Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda «Bizdiń sanamyz isimizden ozyp júrýi, ıaǵnı, odan buryn jaqsaryp otyrýy tıis. Sanamyzdy jańǵyrtý, saıası jáne ekonomıkalyq jańǵyrtýlardy tolyqtyryp qana qoımaı, olardyń ózegine aınalady»- dep, rýhanı jańǵyrtýdyń mańyzyn atap kórsetti.
Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty – ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Ulttyq kod, ulttyq mádenıet saqtalmasa eshqandaı jańǵyrý bolmaıdy. Ulttyq salt-dástúrlerimiz ben mýzykamyz, ádebıetimiz, joralǵylarymyz bir sózben aıtqanda ulttyq rýhymyz bolmysymyzda máńgi qalýǵa tıis. Onsyz alǵa basý, damý bolmaıdy. Sonymen qatar alǵa basý úshin ulttyń damýyna kedergi bolatyn ótkenniń kertartpa tustarynan bas tartý kerek.
Q.Toqaev: «Mundaǵy basty ıdeıa bolashaq pen ótkendi úılesimdi sabaqtastyra bilý. Ozyǵyn alyp, tozyǵyn tastaý» - dep anyqtady.
Qazaq halqy atadan balaǵa berilip otyrǵan ejelgi salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn ǵasyrlar boıy saqtap, zaman, ómir eleginen ótkizip, ekshep, jetildirip, jyldar synynan ótkizip, qoldanyp otyrǵan. Qazaqta jaqsy salt-dástúr kóp jáne olar qazaqtyń jaǵymdy keskin-kelbetin, turmysyn, ómir tirshiligin, oı-sanasyn kórsetip, halyqpen birge etene qaınasyp kele jatyr.
Ultymyzda úlkenniń kishi aldyndaǵy, kishiniń úlken aldyndaǵy, erkektiń áıel aldyndaǵy, áıeldiń erkek aldyndaǵy ádep saqtaýynyń tamasha úlgileri óte kóp. Mysaly, úlkenniń jolyn kespeý, buryn sóılemeý, tamaq almaý, kelinge sypaıy sóıleý, ata-ene aldyndaǵy ınabattylyq, sálem etý, kópshilik ortadaǵy ádeptilik, sálem berý, sálem alý, adamgershilik, qamqorlyq, syılasý t.b erteden kele jatqan halqymyzdyń ádet-ǵurpy. Ádeptilik – ár adamnyń bet-beınesi, keskin kelbeti, ózin-ózi tanytý jolyndaǵy ónege, úlgisi, adamdyq qasıeti jáne jeke basynyń mádenıeti. Qazir QR memlekettik qyzmetshilerdiń ádep kodeksi bekitilgen. «Ádepti degenshe – ádemi deseıshi» degendeı, úlken-kishi bolsyn ádep saqtaý halqymyzdyń qasıetti tárbıelik-tálimdik dástúri.
«Dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar» - desek, ozyǵyn alyp, tozyǵynan arylý kerek. Halqymyzdyń tarıhı-áleýmettik, turmystyq jaǵdaıyndaǵy erekshe qymbat dástúri – qonaqjaılylyq. Ol jomarttyqtyń, azamattyqtyń, baýyrmaldyqtyń, syılastyqtyń úlken belgisi. «Qudaıym bı qylmasań da, bı túsetin úı qyl» - dep tilek tilep qazaq úıine qonaq túskendi mártebe sanaǵan. Qazaq qonaǵyn qadirleıdi, úıinde oǵan eshkimge tıistirmegen. Qonaǵynyń bar jaǵdaıyn jasaǵan, kóńilin kótergen, kelgen sharýasyn bitirgen. Halqymyzdyń osy dástúrin bóten ult ókilderi joǵary baǵalaıdy, tańqalady, rıza bolady. Bul dástúrdi saqtap damytýǵa jatady. Bóten de jaǵdaı bar, mysaly, «kórshińmen tatý bol» - degen. Biraq bul dástúrdi oryndamaý kezdesýde. Qalada kórshiler bir-birimen aralaspaı barady. Kórisse, kezdesse bas ızeýden aspaıdy. Qonaq etip, shaqyryspaıdy. Alystaǵy aǵaıynnan, qasyńdaǵy kórshiń jaqyn. Kómekke tez kele alady. «Kórshi aqysy» - dep aralasý, kómektesý durys. Barmasaq, kelmesek – el jarylady, almasaq, bermesek – dám tarylady, - degen sóz bar. Dástúrdi saqtaý jaqsylyqqa jetkizedi.
Qazaq dástúrli toıshyl, saýyqshyl halyq. «Toı degende qý bas ta domalaıdy» - dep toı jasaý halqymyzdyń qýanyshty salty, saltanaty. Bizdiń qazaqta toı kóp, toıdyń nebir túrin oılap taýyp, toı jasaı beredi. Bolsyn. «Jemeseń de maı jaqsy» - degen, toı jaqsy. Keıingi jyldary eń kóp salynǵan qurylys nysandary - toı ótkizetin meıramhanalar boldy. Osy toı jasaýda, qazaqshylyq báseke bar. Osy báseke kerek pe? Toıǵa 1000 adam shaqyryp, feıerverk atyp, alys-jaqyn elderden ataqty ánshilerdi shaqyryp, qalyńdyq mashınamen meıramhanaǵa kirip, eki-úsh asaba toı basqaryp, qalada da, aýylda da bolsyn dep eki toı ótkizip, asta-tók ysyrap jasap, qarajatyn shyǵyndap, ýaqytyn ketirip, baryn shashady. Abaısha aıtqanda, beker «mal shashpaq» - bes dushpannyń biri. Bul maqalada aıtylǵan ysyrapshyldyq pen astamshylyq, dańǵoılyq. Osy aqsha jastar turmysyna jumsalsa she? Arabtyń «ısraf» degen sózi bar, bizde «ysyrap» deıdi. Ysyrap tek toıda emes, toı dastarhany sııaqty jaıylǵan sadaqada da oryn alýda. Árıne, bar jaqsy. Áıtse de ysyrapshyldyqqa jol bermeý kerek. Álemde 1 mlrd-tan astam turǵyndar ashtyq jaǵdaıynda ómir keshýde eken. Sondyqtan elimizdiń, ózimizdiń baılyǵymyzdy shashpaý jón.
