Sońǵy ýaqytta Qazaqstannan túbegeıli ketýge bel býǵandar kóbeımese, azaımaı otyr. Onyń salmaqty sebepteri de joq emes. Osyǵan deıin bıliktiń statmálimeti «elden ketip jatqandar ózge ult ókilderi» dep jurtty aldaýsyratyp kelgeni belgili. Al qazir kún saıyn elden ketemin dep tas túıin daıyndalǵan qazaqtyń qarasy kóbeıdi.
Taıaýda elimizde tanymal jýrnalıst, ójet,eńbekqor, qaısar qyzdarymyzdyń biri Názııa JOIaMERGEN óziniń Facebook paraqshasynda Qazaqstannan ketpekke bel býǵany týraly jazdy. «Es bilgeli beri elimdi, ultymdy jaqsy kórip kelem. Qazir qolymnan kelgenshe damytýǵa úles qosyp júrmin. Biraq Qazaqstandaǵy jemqorlyq, zańsyzdyq, azamattardy qorlaý ázir joı̆ylmaı̆tynyn túsindim. Bul bir kúnde kelgen tujyrym emes. Kóp oı̆landym. Joǵary men tómen túgel belsheden batqan jemqorlyqqa. Mektepte pol jýý úshin de para berýiń kerek. Memleket túrli salyq, aıyppul arqyly azamattardy tonaýǵa qunyqqan. Bıznespen aı̆nalysý múmkin emes. Kedergilerdi kóbeı̆tip tastaǵan. Basynda úı̆i joq, bar tapqanyn kvartıra men kredıtke tólep júrgender qanshama!
Qarapaı̆ym qyzmetkerlikten basshyǵa deı̆in ósý múmkin emes. Áke-kóke, jerles, rýlas, birge oqyǵan klastas, kýrstasyń ne arsyz jaǵympaz bolýyń kerek. Túrli joǵary laýazymda zeınetker jasyna jetse de, kreslodan aırylmaı otyrǵan shal-kempirler kóp. Qoldarynan boq kelmese de, otyr jabysyp. Al aqyldy da bilimdi altyndaı jastar jumyssyz júr ne shet elderge ketip jatyr. Aı̆lyq az. Baǵa qymbat. Aýyra qalsań, aýrýhana men emhanalardyń ózinde bilimdi dárigerler joqtyń qasy. Emdelý úshin dári alýǵa da aqsha jetpeı̆di. Túrli aýrýdyń asqynyp ketkeni sondyqtan. Qazaqstan onkologııalyq aýrýlar men týberkýlezdan aldyńǵy orynda tur. Bul kedeı̆ elderdiń aýrýy. Nege? Óı̆tkeni bizde sińiri shyqqan kedeı̆ler kóp. Eldiń Jer astyndaǵy jáne ústindegi baı̆lyqtaryn jemqorlar bólip alyp jatyr. Solar shylqyǵan baı̆ bop otyr. Men nege shydaýym kerek?
Shet elge otbasymmen birge ketem degenim sol. Otyz jylda ońbaǵan el endi otyz jylda jaqsarady deı̆ almaı̆myn. Tulǵa, azamat retinde, adam retinde baǵalanbaı̆tyn eldemiz biz. Adamnyń qadiri joq» dep jazǵan jýrnalıst: «30 jyl jemqorlyq ábden irip-shiritken Qazaqstannan úmitim úzildi. 4 balamnyń ómirin qor qylmaımyn mundaı sorly elge. Shet memleketterge jiberem. Shekara syrtynda baqytty bolsyn!» deıdi.
