- Nurlan Sársenbaev biz sizdi Qytaı qazaǵynan shyqqan birden-bir Muqaǵalı tanýshy dep qaraımyz. Shashasyna shań juqpaǵan shý asaý aqyn Muqaǵalı óziniń ulttyq rýhyna baı asyl jyrlar arqyly kúlli qazaq aýyldaryna sapar tartty. Muqaǵalıdaı muzbalaq aqynnyń álem qazaqtaryna tanylýyna aspan taý etegin jaılaǵan elden shyqqan aldyńǵy býyn sóz zergerlerimen óner sabaqtastyǵy bar ma eken dep qaraımyz, áńgimeniń betasharyn osydan bastańyz?
– «Aqyl aýysady, yrys juǵysady» deıdi dana halqymyz. Aspan taý etegin jaılaǵan jurtta qazaq poezııasynyń HH ǵasyrdaǵy jaryq juldyzy bolǵan Muqaǵalı Maqataevtan ilgergi óz dáýirinde ataǵy aspandaǵan kıeli óner sózdiń maıtalmandarynan Qabaı jyraý, Qulmambet Qulanaıan, Alban Asan Bármenbekuly, Bóltirik Atyhanuly, Kódek Maralbaev, Shaltabaı Alparuly, Ryskeldi Saýdanuly, Sharǵyn Álǵazyuly, Qoıdym Darýbaıqyzy, tilinen sóz asyly uıyǵan sheshenderden Janǵabyl Átekeuly, Qashaǵan Áýeluly, Jámeńke Mámbetuly, Sabanshy Sáıbek, kúıshilerden Qojeke Nazaruly, Eginbaı Altybaev, Sybanqul Qalbasuly t.b. bedeldi óner tulǵalary ótken. Mine, bul óner ardagerleri ózi jasaǵan zamanynyń tarıhı aınasy ispetti. Osy óner juldyzdar shoǵyrynyń ult rýhynyń kún shuǵylasyna shaǵylyp, jylt-jylt etip shashyraǵan kúshti nur sáýlesi bar. Muqaǵalı áne sondaı osy kıeli topyraqtyń nur sáýlesinen jaralǵan aqyn. Ásirese, osy sóz zergerlerininiń ishinde jyr dúldúli Kódek Maralbaevtyń shyǵarmalarynda bir taıpa eldiń shejiresi, tarıhy, salt-sana, ádet-ǵuryptary, tirshilik tynysy, kún kórisi qatarly jaqtary tereń meńgerip jazylǵan. «16 jyl týraly» dastan Kódek shyǵarmashylyǵynyń eń bıik shyńy, bul dastan alty alashtyń birtýar qos arysy – Muhtar Áýezovpen Muqametjan Tynyshbaevtyń qýatty qalamyna arqaý bolǵan. Muhtar Áýezov áıgili «Qıly zaman» shyǵarmasyn jazý úshin Kódek Maralbaevpen kezdesken. Sodan Muhtar Kódek jyryn tyńdaǵannan keıin onyń aqyndyǵyna «Keshegi qazaq mádenıetiniń qundy ári baı murasyn tula boıyna syıǵyza bildi» degen joǵary baǵasyn bergen edi. Halqymyzdan shyqqan iri aqyn Ilııas Jansúgirovtide Alban Asan, Qulmambet Qulanaıan, Bóltirik Atyhanuly, Kódek Maralbaev muralary qatty qyzyqtyrǵan eken. Sonaý 1962 jyldary Muqaǵalı Qytaıdan kelgen jazýshy Nurqasym Qazybekulynan eń aldymen «Sen Kódek aqyndy bilesiń be?» – dep suraýynda tereń mán jatyr.
Muqaǵalı Maqataev aspan taý eteginde jasaǵan aty ańyzǵa aınalǵan Qangeldi, Raıymbek batyr syndy qara kóktiń tuqymy, tekti atadan taraǵan urpaq. Aqyn ózi týraly:
Uly edim Aljannyń,
Dosymyn men bar jannyń.
Jaıaý Musa qazir men,
Ánshi Aqandaı sal janmyn, – dep álemge jar salyp barlyq adam balasyn ózine dos sanaǵan eken.