Maqalada mundaı básekeni orynsyz deıdi, ol kertartpa, eldi, otbasyn qurdymǵa bastaıtyn jaman ádet. Jetilýge, oqýǵa barýy, únemdi, utymdy paıdalanýǵa umtylý –jaqsy ádet, jaqsy minez-qulyq, ony minez-qulyq pragmatızmi deıdi. Qazaq ozyq bolam dese, jaman ádet, minez-qulyqtan arylyp, túzelýi tıis.
Pragmatızm – ózińniń ulttyq jáne jeke baılyǵyńdy naqty bilý, ony únemdi paıdalanyp, soǵan sáıkes bolashaǵyńdy josparlaı alý, ysyrapshyldyq pen astamshyldyqqa, dańǵoılyq pen kerdeńdikke jol bermeý degen sóz. Qazirgi qoǵamda shynaıy mádenıettiń belgisi–orynsyz sán-saltanat emes, kerisinshe, ustamdylyq, qanaǵatshyldyq pen qarapaıymdylyq, únemshildik pen oryndy paıdalaný kórgendilikti, mádenıettilikti kórsetedi. Sondyqtan biz maqalanyń osy qundy baǵyt, oılaryn sanamyzǵa sińirip, basshylyqqa alyp, oryndaýymyz kerek, ulttyq kodymyzdy, mádenıetimizdi saqtap, zaman talabyna saı ózgerýimiz qajet. Prezıdent Q.Toqaev «Toı qýalaıtyn ýaqyt emes, oı qýalaıtyn kezeńmen betpe-bet keldik. Bul dáýir – aqyl-oıdyń, ǵylym man bilimniń, eńbektiń dáýiri» -dep maqsat-mindetti anyqtap berdi.
Halqymyzdyń tamasha dástúriniń biri – bata berý. «Batamen el kógeredi»-degendeı, bata aq tileýdiń belgisi, ol qasıetti rýhanı uǵym, jaqsy isti batamen bastaımyz. Batany qurmetti, elge syıly, jasy úlken adamdar beredi, quda beredi. Bata sóz uly qasıetterge, izgilikti jasampaz isterge bastaýshy, ári týdyrýshy, rýhanı mura bolyp tabylady. Bata kórkem sózben, óleń-taqpaqpen, uıqas-yrǵaqpen, sheshendikpen, mazmundy, mańyzdy tilekpen, emoııalyq áser sezimmen beriledi. Bata halqymyzdyń ǵasyrlar boıy saqtap, damytyp, qoldanyp kele jatqan dástúri. Sovet zamanynda dinı dep shekteldi. Qazir órledi. Búginde bata bere alatyn, bata bere almaıtyn úlkender de bar. Bul birinshiden sovet dáýiriniń áseri bolsa, ekinshiden úlken adamnyń til baılyǵy men sheshendiginiń kedeıliginen bolatyn sııaqty. Bata berý, bata alý dástúrin, onyń ulttyq sıpat-mazmunyn, túrin saqtaı otyryp, zamanaýı tilektermen baıytyp, jetildirý, damytý, búgingi, erteńgi kún tilegimen, ulttyń rýhanı kemeldenýimen ushtastyrý oryndy bolmaq.
Ekonomıkalyq modernızaııa týraly aıtqanda, onyń jetistigi mádenı modernızaııasyz bolmaıtynyna da toqtalý qajet. Mádenıet úshin ekonomıka qandaı mańyzdy bolsa, ekonomıka úshin mádenıet sondaı mańyzdy. Halyqtyń sanasyn, kózqarasyn ózgertpeı, eńbekke, ómirlik qaǵıdalarǵa kózqarasyn jańǵyrtpasa, ekonomıkalyq saıası reformalar jasalmasa, ol reforma túptiń túbinde qurdymǵa ketedi. Mysaly: buryn solaı tárbıelengen, sondaı tártipsizdikpen júrgen turǵyndar qazir de kez kelgen jerge qoqystardy tastap júre beredi, mashınasyn ereje-tártipsiz qoıa beredi, aǵashtardy syndyra beredi. Sóıtip, qalalar, eldi mekender qoqysqa tola berýde, tazalyq tómendeýde. Bul jaman ádet. Al tazalyq– densaýlyq kepili, mádenıet kórinisi. Qazaq «aýylyn kórip, azamatyn tany» -deıdi.
Keıbireýler konertke keshigip keledi, oǵan qymsynbaıdy. Konert kezinde júris-turys, zaldan shyǵý, kirý toqtamaıdy, konert kórý erejesin buzady, konert kórý mádenıetin saqtamaıdy. Qaı jerge bolmasyn barǵanda keshigý, tazalyq saqtamaý jaman ádet, mundaı ádetten jırený qajet.