«Maǵan basý ne aqyl aıtýdyń qajeti joq. Eki ul, eki qyzymdy shet el asyramyn bilim alýǵa. Sosyn sol jaqtyń azamattyǵyn qabyldańdar deımin. Qazaqstanǵa múlde qaıtyp kelmese de kóńilim baıaǵydaı. Myna átáńálet vırýs basylsyn. Qojaıyndy kóndirip, shet elge ketem ózim de. Balalyq shaǵym men jastyq shaǵym jemqorlarǵa qor boldy. Qarttyq shaǵym laıyqty ótsin tym bolmasa. Patrıottyq, Týǵan jer, qyrt-syrttardyń jetpis jeti atasynnnn tappp... Ketem. Otyz jyl eldi iritip-shiritkender dál ózderi sııaqty maldardy tárbıelep jatyr ornyn bassyn dep. Qartaıǵanda solarmen alysar jaıym joq. Sharshadym. Jemqorlyqtan, jaǵympazdyqtan, ádiletsizdikten... Balalarym da men sııaqty qınalmasa eken deımin».
Bir qyzyǵy, osydan birer jyl buryn áldekim osyndaı jazba qaldyra qalsa, kópshilik «Ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol» degendi alǵa tartyp, qarsy pikir qarsha boraıtyn. Ókinishke qaraı deımiz be, basqalaı deımiz be, jýrnalıst Názııanyń jazbasyna baılanysty jazylǵan pikirler aýany shynaıy Qazaqstannyń qazirgi kelbetin asha túskendeı. Pikir jazǵandar da feık nemese áldekimder emes, el ishinde tanymal azamattar ekenin eskersek, eldiń erteńi bulyńǵyr ekenin moıyndaı túsesiz.
Asylbek Násipqalıuly Baıǵazıev
Birde Dýlat Isabekovtiń Nurtileýge bergen suhbatyn kórdim. Sonda dramatýrg "jalań patrıotızm" qalyptasty qoǵamda degeni bar edi. Iaǵnı, týǵan jerdi ótirik súıem, ystyq taǵysyn taǵy osy sııaqty sózderdiń ásheıin sóz bolyp, naǵyz patrıottyqtyń úlgisi qalys qalyp bara jatqandyǵyn tilge tıek etkendi. Sizdiń de myna jazbańyz, sol "jalań patrıotızmnen" shyǵýdyń úlgisi lep qabyldadym. Nege?! Mundaı memlekette elim degenshe, shet elde júrip elin tanytsa, qazaqylyqty nasıhattasa ol naǵyz patrıottyń is áreketi bolmaq! Bolashaqta úlken ózgeris bolary haq...
Ýelkom) baldarym aǵylshyn oqyp jatyr, mama my tebıa v derme ne ostavım dep júr...
Alla jar bolsyn! Biraq keıde mundaı oı bizge de keledi, jemqorlyq, adamnyń aqysyn jeý, ádiletsizdikpen kúres óte qıyn... Qudaıǵa tapsyrdym. Bastysy, bas aman bolsyn, urpaǵymyz aman bolsyn!
Túńilip júrgender sany jeterlik, meniń de júıkem ábden juqarǵan... Bulaı jalǵasa bergenine kóne bersek, kim bolǵanymyz?! Eshkimge eshteńe kerek emes eken, el aldynda ádemi sóıleıtin qamqor aǵalarymyzdyń da bul máseleni sheshýge bastaryn aýyrtpaıtyny belgili ǵoı aıtpasaq ta(((
Biz jiberdik, ekeýi de sheteldegi ýnıverde.
Durys! Men de qyzyǵam. Buıyrtsa áreket etý kerek.
Kanadaǵa ketkim kelip júr....
Durys aıtasyz!
Ketý kerek, ras. Balalarymyzdyń bolashaǵyn bular satyp jibergen bolýy da múmkin. Qor bolǵan, aldanǵan, urlanǵan ómirimiz-aı
Adam qorqatyn, júregi aýyratyn áńgimeler eken!..
Durys! Ásirese, qazaq tildi , kókesi joq maman altyn basty bolsa da laıyqty ornyn tabýy, elge óz qabilet, qarymyn múmkindiginshe paıdalanyp, qyzmet etýi eki talaı! Kólgir jaǵympazdarǵa ǵana jasyl jaryq janyp tur.
qoldaımyn! Men de osyny oılap júrmin.
