Keshe Túrkııa parlamenti Rejep Taıyp Erdoǵannyń Ázirbaıjanǵa ásker engizýdi jasaǵan usynysyn maquldap daýys berdi. Endi Túrkııa Ázirbaıjanǵa óz áskerin ornalastyrmaq.
Buny estigen kremldiń kózi atyzdaı bop kesheli beri onyń aqparattyq quraldary shýlap jatyr. Eger Brejnevtiń tusynda NATO áskeri Sovettiń odaqtas respýblıkalarynyń birine áskerin ornalastyrsa ne bolmaq?
Álbette, ol kezde dereý sol tusqa ıadrolyq zymyrandar ushatyn edi.
Pýtın ózin "sovetti qalpyna keltirýshi" dep sanap sonyń elesin qýyp júrgen adam, Kreml qazir túrikterdiń bundaı batyl qadamynan shok alyp otyr. Olardyń bul qadamy soǵan teń bop tur.
Ras, Taýly Qarabaqta soǵys aıaqtaldy, biraq menińshe, qazir ol óńirde geosaıası tartys júrip jatyr. Kıkiljińniń tóresi endi bastaldy.
Aıtary joq, kreml ol jerge Túrkııany keltirmeýdiń bar amalyn jasap baqty.
Nahıchevan dálizin berdi...
Taýly Qarabaqtyń kóp bóligin qaıtardy.., Ázirbaıjan "Shah denızinen" Eýropaǵa gaz qubyryn júrgizýdi bastady.
Orys ármender áskerin qýyp jatyr. Pashınıandy tunshyqtyrdy.
Reseı onyń bárine kóndi, qos bóriniń kóńilinen shyǵýǵa qatty tyrysty.
Tipti ótken jumada Reseıden Ankaraǵa tutas delegaııa saý etip baryp túrikterdi Ázirbaıjanǵa ásker jibermeýin ótinip biraz jalpaqtady. Ondaǵy áńgimeniń ne jóninde órbigenin men ishteı jobalap otyrmyn.
"Biz bárine daıynbyz, kónip otyrmyz, tek sizder Taýly Qarabaqqa ásker jibermeńizder, ózimiz qatyryp retteımiz". Ol jerde shamamen tek qana osyndaı áńgime bolýy múmkin.
Alaıda Pýtındi aldynda eki ret Sırııa men Lıvııada yńqyldatyp tepkilep alǵan Erdoǵan men Hýlýsı Akar (áskerı mınıstr) oǵan ózeýrep kónbeı Ázirbaıjanǵa ásker kirgizgeli otyr.
"Ázirbaıjan bizdiń baýyrymyz, biz ony tastap ketpeımiz" dedi olar.
Bular aldynda orys áskeriniń shamasyn maıdan alańynda bilip alǵan, óz shamasyna tym senimdi adamdar, oǵan árıne kónbedi.
Jalpaq tilmen aıtsaq, reseılik delegaııa Ankarada "bizdiń otaǵasyny syrtta tómpeshtegenderińizdi bilemiz, endi kelip ony úıde otbasynyń kózinshe urmańyzdarshy, qudaı úshin" dep qatty ótingendeı bolǵan edi. Bolmady.
(Olardyń otbasy degeni - TMD elderi.)
Kavkazda Túrik áskeriniń ornalasýy - Reseıdiń qalǵan qadirin qashyryp kúlli derjavalyq abyroıyn oırandaıdy. Endi bular óz terrıtorııamyz dep biletin terrıtorııany taǵy bir kúshti oıynshymen eriksiz bólisýge májbúr bolmaq. Bul bir jaǵy....
Ekinshiden, Taýly Qarabaqtan sál 200 shaqyrym joǵary júrseńiz, soǵys tútini on jyl buryn ǵana sóngen Sheshenstan bar.
Ózderiniń ulttyq aıshyqtalýynda ulttyq emes, dinge kóp basymdyq beretin kavkaz halyqtary bar degendeı...