Mádenıetti, bilimdi, tártipti, patrıot, jańa qazaqstandyqtardy tárbıelemeıinshe, ózgermeıinshe ozyq eldiń qataryna qosylýdyń aýyly alys bolmaq.
«Jıren jaman ádetten, úıren jaqsy ádepten»-degendeı adamdarda ártúrli ádet bolady. Mysaly: bireý sándi kıinip, taza júredi. Bireýler sharýasyna uqypty, bireýler tapsyrmany sanaly oryndaıdy, úshinshiler keshikpeı dálme-dál júredi. Bul jaqsy ónegeli ádet.
Al bireý qulaǵyn shuqı beredi, murnyn ustaı beredi, shashyn sıpaı beredi. Al endi bireýler ósek tasýdy, ótirik aıtýdy, aryz jazýdy, jamandaýdy, urlyq jasaýdy ádet qylady. Bul qoǵamǵa tıimsiz, zııandy jaman ádet «Tasysa ósek, ysqyrtsa kesek, qumardan ábden shyqqany»-dep aqyn Abaı bul ádetterdi qatty synaǵan, qashyq bol degen.
Al halyq bolsa ósekshi, ótirikshi, aryzqoı, urlyqshy, jaman adam dep at qoıǵan. Olardan aýlaq júrgen. Olardyń jaman aty halyq jadynda saqtalyp qalady, urpaǵy da biletin bolady.
Munyń bári halyq uǵymynda «ádet» dep atalady. Onyń da jaqsy jáne jaman túrleri bar. Halyq onyń jaqsysynan úırenýge, jamannan jırenýge shaqyrady. Qazir biz osy kemeńger Abaı saqtandyrǵan jaman ádetterdiń qanshasynan aryldyq, qutyldyq, álde áli de bar ma? Biz, qazaq Abaı aıtqan tapsyrmany oryndaýymyz kerek. Q.Toqaev «Abaı – rýhanı reformator» atty maqalasynda «Uly danyshpan ulttyń rýhanı, mádenı, adamı bet-beınesin asqan kóregendikpen sıpattaǵan. Onyń ulylyǵy da osynda» -dep jazdy.
Gýmanıst Abaı on segizinshi sózinde «Adam balasyna jyrtyqsyz, kirsiz, sypaıy kıinip, hám ol kıimin bylǵap, byljyratyp kımeı, taza kımek durys is»-deıdi. Aqyn adamnyń jeke basynyń mádenıetine, jarasymdy kıinýge nasıhattaıdy, úgitteıdi. Jarasymdy kıiný jaqsy ádet, olpy-solpy kıiný jaman ádet.
Jurtshylyq kórermender konertke, spektaklge, kezdesý keshterine sándi kıinip kelýdiń ornyna qalaı bolsa solaı kıinip kele salady jáne ony qarapaıymdylyq, erkindik, demokratııalyqtyń kórinisi dep túsinedi. Olaı emes, fýtbolka, krossovka, shorty teatrda, konert zalynda demokratııalyqtyń da, qarapaıymdylyqtyń da kórinisi emes. Kerisinshe, mádenıetsizdik, olardy sport zalynda kıedi. Qarapaıym kıiný– turpaıy, jupyny, mádenıetsiz kıiný emes, sypaıy, taza, jarasymdy kıiný. Adamnyń kıim kııýi, onyń ishki mádenıetiniń deńgeıin, rýhanı dárejesin kórsetedi. Adamnyń júris-turysy, kıim kıisi, ortada ózin ustaýy, ıaǵnı, syrtqy kórinisi Abaıdyń «tolyq adam» ıdeıasynyń bir tarmaǵy. Orystyń uly jazýshysy, dáriger A.P.Chehov «ý cheloveka doljno byt vse prekrasno: ı odejda, ı lıo, ı dýsha» degendeı jan-jaqty damyǵan, kemeldengen «tolyq adam» deńgeı-dárejesine jetý maqsat. Azamattardyń jeke basynyń mádenıetin kóterý, kıimdi jarasymdy, taza kııý dástúrin nasıhattaǵan jón.
Qymbat kıim kıip, qymbat mashına minip kóriný, shyntaǵyn kóterip, qolyn taraqtap, shashyn sıpap áýrelený –artyqtyq ne ozý emes – ol maqtanshaqtyq. Gýmanıst Abaı aıtqan kereksiz «kerbezdik, masqaralyq». Uly aqyn «teginde adam balasy adam balasynan aqyl, ǵylym, ar, minez degen nárselermen ozbaq. Onan basqa nárselermen ozdym ǵoı demektiń bári de aqymaqtyq» -dep ósıet qaldyrǵan.
Biz ozyq eldiń qataryna tek ekonomıkalyq jaqsy kórsetkishtermen ǵana emes, adamı joǵary qadir-qasıet, belgilerimizben de qosylýymyz kerek. Qazaqqa bolsyn degen uly danyshpan Abaı «Tolyq adam» ıdeıasyn usynǵanda, ol adam qandaı bolýy kerek ekendigin ózi aıtyp, «aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta, sonda tolyq bolasyń elden bólek»-dep jaýabyn beredi. Al Q.Toqaev «Abaı – rýhanı reformator» atty maqalasynda «Abaıdyń «tolyq adam» ilimi jan-jaqty ári tereń zerttelýi tıis» -dep tapsyrma berdi.