Selem Neziya İstanbul Zeytinburnjn da Kazakistan kelip Türkiye köşüpkelgen Kazakıstandıklar songu kezdeti köbeyd Söylesken kilerde diz aytgan engimeni aytp jürleri
Durys demeske, laj joq bop tur ǵoı.....
bárimiz solaı sheship otyrmyz.
Urpaqtyń bolashaǵy úshin kerek.
Bolashaǵymyz bulyńǵyr... Siz myqty jýrnalıstsiz. Kez-kelgen elde óz qyzmetińizdi abyroıly atqara alasyz. Sáttilik árdaıym serik bolsyn!
Qos qoldap qoldaımyn. Óte durys. Men de dəl sizdeı oılap júrmin osy kúni. Balalarymnyń bolashaǵy úshin ketý kerek!
Bir adamǵa shamasy jetpegen on segiz mıllıon adamǵa qudaıdyń qudiretimen batyr júrekti, adal tilekti, halqyna shyn jany ashıtyn bireý kelip qalar dep ózimizdi ózimiz aldap, jetpistiń jeteginde turǵan men sııaqtylardyń kóleńke-kúnderi osy jaqta ótetin sııaqty ǵoı. Bárin estip, kórýshi, qudireti sheksiz Alladan qoldaý bolyp qala ma, kim bilsin...
Qoldaımyn!
Men bylaı oılaǵanmyn ǵoı, karantınnyń birinshi tolqynynda qazaqtar baýdaı qyryldy. Osydan keıin Úkimet tájirıbe-sabaq qorytyp, endi ǵylymǵa, bilimge, medıınaǵa kóńil bóledi, óndiris oshaqtaryn ashyp, jeke kásikerlikti damytyp, halyqtyń tamyryna qan júgirtetin naqty sharalardy qarastyratyn shyǵar dep oılap júrippin. Sóıtsem, oılaǵan oılarymnyń kúl-talqany shyqty, kerisinshe, eldi orta ǵasyryq dáýirge shegindiretin tálimgerler halyqqa álhıssa-ertek aıta bastapty. Qudaı saqtasyn, ekinshi tolqyn kelse, bizdi tálimgerler qutqara ma sonda?! Qalǵan jaǵyn ózderińiz túsine berińizder...
Iá, qaınaıdy qanym, ashıdy janym dep Uly Abaı durys aıtyp ketken. Múmkindik bolsa mende keter em.
Sátti qadam bolsyn! Qoldaımyn
Qoldaımyn
Árıne, esi bar ar adamnyn oılaıtyn oıyn dóp bastyń Názııa! Sendeı jigerli, keleshegi mol talantty jýrnalıst durys elde ómir súrý kerek!
Qazaqstannyń bolashaǵy ertegige aınalǵaly qashan???
Koldaimyn...
Biz de ketkeli júrmiz
P.S Qarap otyrsańyzdar, Qazaqstannan eshkim erikkennen,ne bolmasa, aqshasy tasyǵannan ketýdi josparlamaıdy. Eshkim óziniń bul elde kórgen qorlyǵyn balasynyń, nemeresiniń kórgenin qalamaıdy. Bári de balasynyń erteńin búgin oılap otyr. Eger Qazaqstanda balasynyń bolashaǵy úshin jylt etken bir úmit bolsa, eshkim de týǵan topyraǵyn tárk etpesi anyq. Úlken ókinishke qaraı, qoǵamda qozǵala bastaǵan bul jaǵdaıǵa bılik tarapynan tıisti qadamdar jasalar emes. Bálkim, sheneýnikterdiń de kóp nárseni ishi sezip otyrǵan bolar, kim bilsin. Qalaı desek te, eger qazirgideı elden ketem degenderdiń sany arta berse, taıaý on jyldyqta Qazaqstanda kimder qalatynyn oılaýdyń ózi qorqynyshty.
Merýert HÝSAINOVA,
«Adyrna» ulttyq portaly.
Foto ashyq derekkózden alyndy.