Muqaǵalı Maqataev aspan etegin jaılaǵan án men jyrdyń mekeninen sýsyndaǵan qazaq poezııasynyń HH ǵasyrdaǵy altyn tizginin ustaǵan uly aqyn.
Halqymyzda «Taǵdyr qaıtalanady» deıtin tanym bar. Muqaǵalı Maqataev – qasıetti aspan taý etegin jaılaǵan eldiń óner mektebinen oqyp, myqtap tárbıe alyp jetilgen, jyr teńizin sapyryp ótken, taǵdyr qaıtalaı dúnıege ákelden daryn ıesi. Muqaǵalı Maqataevtyń dara talantynan týǵan ólmes poezııasy hannyńda, qaranyńda kóńilin tolqytyp, kúlli qazaq balasy jasaǵan ulan-ǵaıyr ólkege, sheksiz de, shetsiz saharaǵa, aıbatty ásem qalalarǵa, tirshiliktiń otyn mazdatqan mıllıondaǵan aq boz úılerdegi qarashalarǵa deıin sapar shegip, qazaq bolyp álemge til qatty, qazaq bolyp kúlli dúnıeni sharlady. Buǵan ǵalym Myrzataı Joldasbekovtyń: «Muqaǵalı bútin bir ǵasyrdaǵy qazaq poezııasyn bıiktetip ketti», – degen sózi kýá. Muqaǵalıdyń ataq-dańqqa jetýi, ulttyq rýhqa baı jyrlarynyń tereńge tamyr tartýy, aspan taý elinde jasaǵan óner juldyzynan ónege alǵan, kıeli óner sabaqtastyǵynyń qudireti bolsa kerek.
– Nurlan Myrza sizdi Muqaǵalı Maqataevtyń 80 jyldyq mereıtoıyna Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqaramasynyń tóraǵasy, QR memlekettik syılyqtyń laýreaty Nurlan Orazalınniń arnaýly shaqyrtýymen kelip qatynasypsyz, sol mereıtoıdaǵy áserińizben, kórgen-bilgenderińizdi aıta ketseńiz?
– Bul retki sapar meniń esimnen kóterilmeıtin baqytty kúnderdiń biri boldy. 2011 jyly shilde aıynda Qazaqstan memleketine tuńǵysh kelýim, ıaǵnı tarıhı otandy, ata-babalarymnyń týǵan atamekeni bolǵan aspan taý etegin jaılaǵan eldi birinshi ret kórýim. Sol jyly shilde aıynyń 29 kúni Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń ornalastyrýy boıynsha jer-jerden kelgen mereıtoı qonaqtary Almaty ýaqyty boıynsha tańerteńgi saǵat bes jarymda Almaty qalasyndaǵy respýblıka alańyna jınaldyq. Saǵat 6-dan ótkende Qazaqstan Jazýshylar basqarmasynyń qyzmetkerleriniń jol serik bolýymen jolaýshylar avtobýsyna otyryp, Qarasaz aýylyna qaraı jol aldyq. Jol bastaýshylar qazaq halqynyń ataqty batyry Raıymbek Túkeuly Qangeldi nemeresiniń jońǵarǵa qarsy joryq jolyndaǵy eli úshin eńiregen erlikterin qysqasha tanystyrýmen birge Narynqol men Kegen aýdandary birigip, qazir Raıymbek aýdany dep atalǵandyǵy týraly túsinik jasady. Jol-jónekeı sonaý 1970 jyldardyń orta sheninde, bala kezimde el ishinde sheshen, shejireshi atalǵan atam Sársenbaıdyń seniń ákeń – Toqtasyn, onyń ákesi – Sársenbaı, Sársenbaıdyń ákesi – Baısal, onyń ákesi – Ábdúshkúr, odan ary Malqara, Malqaranyń ákesi – Áji. Áji qazaqqa áıgili batyr Raıymbektiń balasy dep shubyrta aıtqan atatek shejireniń bir úzigi esime túsip tebirenip kelemin.