HHI ǵasyrda zaman ózgerdi, adam ózgerdi, adamnyń minez-qulqy, qasıeti ózgerdi. Keıbir jaman ádetter oryn alýda.«Ańqaý elge aramza alaıaq» shyqty. Ótirik aldaý, pıramıdalar, lombardtar, úı alyp berýshiler, aqshany eselep qaıtarýshylar qaptady. Osyǵan keıbireýler sendi, keıbireýler azǵyn adam bolyp shyqty. Abaı osyndaıdan jurtshylyqty eskertti. «Qý tilmenen qutyrtyp, keter bir kún otyrtyp»-dedi. Sol aıtqany búgin de bar. Bul adamgershiliktiń, adamdyqtyń álsireýi. Bul asa qaýipti, birlikti joıyp, eldi kenje qaldyrady, jazyqsyz adamdar zar ılep qalady.
Búgin de kóre almaý, qyzǵanýdy, ótirik, ósek aıtýdy, zamandastaryn jamandaýdy ádet qylǵandar bar, ıaǵnı, Abaısha aıtqanda «ótirik pen ósekti júndeı sabap» júrgender jetedi. Olar bastyqtardyń qasynda júredi, maqtaıdy, marapattap, jeke basynyń kúıin jasaıdy.
Bular naǵyz qashyq bolatyn, adamdar arasyna iritki salatyn, kertarta, jaman ádetter, olardan qutylý kerek. Asyl muratyna rýhy taza adamdar ǵana jetedi, halyq arasynda abyroıly bolady.
Abaı – qazaqtyń rýhanı qolbasshysy.
Bizdiń qazaqty ońdyrmaı júrgen «bir jubanysh» bar. Jalǵyz biz be, eldiń bári de sóıtip júr ǵoı, kóppen kórgen uly toı, kóppen birge bolsaq bolady degen sózdi jubanysh qylady. Jer bilmegen kóp adam adasyp júrse, bir jer biletuǵyn kisiniń keregi joq pe eken? Tuqymymyzben aýzymyz sasyq bolýshy edi, onda kóbińnen qalma, sende aýzyńdy sasyta berýiń kerek pe?-deıdi. Ózgermeımisiń? «Qataryńnyń aldy bol!»- degen qazaqtyń namysty, jigerli sózi bar ǵoı!
Qazaqtan hal-jaǵdaı surasań «shúkir» deıdi. Barǵa shúkirlik etken durys. Biraq, shúkirden de basqa sóz bar ǵoı?! Qazaq nege jubanysh, shúkirden shyqpaý, aspaý kerek. Onan da jaqsy, óte jaqsy, turmys keshýge nege umtylmasqa? Tek bir deńgeıde tura bermek pe? Rýhanı jańǵyrý qazaqtardy damýǵa, ozýǵa bastaýshy uǵym. Olaı bolsa, sony basshylyqqa alyp, eskiden qashyq bolyp, ózimizdi ózimiz jubatýdy ádet qylmaı, alǵa qozǵalý qajet qoı. Boldym, toldym demeı, jetken jerim osy demeı, jetistikke, jeńiske jete berý kerek. Iaǵnı, Abaıdyń aıtpaǵy, Toqaevtyń maqalasyndaǵy tujyrymy osy ǵoı.
Qazaq «qudaı saldy, biz kóndik», «kóppen birge kórgen uly toı» - dep, ne bolsa da júre beredi. Ol qıyndyqtan shyǵýǵa, shuǵyl is-qımyl jasaýǵa shaban. Reformator Abaı qazaqtyń osynysyn, kónbistikke kóndigip alǵanyn aıaýsyz synady. Qazaq ómiri osylaı mal artynda salpaqtap óte berse, ol órkenıetti túsinde de kórmeı, oqshaý, sońynda shań basyp qala beretinine yzalandy, qapalandy. Synaǵany, qazaq qatardan qalmasyn, «murty aýzyna túspesin» degeni. Abaı aıtqan qazaq kemshiligi búgin qanshalyqty joıyldy, túzeldi, qazaqtyń sanasy qanshalyqty ózgerdi? Áıtpese, biz áli kúnge «Baıaǵy jartas – bir jartastan» uzaı almaı júrmiz be? Nemese «Jurt aıtsa boldy, kóp aıtsa kóndi» - degen ermelik, eliktegishtikpen júrip kelemiz be? Bul ádetti qoıyp, Abaı jolymen júrý kerek. Uly Abaıdyń kóksegeni qazaqtyń ozyq bolýy, onyń jolyn kórsetti. Oqyǵan eldiń ozatynyn aıtty. «Ǵylym tappaı maqtanba» - dep eskertti.
Q.Toqaev «Abaı – rýhanı reformator» atty maqalasynda «Eń aldymen bilim ıgerý. Zaman talabyna saı bilim alý ıntellektýaldy ult qalyptastyrýǵa jol ashady» - dep kórsetti.
