Memlekettiń órkendep damýy bilimdi, bilikti, eńbekqor mamandarǵa tikeleı baılanysty. Al jalqaýlar men masyldar qoǵamda qashanda eleýsiz. Abaı atamyz qara sózinde aıtqandaı: «Árbir jalqaý kisi qorqaq, qaıratsyz bolady. Árbir qaıratsyz qorqaq, maqtanshaq keledi. Al árbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan kelse, árbir aqylsyz nadan, arsyz keledi. Árbir arsyz jalqaýdan suramsaq, toıymsyz, tyıymsyz, ónersiz, eshkimge dostyǵy joq jandar shyǵady». Iá, qoǵamǵa masyl, eńbekke jat, bilimnen ada adamdar memleketke de paıda ákelmesi sózsiz. Mundaıda paternalıstik kóńil-kúı men áleýmettik masyldyq paıda bolary anyq. Al ony joıý úshin ne istemek kerek?
«Halyq birligi men júıeli reformalar – el órkendeýiniń negizi» dep atalatyn Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna joldaýynda paternalıstik kóńil-kúı men áleýmettik masyldyq jóninde sóz qozǵaıdy. Memleket basshysy memleketten ala bergisi keletin toǵyshar pıǵyldylardyń qatary kóbeıip kele jatqanyna alańdaıtynyn aıtqan edi. Rasynda, halyq ózine emes, memleketke arqa súıegendi unata ma?
«Batys elderine qaraǵanda Qazaqstan halqy masyl emes»
“Qazaq qoǵamy masyldyqqa jaqyn degen sózder jıi aıtylady. Biraq, men bul pikirge qarsymyn. Iá, keı kezderde «memleket jasap berý kerek» dep aıtyp qalady. Biraq batys elderine qaraǵanda Qazaqstan halqy masyl emes.
Masyldyq Eýropa memleketterinde, damyǵan memleketterde bar. Ol jaqta jumys istemeıtin adamnyń ózi aıyna 800 eýrodaı aqsha alady. Árıne, olar jumys istep, qarajat tabatyn bolsa, ortasha jalaqy shamamen, 1200 eýrodan joǵary tabys taba alady. Odan keıin olarda «men jumys istegenshe, jumys istemeı 800 eýro alyp júre bereıin» degen oı keledi. Mine, osy masyldyq. Al bizdiń elde ondaı emes. Bizde áleýmettik kómek bar degenniń ózinde óte tómen dárejede. Jáne ınflıaııa 20% bolyp jatsa da, olardyń ósimi nebári 10%-dan aspaıdy. Al 60 myń teńge alatyn múmkindigi shekteýli jannyń nemese áleýmettik kómek alatyn adamnyń qarajaty 10% ósti dese, bul 5-6 myń teńgege ǵana ósedi.
Árıne, «nege batys elderimen salystyrasyz, olardyń ekonomıkasy bólek, baı elder» degen suraq týyndaýy múmkin. Bul jerde olardyń jalpy ishki ónimimen (JIÓ) salystyrýǵa bolady. Batys elderinde JIÓ-di jan basyna shaqqan kezde 50-60 myń dollardy quraıdy. Al bizde jan basyna shaqqandaǵy JIÓ 10 myń dollar kóleminde. Olarda bir eýropalyq azamat 50-60 myń dollarǵa taýar óndire alady. Iaǵnı, bizden 5-6 ese úlken. Tıisinshe, eki eldiń azamattarynyń eńbek ótili de ártúrli deýge bolady»,- dedi ekoomıst Maqsat Halyq «Adyrna» ulttyq portalyna bergen suhbatynda.
Aıta keteıik, 2023 jyldyń 1 qańtarynan bastap Qazaqstanda eń tómengi jalaqy 70 myń teńge boldy. Al AEK 3450 bolsa, eń tómengi kúnkóris deńgeıi 40 567 teńgeni qurady. Sondaı-aq, eń tómengi zeınetaqy mólsheri – 53 076 teńge.
Qazaqstanda oqımyn, damımyn degen azamattarǵa múmkindik mol. Qarajatyn kóbeıtip, tabysyn arttyramyn degenderge qoldaý da tabylady. Alaıda, ekonomıst Maqsat Halyqtyń aıtýynsha, jastardyń kóbi qarjylyq saýatsyz. Sondyqtan qarjylyq saýattylyqty arttyrý arqyly masyldyqtan arylýdyń bir bóliginen ótsek bolady.
«Qoǵamda tez arada baıyp ketkisi keletinder bar jáne nesıe alyp, tabysymyzdy eki eselep arttyryp alamyz dep oılaıtyndar bar, odan keıin qarjylyq alaıaqtar da óte kóp. «Tez arada aqsha salsań, aqshań eki eselenip ketedi» degen oılarǵa tez jastar erip ketedi. Sondyqtan jastardyń qarjylyq saýattylyǵy bolýy mańyzdy. Osyǵan kóńil bólýimiz kerek. Adal eńbekpen úlken jetistikke jetýimiz qajet ekendigin ár otbasynda, ulttyq tárbıede túsindirý mańyzdy. Óıtkeni, babalarymyzdyń danalyq sózderi qoǵamymyzda jastardy eńbeksúıgishtikke dáripteıdi. Sondyqtan da dáripteý proesi bizde ulttyq ıdeologııada bolýy kerek. Shyn máninde, eńbegin, óziniń jasap jatqan isin súıetin qoǵam ǵana tez damıdy. Sondaı qoǵam baı memleketke aınalady. Osy máseleni biz keńinen dáripteýimiz kerek dep esepteımin», - dedi Maqsat Halyq.
Degenmen, qoǵamda shyn muqtaj jandar da bar. Olardy masyl deýimiz kúpirlik. Búginde ebin taýyp, kedeıdiń keıipin kıgenderdiń tasasynda qalǵan shyn muqtajdardyń jan aıqaıyn estimeı jatatynymyz, ókinishti.
«Adyrna» ulttyq portaly