Biz dúnıede sırek kezdesetin Sharyn shatqalynan endeı kesip ótip burynǵy Narynqol aýdanynyń bastalar tusyndaǵy bıik tóbeniń basyndaǵy ataqty Raıymbek batyrdyń úlken eskertkishiniń qasyna baryp toqtadyq. Eskertkish basyna jınalǵan neshe júzdegen jurt batyrdyń kıeli bulaǵynan sý iship, babanyń úlken eskertkishiniń qasyna sýretke túsip estelik qaldyrdyq. Batyr babamyzdyń kıeli bulaǵynyń zám-zám sýynan shólimiz qanǵansha iship bolyp, Muqaǵalı Maqataevtyń ata-mekeni qasıetti Qarasaz atty eldi-mekenge qaraı jyljydyq.
Jol boıyndaǵy taqtaıshaǵa ilingen aqyn Muqaǵalıdyń neshe myńdaǵan úlkeıtilgen sýreti kózdiń jaýyn alady. Mine, bul qara ormandaı týǵan halqynyń ardager aqynǵa jasalǵan sheksiz syı-qurmeti bolsa kerek. Biz Qarasazǵa barǵan sol kúni Muqaǵalı óleńderine jazylǵan ánderden «Jyrlaıdy júrek» atty respýblıkalyq baıqaýda óleń oqý ónerin kórsetken balalardyń oqyǵan jyryn tamashaladyq.
Tústen keıin aqyn týǵan qasıetti Qarasaz aýylynyń mádenıet úıinde aqynnyń 80 jyldyǵyna oraı ǵylymı-konferenııa bastaldy. Bul konferenııany Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń tóraǵasy Nurlan Orazalın basqardy. Ol kezdegi Almaty oblysy ákimniń orynbasary Serik Muqanov, Almaty qalasy ákiminiń orynbasary Serik Seıdýmanov jeke-jeke sóz sóılep, mereıtoı qonaqtaryna arnap jyly lebiz bildirdi. Munan soń Qazaqstannyń beldi qalamgerleri: Baýyrjan Jaqyp, Ábsattar qajy Derbisáli, Beksultan Nurjeke, Saǵatbet Medeýbek, Amangeldi Keńshilikuly, Batyq Májıtuly, Muhtar Shahanov, Nurlytaı Úrkinbaı syndy 28 adamǵa Muqań týraly zertteý maqalalaryn oqıdy. Men sóz sóıleýden buryn «Ata tek jalǵaǵan – Altyn shynjyr» atty tarıh-shejirege qatysty kólemdi kitabymdy Muqaǵalı murajaıyna tartý ettim. Sońynan «Muqaǵalı mártebesi» atty maqalamdy oqydym.
Mereıtoıdyń jalǵasy shilde aıynyń 30-kúni Shálkóde jaılaýynda ótti. Shálkódeniń han jaılaýynda at báıge, palýan jarys sııaqty túrli jarystar ótkizilip, aldyńǵy bas júldeni alǵandar jeńil mashınamen marapattalyp jatty, ulan-asyr toı bolyp, aq túıeniń qarny jarylǵan Qarasaz ben Shálkóde jaılaýynda ótkizilgen aqynnyń mereıtoıy eki kúndik mindetin óte saltanatpen aıaqtatty. Shynyn aıtsam 70 myń adam qatynasqan mundaı mereıtoıdy áli kórgenim joq.
– Nureke sizdiń «Muqaǵalı kerýeni» atty kitabyńyz 2016 jyly Beıjińdegi «Ulttar baspasynan» basylym kóripti, ile-shala bul kitap 2017 jyly Qazaqstandada jaryq kóripti. Eki elde teń basylym kórgen bul kitaptyń oqyrmandarǵa bergen áseri qalaı boldy?