Danyshpan Abaı «paıda oılama, ar oıla» - dep ósıet aıtty. Osy asa mańyzdy ósıetin búgingi qazaq qalaı oryndap júr degen suraq kún tártibinde ótkir tur.Áıteke bı «jeke basyńnyń paıdasyn oılama, halyqtyń paıdasyn oıla, óz paıdań sonyń ishinde» - deıdi. Árıne, búginde halyqtyń paıdasyn oılaıtyn, memleketke qyzmet etip júrgen qazaq qaıratkerleri jeterlik. Bar.Biraq, jeke basynyń paıdasyn kúıttep, paıdakúnemdikke, paraqorlyqqa, aqyry sybaılas jemqorlyqqa deıin jetkenderde jetkilikti. Bul halyq, memleket úshin óte qaýipti, jaman ádet. «Urlyq túbi – qorlyq» - degendeı, túrmege túsken, halyq qazynasyna qol salǵandar, bir salǵanda mol salǵandar jıi ustalýda. Masqara ǵoı?! «Rýhanı jańǵyrý» bizdi osy jaman ádet-jaǵdaıdan alyp shyǵatyn amal. Indet kezinde Qazaqstanǵa bóten memleketter gýmanıtarlyq kómek jasaǵanda Q.Toqaev laýazymdy sheneýnikterge «ar-namys qaıda?» - dedi.
Halqymyzdyń uly perzenti Dinmuhamed Qonaev Asanbaı Asqarovqa «Asanbaı, qolyńnan kelgenshe qazaqty jylatpaýǵa tyrys, qorlyqqa berme. Qorlyqqa kóngen halyq zorlyqqa da kónetin ıissalmas, ynjyq bolyp ketedi. Ult óziniń múddesin ózi qorǵaı alatyn dárejege jetýi kerek. Kezinde qazaqtyń janyn saqtap qalsaq eken dedik qoı... Biz ol dáýirden óttik. Endi qazaqtyń rýhyn, namysyn saqtaýymyz kerek» - degen tolǵaqty pikiri oıǵa oralady.
Buryn Almatyǵa baryp, oqýǵa túse almaı qalsa, jigitter namystanyp, uıalyp, «aýylǵa ne betimmen qaıtamyn, ne aıtamyn» - dep, ózderin qoıarǵa jer tappaıtyn. Qazir ENT-den tómen ball alsa, joǵary oqý ornyna bara almaıtyn bolsa, «qatarymnan qaldym, uıat boldy» dep namystanatyn jas azaıdy. Kerisinshe,áke-sheshesiniń tapqan-taıanǵanyna súıenetin ul-qyz kóbeıdi. Ar-namys qaıda, qazaq jasynda?
Kemeńger Abaıdyń ilimi, Rýhanı jańǵyrý bizge endi ar oılaıtyn qazaq azamattaryn tárbeleýdi, olardy kóbeıtýdi, ar-namys ádetin ustanýdy mindetteıdi.
«Abaı –rýhanı reformator» atty maqalasynda Q.Toqaev «jańa zamanda ar, namys, uıat sııaqty adamı qasıetterdiń qajettiligi bola ma? Bul zııaly qaýym ókilderi talqylaıtyn aýqymdy fılosofııalyq másele» -degen baǵdar oı aıtty.
Ulttyń bolashaǵy úshin qam jegen uly oıshyl Abaı qyryq ekinshi sózinde «qazaqtyń jamanshylyqqa úıir bola beretuǵyn bir sebebi –jumysynyń joqtyǵy. Jumysy joqtyq, tamaǵy toqtyq, azdyrar adam balasyn»-deıdi. Áıtpese, pedofıl, jezókshelik, nashaqorlyq, aferıstik, aldaýshylyq, otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq, aramtamaqtyq, ishimdikke salyný, urlyq, ajyrasý, tonaý sekildi jaman ádetter qaıdan shyǵady? Adam azǵannan shyǵady. «Qazaq qoǵamynyń rýhanı deńgeıi ósti me, tómendedi me?» degenge, «tómendedi», «bilim kóp pe, dıplom kóp pe?» degenge, «dıplom kóp» degen jaýaptar bar, ıaǵnı, oılanatyn nárse kóp.
Muny Prezıdent Q.Toqaev «biz eshteńeni jasyrmaýymyz kerek»-degen. Qazaq maqalynda «aýrýyn jasyrǵan adam óledi» deıdi. Ulttyq tárbıe men qoǵamdyq tártip, rýhanı jetilý, sananyń ózgerýi qazaq qoǵamyndaǵy ótkir turǵan máseleler bolyp tabylady.
Uly ǵalym Ábý Nasyr ál-Farabı «Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy»-degen. Aqsaqaly bolmaǵan aýyl jetim, ǵalymdary bolmaǵan el jetim. Ultty azǵyndatý úshin ǵalymdaryn alady. Ǵalymdaryn alsa, ǵylym, bilim joıylady. Ǵylym, bilim joıylsa ult nadan bolady. Nadan ult damýyn toqtatady, nadan ultty damyǵan el, órkenıetti ult basqaratyn bolady.
Abaı óziniń «tolyq adam» tujyrymyn mıras etse, ál-Farabı «baqytqa jetý jolyndaǵy qaıyrymdy qoǵam» qaǵıdasyn ósıet etip qaldyrdy. Q.Toqaevtyń «halyq únine qulaq asatyn memleket» atty tujyrymdamasy da osy qaǵıdamen úndesedi. Sheneýnikter el-jurttyń muń-muqtajyna qulaq aspaǵanda kimge qulaq asady. Olardyń mindeti – halyqqa qyzmet etý.
Qazaqta sózdi tyńdaı bilý jáne sózge toqtaı bilý dástúri bolǵan. Áıteke bı «jigittiń jaqsylyǵy sózge toqtaı bilgeninde, óziniń sózin bótenge tyńdata bilgeninde» -degen eken.