Bul Kavkazda Erdoǵandy sheksiz súıedi. Ony kavkaz halyqtary "din qorǵaýshysy, ıslamnyń tiregi" dep sanaıdy.
Baıaǵyda Sheshenniń Reseıge qarsy soǵysqan Doký Omarov syndy dala komandırleri osy Túrkııany jaǵalap onyń jyly jaǵajaılarynda han saraıyndaı záýlim úıler satyp alyp osy eldi panalaıtyn.
Ádildigin aıtsaq, sol baıǵustar "ekinshi otanym" dep Qazaqstanǵa bas saýǵalap kelgende, dereý qoldary qaıyrylyp Reseıdiń áldebir gýbernııasyna keri aıdalyp ketetin.
Endi osy Kavkazǵa Erdoǵan áskerin jaıǵastyrmaq.
Máskeýdiń osyǵan da qatty mazasy ketip otyr. Túrikter onyń osal jerine qolyn saldy.
Al anaý ármen Pashınıanǵa ras obal boldy. Ony Reseılik propaganda mashınesimen Kremldiń shantrapasy bombylap jatyr.
"Bárine kináli sol - mys".
Shyn máninde Pashınıan qolynan kelgeniniń bárin jasady. Óz kúshimen soǵysty. Soǵys kezinde resmı túrde Máskeýdiń soǵysqa járdem berýin de ótindi.
Oǵan sol kezde kózi jypylyqtap qorqyp otyrǵan Máskeý qaıyrylmady. Endi sol kreml óz qorqynyshyn jasyryp shaǵyn, kedeı halyqtyń baqytsyz basshysyn bárine kinálap qolyn súrtpekshi.
Reseı aldynda ras túrikten qaımyǵyp qaldy. Odan soń ol óziniń qalǵan abyroıyn saqtaý úshin eki qolyn baýyryna alyp, jasqanshaqtaı otyryp tártip talap etken bitimger bolyp kele qaldy.
Bitimger demekshi...
Osy jerde salystyrmaly túrde mynany aıta ketelik:
Siz eger Reseıdiń NATO áskeri joq jerde nemese aldynda ózinen myqty bir oıynshy el turmaǵanda, onyń qandaı shynaıy bitimger bolatynyn kórgińiz kelse —
2008 jylǵy Grýzııadaǵy Reseıdiń " bitimgerlik operaııasyn" qarańyz, orys ol kezde "bitimger áskerimen" Grýzııany tas talqan qylyp oıyna kelgenin istegen edi. Sonda ózderin bitimgermiz degen...
Al myna jerde jym - jym.... Typ tynysh, oqys áreketi joq táp táýir bitimger. Aıyrmasy jer men kókteı.
Mynda taǵy orys pen ýkraın sarapshylary "Pýtın óziniń aıtqanyna júrmegen Pashınıandy osy soǵyspen jazalady" dep shýlap jatyr eken.
Menińshe, bul bos sóz.
Bir keshte Pashınıandy óz aıtqanyna kóndirip Taýly Qarabaqtaǵy búkil kelisimge qol qoıdyrtqan Pýtınniń Pashınıandy basqasha túrde bir keshte tárbıelep, ony basyp, tuqyrtyp alýǵa, aıtqanymen júrgizýge qudireti jetpeıtin edi degen sózge úıdegi ıtim de senbeıdi.
Ol úshin eshqandaı soǵystyń qajeti de joq. Pýtın ármenniń Pashınıanymen qosyp qalpaǵyn shes sekýnt qaıyryp jiberetin adam.
Sondyqtan bul dalbasa áńgime. Men oǵan senbeımin de ony qabyldaı almaıdy ekenmin.
Qysqasy, Túrik áskeri Ázirbaıjanǵa bet aldy, tumsyǵyn jelge súzip bóriler beri bettep keledi. Úlken oıyndar endi bastalyp jatqandaı...
Facebook paraqshasynan alyndy.
Foto ashyq derekkózden alyndy.