Muqaǵalı Maqataev shyǵarmalary Qytaıdaǵy bir jarym mıllıon qazaq halqyna 1980 jyldardyń sońynan bastap keńinen tanyla bastady. Sodan «Qazdar qaıtyp barady», «Jyrlaıdy júrek», «Júrek demin alǵanda», «Muqaǵalı qazaqtyń-dombyrasy», «Aqqýdyń qanatyna jazylǵan jyr», «Qosh, Mahabbat», «Ańyzǵa aınalǵan adam», «Poezııa, menimen egizbediń?», «Amanat» sııaqty on neshe kitap jaryq kórdi. Kezinde aqyn shyǵarmalary qazaq ádebıet oqýlyqtaryna kirgizilip oqýshylarǵa dáris retinde ótildi. Jınaqtap aıtqanda Qytaı qazaqtary Muqaǵalı óleńderin jyly qabyldady. Bir kezde Qytaı qazaqtaryda toı-dýman, basqosýlarda Muqaǵalı óleńin oqymaı ótpeıtin boldy.
Men uly aqyn Muqaǵalıdyń 80 jyldyq mereıtoıyna qatynasyp Qytaıǵa qaıtqannan keıin «Qarasaz – qara shalǵyn óleńde óstim» atty maqala jazyp «Shyńjań gazeti», «Ile gazeti» sekildi basylymda jarııaladym. Bul maqala oqyrmandar arasynda kúshti ańys qozǵady. Osydan bastap Muqaǵalı tanýǵa kiristim. Ásirese, meniń «Muqaǵalı kerýeni» atty kitabym 2016 jyly maýsymda ulttar baspasynan jaryq kórip oqyrmandardyń qyzý qarsy alýyna ıe boldy. Bul kitabymnyń baspadan shyǵýyna QHR-nyń astanasy Beıjińdegi Ulttar baspasy Qazaq redakııasynyń meńgerýshisi, belgili aqyn, mádenıet qaıratkeri Baqytbek Toqtasynuly kómek qolyn sozdy. Ol budan syrt Muqaǵalıǵa qatysty bir qansha kitaptyń shyǵýyna muryndyq boldy.
Al, Qazaqstanda «Muqaǵalı kerýeni» atty kitabym 2017 jyly «An Arys» baspasynan basylym kórdi. Bul kitap týraly «Qazaq ádebıetiniń» 2017 jylǵy 10-16 aqpan kúni sanynda «Shyńjańdaǵy belgili qazaq qalamgeri Nurlan Sársenbaevtyń «Muqaǵalı kerýeni» dep atalatyn kitaby Muqaǵalıdyń shyqqan topyraǵy, ata-tegi týraly arydan syr shertedi. Muqaǵalımen qatar ómir súrgen Erkin Ibitanov, Farıza Ońǵarsynova syndy aqyndar arasyndaǵy óner sabaqtastyǵy jan-jaqty sóz bolady. Sonymen birge, Qytaı qazaqtary arasyndaǵy Muqaǵalı taný barysyn tilge tıek etse, avtor Muqaǵalı poezııasynyń qyr-syryn ashyp kórsetýge de ózinshe qulshynys tanytty. Atalǵan kitapty Muqaǵalıtanýǵa qosqan úles dep baǵalaýǵa bolady», – depti. Buǵanda shukirlik etemin.
Jınaqtap aıtqanda, Muqaǵalı Maqataev HH ǵasyrdaǵy qazaq poezııasynyń tildik qoryn baıytty, qazaqtyń qara óleńine ózgeshe tús berip, kórkem poezııany eń joǵarǵy deńgeıge kóterip jańalyq engizip, úlken beleske kóterip, qazaq poezııasynyń dat shalmas altyn dińgegine aınaldy.
– Ákeńiz Toqtasyn Sársenbaıuly Baısalov aqyn hám jyrshy, aǵartýshy kisi eken. Estýimizshe ol kisi 2011 jyly qarashada Qytaı eline saparlaı barǵan jazýshy Rahymjan Otarbaevqa Muqaǵalıdyń 200-ge taıaý óleńin jatqa aıtyp berip tańǵaldyrǵan eken, osy ras pa?
– Ákem Toqtasyn Baısalov 1928 jyly Almaty oblysy, Raıymbek aýdany, Labasy (Ilebasy) jaılaýynda dúnıege kelgen.