Q.Toqaev «halyq sózin tyńdaıtyn, estıtin úkimet bolsyn»-deıdi. Árıne, úkimet halyqtyń muń-muqtajyn, ótinish-suraǵyn tyńdap, sheshim qabyldap, kómektesý, turmysyn jaqsartý sharalaryn alý kerek. Al jurtshylyq bir máseleni óz múddesi úshin oıyna bekitip alady da, asyl sózge de, kópke ortaq aqyl-sheshimge de toqtamaıtyn bolyp barady.
Uly aqyn Abaı «Keleli keńes joǵaldy, El sybyrdy qolǵa aldy»-dep úlkenderdiń sózine, ǵalymdardyń aqylyna toqtamaı ósek aıtýdy ádet qylǵandardy áshkerelese, «Sybyrdan basqa syry joq, Sharýaǵa qyry joq»-dep keıbir ulyqtardyń halyqtyń kóńilinen shyqpaı otyrǵanyn synady.
Qazir sóz mánin túsinetin, aqylǵa toqtaıtyndar azaıdy. Árkim aqyldy, árkimniń óz jeke toqtamy bolýda, ıaǵnı, aqıqat, ádildik emes, óz múddesine, óz paıdasyna burý beleń alýda.
Dana Abaı «Estilerdiń aıtqan sózderin eskerip júrgen kisi ózi de esti bolady» -degen. Sózdi estip, tyńdap, túsinip, aqylǵa salyp, paıdalansa, adamǵa paıda. Sózge toqtaı bilý dástúri qazaqtyń erekshe aqyldylyq qasıeti. Átpese, qazaq «aqymaqqa aıtqan sózim shyǵyn»- deıdi.
Uly aǵartýshy Abaı: «Qazaqtardyń maqaldarynyń kóbiniń iske tatyrlyǵy da bar, iske tatymaq túgil, ne qudaıshylyqqa, ne adamshylyqqa jaramaıtuǵyny da bar. Áýeli, «Jarly bolsań, arly bolma»,-deıdi. Ardan ketken soń, tiri bolyp júrgeniń qursyn. «Atyń shyqpasa, jer órte»,-deıdi. Jer órtep shyǵarǵan attyń nesi murat. «Suraýyn tapsa, adam balasynyń bermesi joq» -degen eń baryp turǵan qudaı urǵan sóz. Suraýyn tabamyn dep qorlyqpenen ómir ótkizgenshe maldy ne jerden, ne aqqan terden suraý kerek qoı! Osyndaı bilmestikpenen aıtylǵan sózderden bek saq bolý kerek» -deıdi.
Olaı bolsa, biz jahandyq álem damýymen qabyspaıtyn, eskirgen, órkenıetke sabaqtas kelmeıtin, rýhymyzdy shyńdamaıtyn, kertartpa maqal-mátelderden, ádet-ǵuryptardan, minez-qulyqtan arylýymyz kerek.
«Rýhanı jańǵyrý» men «Uly Dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalaryndaǵy «Zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasy Qazaqstannyń mádenı jetistikterin álemdik deńgeıde tanymal etý, dala folklory men mýzykalyq murasyn saqtaý jáne nasıhattaý baǵyttaryn qamtyp, óner arqyly ózgerýdi, damýdy, álemde tanymal bolýdy maqsat etedi. Sebebi, Prezıdent Q.Toqaev aıtqandaı, «shet el qazaqtyń rýhanı jáne mádenı qundylyqtarymen anaý aıtqandaı tanys emes. Ulttyq kodtyń bir tarmaǵy qazaqtyń baı óneri, mýzykasy bolyp tabylady».
Qazaqtyń án-kúı óneri ár kezeńderde nebir qýǵyn-súrgindi bastan keshirdi. 1930 jyldary qazaqtardy sovettik baqytty ómirine qaıtyp keledi dep muńdy ánder repertýardan, tizimnen shyǵarylyp, 14 myń ánnen tek 1 myń án qaldy. 1955-1960 jyldary qazaq ánderin orysshaǵa aýdaryp oryndaý oryn aldy. Dombyra men qobyz eskiniń qaldyǵy, kózi dep shettetildi. Qazaqtyń dástúrli mýzyka aspaptarynyń ornyn gıtara men baıan basa bastady. Sóıtip, qazaq óneri sahnadan yǵystyryldy, sanadan óshirile bastady.
Qazaq tili ógeılenip, as úıden aspaı qaldy. Is qaǵazdary, úlkendi-kishili jınalystar tek orys tilinde júrgizildi. Oryssha oqyp, oryssha tárbıelengen qazaq balalary «qazaqpyn» deýge arlanyp, «men oryspyn» deıtin boldy. Qazaqstandy memleket retinde bólshekteý, terrrıtorııasyn bóten respýblıkalarǵa bólip berý, ishinen bóten ulttarǵa avtonomııa ashý saıasaty júrgizile bastady. Bul jaǵdaıdy Tuńǵysh Prezıdent N.Á.Nazarbaev óziniń halyqqa joldaýlarynda táýelsizdik alýymyzǵa baılanysty talaı aıtty.
Qazaq halqynyń ádet-ǵurpy, salt-dástúri, ulttyq merekeleri, Naýryz meıramy dinı, eskiliktiń qaldyǵy, kertartpa, zııandy degen baǵa alyp, olardyń ornyn orys dástúrleri men merekeleri basty. Jańa sovettik salt-dástúrler - Komsomoldyq toı, provody rýsskoı zımy, Novyı god, qaıtqan adamdy janazasyn shyǵarmaı, mıtıng jasap, orkestmen shyǵarý ádetke aınaldy. Sóıtip, bizdi bir jyldary ulttyq kodtan aıyryp, tilimizdi, ádet-ǵuryp, salt-dástúrimizdi umyttyryp, ult bolýdan qaldyra jazdady.
