86 jyldyq tereń tarıhy bar Almaty qalasynyń Memlekettik qýyrshaq teatrynda aǵymdaǵy jyldyń 4 jeltoqsan kúni kórkem ónerge adal qyzmet etip kele jatqan izgilik áleminiń sańlaq sahnageri ILIIaSOVA GÚLJÁMILIa AIYPQYZY mereıli 65 jasqa tolady!
Memlekettik qýyrshaq teatry – respýblıka tarıhyndaǵy tuńǵysh qýyrshaq teatry. Óner ordasynyń qalyptasýy men órkendeýi jolynda talantty rejısserler, sahna sheberleri jáne ónertanýshylar tynbaı eńbek etip, teatrdyń damýyna óz úlesterin qosyp keledi. Ósý jolynda ýaqyttyń súrleýinen ótip, úlken belesterdi baǵyndyrǵan teatrdyń aǵa býyn sahnagerleri jas býyn artısterine bilgenin úıretip, qýyrshaq teatry kórermenderi úshin talmaı eńbektený ústinde. Osyndaı ardager artısterimizdiń biri, sahnanyń sáni, kórermenderdiń súıikti keıipkerlerine aınalǵan talant ıesi, sanaly ǵumyryn qýyrshaq teatryna arnaǵan aktrısa – Ilııasova Gúljámılıa Aıypqyzy.
Gúljámılıa Ilııasova – óner ordamyzdyń ardager artısi, Qazaqstannyń mádenıet qaıratkeri, kásibı deńgeıdegi qýyrshaq júrgizý sheberi. 1955 jyly 4 jeltoqsanda Aqmola oblysy, Birjan sal aýdany (burynǵy Eńbekshilder), Qyzyltań aýylynda dúnıege kelgen. Kıeli kókshe óńiri ıisi qazaqqa talaı talanttar shoǵyryn syılasa, G.Ilııasova da sol óner tarlandarynyń izin basqan eńbeksúıgish qalpymen, talpynysymen erekshe daralanǵan arý bolyp boıjetti. 1975 jyldan ónerdegi shyǵarmashylyq ómiri bastalǵan sahna sańlaǵy óziniń mándi ǵumyrynda bir ǵana óner ujymynda ólsheýsiz eńbek etken tabandy ári turaqty maman. Onyń 45 jyl buryn Memlekettik qýyrshaq teatryna ákelgen eń alǵashqy eńbek kitapshasynda «teatrǵa qabyldandy» degen mór bolsa, ol áli kúnge deıin ózgeriske ushyramaǵan. Osydan-aq artıstiń mamandyǵyna degen sheksiz mahabbatyn ańǵarýǵa bolady.
Alǵash qýyrshaq ónerine qadam basqan jyldary rejısser P.I.Potoroko, A.Taıǵarınova, Qazaqstannyń eńbek sińirgen artısteri S.Beıshenov, A.Jaılimisov, Sh.Qadyrov, Q.Eshmuratova syndy qazaq qýyrshaq ónerin qalyptastyrýshylar mektebinen sabaq alǵan. Bilimin jetildirý maqsatynda Tashkent qalasyndaǵy M.Ýıgýn (burynǵy N.Ostrovskıı) atyndaǵy teatr ınstıtýtynda «Qýyrshaq teatrynyń artısi» mamandyǵynda professor Sergeı Vladımırovıch, Krylova Ýshna Grıgorevna syndy mamandardyń sheberhanasynan bitirip shyqty.
Teatrdaǵy árbir keıipkeri ózinshe kórkem. Erekshe formasy bar, qyzyqty ári kúrdeli keıipkerlerdi somdaýda G.Ilııasovaǵa jetetin eńbekqor artıster kemde-kem edi. Solardyń ishinde «Sábıranyń álegi» – Qarashash, «Aladdınnyń sıqyrly shamy» – Býdýr, «Qańbaq shal» – qańbaq shal, kempir, qara daý, qyzyl daý, túlki, «Qoja men sport» – Altynshash, jalqaý, «Tarqamaıdy toıymyz» – Hanýma, «Sáýkele» – Gúlsana, «Aqqý Jibek» – jeńge, «Masha men aıý» – áje, «Kishkentaı baqanyń shym-shytyryq oqıǵalary» – sýdachıha, fılondar, «Kóńildi qonjyqtar» – áje, «Qýyrshaq dýman» – R.Baǵlanova, shyǵys qyzy, akrobat, balty, M.Djekson, armıan, syǵan qyzy, «Soldat qazandyǵy» – áje, soldat t.b. kóptegen eki tilde júretin spektaklderde shashasyna shań juqtyrmaıtyn sahnaǵa júırigi boldy. 200-den astam keıipkerlerdiń birin-biri qaıtalamaıtyn minez, daýys erekshelikterin taýyp, balǵyn búldirshinder men eresek kórermenderdiń kóńilinen erekshe oryn aldy.
Sondaı-aq, kásibı teatr mamandary da Gúljámılıa Aıypqyzynyń kásibı sheberligine tańdaı qaǵysty. Oǵan dálel Q.Eshmuratovanyń rejısserligimen 1984 jyly «Qańbaq shal» halyq ertegisiniń monospektakl retinde sahnalanýy. Ondaǵy qańbaq shal, kempir, qara dáý, qyzyl dáý, túlki beınelerin ózi oınaǵan aktrısa qýyrshaq júrgizýdiń has sheberine aınalyp úlgerdi. 1994 jyly Iran Respýblıkasy, Tegeran qalasynda ótken Halyqaralyq festıvalde úzdikter qatarynan kórindi. Bul qoıylym dombyramen, halyq kúıleri arqyly súıemeldenedi. Dombyrashy, artıst – Elik Mahın. «Qańbaq shal» ekinshi ret óńdelip, rejısserlik sheshimder azdaǵan ózgeriske ushyrap sahnalanǵanynda úsh artıst oınady. Olar – G.Ilııasova, E.Júnisova jáne V.Berkın boldy. Sol qurammen 2010 jyly Chehııa Respýblıkasy, Praga qalasynda ótken Dúnıejúzilik qýyrshaq teatrlarynyń festıvalinde 38 memlekettiń arasynan Gran-Prı ıelendi.
Sahnada ǵana emes, qýyrshaq teatry rejısseri retinde kásibı tájirıbesi jas býynǵa úlgi bolyp keledi. Osy kezge deıin O.Áýbákirovtyń «Chempıon Qoja», «Naýryz dýman», «Qosh, keldiń áz-Naýryz», «Kóńildi qonjyqtar», Qazaqstandaǵy Polsha elshiliginiń tapsyrýy boıynsha polıak halqynyń Rojdestvosy t.b. qoıylymdarǵa rejısserlik etti. «Kerýen dala» qoıylymy Bolgarııa elinde bolǵan folklorlyq festıvalde kórermenderdiń úlken qoshemetine bólendi.
Beıbit Azambekqyzy
BAQ jónindegi menedjer
234-79-21