1932 jylǵy aqsúıek asharshylyqta el úrkinshilikke ushyrap ákesi Sársenbaı 4 jasqa jańa kelgen balasyn qorjynǵa salyp alyp shekara asqan eken. Ákesi Sársenbaı óz dáýiriniń halqy qadirlegen azamaty, kózi ashyq, kókiregi oıaý, ótkir tildi sheshen, shejireshi adam bolǵan. «Áke kórgen oq jonar» degendeı ákem Toqtasyn bala jasynan óleń-jyrǵa áýes bolyp ósti. Áıgili jyraýdardan Asan Bármenbekuly, Qulmambet Qulanıan, Kódek Maralbaev, Qoıdym Darýbaıqyzy, Sharǵyn Álǵazyuly sııaqty óner adamdarynan úlgi ónege aldy. At jalyn tartyp azamat bolǵannan keıin el ishinde taraǵan qıssa-dastandarmen «Tańjaryq pen Qoıdymnyń aıtysy», «Sharǵyn men Nurılanyń aıtysy», «Alban tarıhy», «16 jyl týraly» t.b. óleń-jyr, qıssa-dastandardy, aıtystardy birneshe tańǵa aıta alatyn, halyq arasynan shyqqan tanymaly jyrshylardyń birine aınaldy.
Bizdiń úıden ákemniń óleńin tyńdaýǵa keletin ánshi, jyrshy, jaqsy-jaısańdardyń aıaǵy úzilmeıtin. Solardyń biri Qazaqstannan Qytaıǵa ákemdi arnaıy izdep barǵan jazýshy Rahymjan Otarbaev. Ákem bul ret Otarbaevpen úsh kún suhbatta bolyp Muqaǵalıdyń 200-ge taıaý óleńin jatqa oqyp berip tańǵaldyrdy. Jazýshy eline qaıtar kezde ákem oǵan qazaqtyń ata-dástúri boıynsha at mingizip, shapan jatty. Ákem Toqtasyn Baısalov 2016 jyly sáýir aıynyń 14-kúni 88 jasynda Ór Tekestiń Aqdala aýylynda qaıtys boldy. Rahymjan Otarbaev qaıtys bolardan ilgeri «Qazaq ádebıetiniń» 2017 jylǵy 14-20 sáýir kúngi sanynda ákem týraly «Óleńniń kenishi edi» degen maqala jarııalady. Ókinishke oraı maqala qysqartylyp basyldy.
Qazir Qytaı qazaqtary arasynda neshe júzdegen Muqaǵalı murasyn nasıhattaýshylar bar. Qytaıdaǵy áıgili jazýshy Sultan Janbolatov «Álemdegi kúlli qazaq túgel, jan sany mıllıardtan asqan Qytaı sııaqty ózge elderge de tanymal, memlekettik syılyqtyń ıegeri Muqaǵalı Súleımenuly Maqataev – qazaqtyń poezııasyna kesek úles qosqan sheber lırıki, Muzbalaqta aqıyq aqyny, úzdik aýdarmashysy.
Muqańnyń shyǵarmalary Qytaıdaǵy óleń súıer qaýymnyń aýzynan túspeıdi, muńdaǵy qazaq BAQ-tarynda – gazet-jýrnaldarynda, radıo-televıdenııasynda, tor saıt, blogtarynda tipti kóp jarııalandy. Kitaptary qazaq, qytaı t.b. tilderde basylyp shyǵyp keń taralýda. Bul – onyń aty men týyndylarynyń qazaq júreginen tereńde myqty oryn alǵandyǵynyń, Muqańnyń qazaqpen birge máńgi jasaı beretindiginiń aıǵaǵy» degen edi. Jaqynda «Baqyt» radıosynyń júrgizýshisi Baqytgúl Muqametqanqyzy meniń «Muqaǵalı kerýeni» atty kitabymdy áýe tolqyny arqyly taratyp qalyń tyńdarmandardyń qyzý alqaýyna bólendi. Mine, osylaısha Muqaǵalı murasy álem qazaqtaryna kerýen tarytty. Ýaqyt ozǵan saıyn Muqaǵalı murasy taza altyndaı jarqyrap, qazaq poezııasynyń sulý qasıetin, parasatty qudiretin óz oqyrmandaryna moıyndatyp ketti.
Suhbattasqan Baqyt JAǴYPARULY