Qazaq mýzykasyn, ádet-ǵurpyn, salt-dástúrin, tilin joıý qazaq rýhyn joıý edi. Táýelsizdik alyp, tarıhymyzǵa, tilimizge, mádenıetimizge, salt-dástúrimizge qaıta oraldyq. Áıtse de, búgin bul salada kókeıtesti máseleler bar.
«Ánniń de estisi bar, eseri bar, Tyńdaýshynyń qulaǵyn keseri bar»-degendeı qazir toı ánderi, kóńil kóterýge, ıyqty kóterip bı bıleýge arnalǵan, mýzykasynda jan lázzaty, sózinde aqyl-mazmuny az, jeńil-jelpi áýender beleń alyp bara jatqanyn baıqaımyz. Qazir «jaqsy án men tátti kúı» azaıdy. Muny ózi de óleń jazǵan, án shyǵarǵan, kúı shyǵarǵan kompozıtor-aqyn Abaı «Qur aıqaı baqyrǵan, Qulaqqa án be eken?» -dep án-kúıdiń tárbıelik, estetıkalyq mánin, mańyzyn jetkize aıtty.
Álem qazaqtardy tek qara altynmen ǵana emes, mádenı jetistikterimiz arqyly da tanýy kerek. Aqtóbelik talantty ánshi Dinmuhambet Qudaıbergen memleket abyroıyn kóterip, qazaq atyn álemge pash etti. Bul bir darynnyń jetistigi, al eger Dımashtaı daryndylar kóbirek bolsa qandaı bolar edi? Qazaqstan úshin, árıne, keremet bolar edi. Qazaqtar arasynda álem artısi, opera oryndaýshylar Aıman Musaqojaeva, Marat Bısenǵalıev, pıanıstka Jánııa Áýbákirova, dırıjer Alan Bóribaev sııaqty daryndylar barshylyq. Óner Qazaqstandy, qazaqty álemge tezirek, keńirek tanytady. Sondyqtan ol búgingi qazaqstandyqtar jasap jatyrǵan zamanaýı mádenıet bolýǵa tıis.
«Rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalary boıynsha qazaq ánderin, kúılerin, folkloryn jınaý, saqtaý, nasıhattaý – basty maqsat. «El ishi – altyn kenish» degendeı, aýyl-aımaqtarda ónerpazdar shyǵarǵan, oryndalyp júrgen talaı jyr, dastan, terme, án-kúı bar. Olar aınalysqa, sahnaǵa shyǵarylmaýda. Halqymyzdyń án aıtý, kúı tartý dástúrin zamanǵa saı jalǵastyrý – urpaq mindeti.
Qazaqtar álem mádenıeti qatarynan óziniń erekshe ulttyq boıaýymen, ulttyq kıimimen laıyqty ornyn alýy tıis. Qazir qazaq ónerin, mádenıetin biletin shet elder kóp emes ekenin sezemiz, bilemiz.
«Dástúrdiń eskisi bar, jańasy bar»-degen sovet kezeńinde kitap jınaý, kitap oqý jaqsy dástúr boldy. «Podpısanoe ızdanıe» degen boldy. Ataqty álem jazýshylarynyń nebir tamasha ádebı shyǵarmalary sonda shyǵatyn. Jaqsy kitapty tanystyqpen, al Almatydan kelgender aýyl dúkenderinen klassıkany alatyn. Sóıtip, kitap kýlty jasalǵan. Qazir jaǵdaı basqasha. Degenmen, bilim órkenıetke jetkizetin tetik bolǵandyqtan, kitapty, kitap oqý ádetin qolǵa alý qajet. Sebebi, «artyq bilim kitapta» -degendi bárimiz bilemiz.
Uly oıshyl Abaı bizge «Bes asyl men bes dushpandy» kórsetip, aıtyp berdi.
Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek, beker mal shashpaq-
Bes dushpanyń bilseńiz.
Talap, eńbek, tereń oı,
Qanaǵat, raqym oılap qoı
Bas asyl is kónseńiz, -dedi.
Biz osy bes asyldy sanamyzǵa, boıymyzǵa sińire aldyq pa? Bes dushpannan jırenip, aryldyq pa? Bul suraqqa ár qazaq, búkil qazaq qoǵamy jaýap berýi kerek.
Bes asyldyń biri – eńbek. Damyǵan ozyq el, turǵyndarynyń turmys deńgeıi joǵary memlekettiń halqy eńbekqor, qol jaıǵysh, suranshaq emes, tutynýshylyq ádetten arylǵan, óz jaǵdaıyn ózi jasaı alatyn halqy bar el.
Aǵylshyn premer-mınıstri «temir-ledı» atanǵan Margaret Tetcher «Men basqarýǵa bir naqty oılastyrylǵan nıetpen kirisken edim. Aǵylshyn qoǵamyn tolyǵymen táýeldi masyldyqtan qutqaryp, óz bolashaǵyna senimdi kásipkerge aınaldyryp, dástúrli «ótinemin, maǵan berińizshi» emes, «bárin ózimiz jasaımyz» deıtin ultqa ózgertkim keldi» -dep óz ustanymyn belgilegen.
