Shymkenttegi muǵalimderden aqsha jınaýdy elge jarııalaý -amalsyzdyń kúni. Bul burynnan kele jatqan úrdis. Maǵan da qanshama muǵalim jazdy osy jaıly. Biraq tikeleı dálel bolmaǵandyqtan jáne muǵalimniń taǵdyry úshin alańdaýymnan jelige salmadym.
Aqsha jınaýdy «zańdastyratyn» birneshe syltaý bar. Eń kóp qoldanylatyny SES-tiń aıypuly. Aıyppuldy ákimshilikke salady. Tóleıtin muǵalimder. Sonda deımin-aý, ájethana, ashana, dáliz tazalyǵyna muǵalimniń ne qatysy bar? Jumysty uıymdastyra almaǵan zavhoz ben dırektor emes pe? Jumysqa kelmeıtin týystaryn rásimdep, beker aqsha alýǵa umtylmaý kerek. Ár mektepte dırektordyń quryǵanda (quryǵanda dep turmyn) bir-eki jaqyny jumys isteıtini belgili. Dıplomy bolsa muǵalim, bolmasa ot jaǵýshy, elektrık, vahter, santehnık, aýla sypyrýshy t.b.
Aqsha jınaýdyń taǵy bir syltaýy- dırektordyń týǵan kúni. Mindetti túrde bir-eki tálpish áıelder shyǵady. «Oıbaı, ne deısiń, kúnniń shyǵyp, keshtiń batqany osy dırektordyń arqasy» -dep. Mundaı adam úshin qolqańdy sýyryp berseń de, jalko emes. Al qudalyq shaqyrý, balasyn úılendirý, qyzyn uzatýǵa aqsha jınaý, úı salǵanda kómektesý sııaqty ekzotıkalyq salyqtar jıi bolmasa da, kezdesip turady eken. Bul endi eshteńeden qoryqpaıtyn basshylardyń áreketi.
Mınıstr qanshama keregi joq qaǵazdardy qysqartty. Túrli josparlar, esepter, sýretter, jospardy qurý úshin josparlar, jınalysqa barsań alǵan áseriń, nashar oqıtyn, ortasha oqıtyn, jaqsy oqıtyn balalarmen jumys jospary, úı aralaýdyń jospary, ata-anamen jumys jospary.... osylaı kete beredi. Kóp mektepte solardy áli de talap etedi. Men oılaıtynmyn, osylar nege mınıstrdiń aıtqanyn tyńdamaıdy eken dep. Sóıtsem, sol baıaǵy qý aqsha. Ol qaǵazdy sen terlep-tepship otyryp toltyrasyń. Qabyldaýshy zavých ony vajnyı bolyp sanap alady. Sosyn shkafta jatady bir jyl. Boldy. Tonnalap kóktemde makýlatýraǵa ótkizedi. Al terlep-tepshigiń kelmese, ár qaǵazdyń óz stavkasy bar eken. Sony tóleseń, boldy. Spısokta birinshi turasyń. Ótkizdi degen belgimen. 50 proent muǵalim ońaı joldy tańdaǵannyń ózinde qanshama aqsha jınalady. Baıaǵyda oqýǵa túsiremiz dep 10-baladan aqsha alyp, túk istemeıtin aferıster bolatyn. Sol onnyń beseýi óz kúshimen tússe de paıda. Túspegenderine aqshasyn qaıtaryp bere salady. Mynaý da sol karýsel sııaqty alaıaqtyq. Eshkimge keregi joq qaǵazdy talap etseń, seni eshkim ursa qoımaıdy. Al ótkizgisi kelmegender óz stavkasyn tólese boldy.
Kóp adam oılaıdy, muǵalim karantınde úıde otyryp beker jalaqy alyp otyr dep. Túbirimen qate. Bilim sapasyna alańdaýmen qatar toltyratyn qanshama qaǵaz bar, sabaqqa qatysty. Sabaq ta esepti talap etedi. Internet nasharlyǵy, kóz, bel, ıyq, arqa, segizkóz t.b aýyrǵany bir tóbe. Osy jarty jylda qanshama áriptestiń kózáınegi qalyńdaǵanyn bir qudaı biledi. Moderaııa tek daý týǵanda ǵana jasalyný kerek dep arnaıy buıryq ta shyǵardy. Báribir. Talap etip jatyr. Sol moderaııaǵa jetkizbeıtin tájirıbeli muǵalimder nege sony áli de toltyrady? Nemese sabaq josparyn qaǵazben shyǵarý mindetti emes degen norma bar. Báribir ony da talap etip jatyr eken. Elektrondy forma jetedi. Stavkany berseń, dırektor elektrondy formany qanaǵat tutady. Al bermeseń, qaǵaz talap etedi. Menińshe artyq qaǵazdy talap etkenderdi ákimshilik jazaǵa tartatyn ýaqyt kelgen sııaqty. Sabotajdyq bap bolsa. Bolmasa ol bap qylmystyq kodekste kezdesedi. Memlekettiń ustanǵan baǵytyna bóget bolǵan dep. Jalpy osy.
Shymkentten bastap edim. Shymkentpen aıaqtaıyn. Ótkende qala ákiminiń orynbasary pedagogtardy jumysqa ornalastyrýdyń kúshti tásili týraly aıtyp edi. Myna shý ol jańalyqqa kir keltire qoımas dep oılaımyn. Bastysy ol proess bastaldy jáne óz jemisin beredi dep úmitteneıik.
Muǵalim Sultan Súleevtiń áleýmettik jelidegi jazbasy.
Foto ashyq derekkózden alyndy.