Qazaq elindegi rýhanı jańǵyrýdyń, sanany ózgertýdiń basty sharty – kózqarasty adal eńbek etý dástúrine, eńbek tártibine qaraı ózgertý. Erinshektikti, tutynýshylyq uǵymdy, ádetti joıý. Eldi eńbekke baýlý. «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı» degendi bilemiz. Uly aqyn N.Baıǵanın «eńbekke jalqaýlardy shaqyramyn»- deıdi. Eseli eńbek etken Ońtústik Koreıa, Malaızııa halqy qazir damyǵan memlekette ómir súrýde. Q.Toqaev «Abaı – rýhanı reformator» atty maqalasynda «Baılyqtyń da, baqyttyń da kilti – óziń súıgen kásipte»- dep jazdy.
Bizdiń elimizde eńbek etýge degen kózqarasta oılanatyn ózekti máseleler bar. Ony QR Prezıdenti Q.Toqaev «Shyndyqty aıtsaq, shetelderde halqymyz naǵyz eńbekqor jurt retinde áli tanyla qoıǵan joq. Bul bizdiń bedelimizge de edáýir nuqsan keltiredi. Sondyqtan eńbekke baýlý jastarǵa tárbıe berýdiń negizgi baǵyty bolýy kerek dep sanaımyn»-dedi.
Prezıdent «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty úlken maqalasynda «Halqymyz eńbektiń qadirin biledi. Eń bastysy, búgingideı beıbit kezeńde ár azamat óziniń eseli eńbegi elimizdiń ekonomıkasyn ilgeriletýge tikeleı yqpal etetinin túsinýi qajet. Sondyqtan shaǵyn jáne orta bıznesti barynsha órkendetýdi negizgi basymdyqtyń biri retinde belgilep otyrmyz» -dep bolashaqtaǵy maqsatty anyqtap berdi.
Dana Abaı on besinshi qara sózinde «Egerde esti kisilerdiń qatarynda bolǵyń kelse, kúnine bir mártebe, bolmasa jumasyna bir, eń bolmaǵanda, aıynda bir, ózińnen óziń esep al! Sol aldyńǵy esep alǵannan bergi ómirińdi qalaı ótkizdiń eken... óziń ókinbesteı qylyqpen ótkizippisiń? Joq, bolmasa ne qylyp ótkizgenińdi ózińde bilmeı qalyppysyń?» - deıdi.
Patrıot-jazýshy N. Ostrovskıı «Samoe dorogoe ý cheloveka – eto jızn. Ono daetsıa cheloveký lısh odın raz. Jızn nado projıt tak, chtoby potom ne bylo mýchıtelno bolno za bezelno projıtye gody» - degen. Olaı bolsa ár adam ne istedim dep, ózine esep berip, rýhanı jańǵyryp, jyl ótken saıyn ózgerip, jetilip, damyp, rýhtanyp ómir aǵymynan qalmaı, qazaqqa paıdaly is tyndyryp ómir súrý kerek. Qazir qazaqqa ne paıdaly, ne isteý kerek ekendigin biletinder kóp, aqyl aıtatyndar jetip artylady. Al isteıtinder az. Endi sol biletin kerekterdi bilekti sybanyp jiberip, belsendilik kórsetip, isteıtinder kóbeıýi qajet. Ári jazýshy, ári ǵalym Ǵ. Músirepov «Qazaqtyń biletini az emes, isteı biletini az. Bilý men isteı bilý – eki másele» - depti. Olaı bolsa, «Rýhanı jańǵyrý» men «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalaryn bilip qana qoımaı, isteı biletinder qolǵa alyp, júzege asyrýlary mindet. Q.Toqaev «Abaı jáne XXI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynda «Aqyl-oımen ozatyn kezeń keldi. Intellektýaldy ult qalyptastyrý ıdeıasy Abaıdan bastaý aldy deýge bolady. Uly oıshyl ár sózimen ulttyń óresin ósirýdi kózdedi» - dep jazǵan.
Qazaqstanda «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalaryn júzege asyrýda Q.Toqaev óziniń «Abaı jáne XXI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynda aıtqandaı «Osy oraıda Abaı murasynyń tıgizer paıdasy zor dep esepteımin. Abaıdyń oı-tujyrymdary bolashaǵymyzǵa qashanda rýhanı azyq bola alady» - dep atap kórsetti.
Tek Abaı ıdeıalaryna tereń boılaý qajet jáne ony júzege asyrý kerek. Al qazir uly aqynnyń óleńderin, qara sózderin jatqa aıtý men ánderin sahnada oryndaý bar. Q.Toqaev atalǵan maqalasynda:«Abaıdy tereń tanýǵa basa mán bergenimiz jón. Abaı sózi urpaqtyń baǵyt alatyn temirqazyǵyna aınalýy qajet»-dep aıtty. Iaǵnı, Qazaqstan ıdeologtarynyń aldynda úlken jumys tur.
«Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn rýh pen is-áreketter qaıratkerleri, oblystyń tańdaýlylary qarqyndy, nátıjeli júzege asyra alady.
Biz, qazaqtar tabıǵı baılyqtarymyz ben rýhanı kúsh-qýatymyzǵa jáne baǵzy babalar ósıetine saı, abyroı men ar-namysqa súıenip, rýhanı jańǵyryp, órkenıetti, baı-qýatty, baqytty, shattyqty ómir súrýge laıyqtymyz.
Qurmanbek Erkin Jolmyrzauly,
QR mádenıet qaıratkeri
