Seniń boıyńda qandaı talant bar ekenin bilesiń be? Tek sendik, basqa eshkimdiki emes – erekshe daryn, ózgeden aıshyqtaıtyn qabilet. Bárinen artyq isteıtiniń, jan-tánińmen berilip isteıtin áýestigiń. Buny keıde ómirlik maqsat dep te atap jatady. Bul suraqqa áıelderdiń deni – bilmeımin dep jaýap beredi.
Sosyn jany qalamaıtyn jumysqa jegiledi. Jalaqysy ózine de jetpeı júrgeni sol.
Al óziniń talantyn ashqan baqyttylar birde bir kún jumys istemeıdi. Olar súıikti isimen shuǵyldanady. Júrekteri lúpildep, kózderi janyp turady. Kóbine mundaı isi artyǵymen baǵalanyp, sol úshin artyǵymen aqy alyp jatady. Onyń ústine kóńili jaı, materıaldy jaǵdaıy bútin. Joly bolǵyshtardyń yryzdyǵy deı salady. Munyń qupııasyn bilgiń kele me?
Dúnıe esigin ashqan ár adamnyń erekshe talanty bar.
Seniń de erekshe talantyń bar. Bul talant basqa eshkimge berilmegen. Tek saǵan arnalǵan Jaratqannyń syıy. Ony názik, qýatty, pák janyń qabyldaǵan. Eger túısigińe senseń, ol seni ómir jolynan adastyrmaı alyp ótedi. Óıtkeni, túısik sen týraly bárin biledi. Tek sene bil. Túısikke sensek, júrekke sensek – adam óz talantyn ashyp, ómirlik maqsatyn oryndaıdy eken. Sonda ǵana denimiz saý, baqytty, aqshamyz kóp bolady. Sonda ǵana adam táýelsiz, baı, azat ómir keshedi. Onyń ústine ómirlik maqsatyn tapqan adam súıikti bolady. Sebebi, júrektegi jaryǵyn qosa alǵany. Júrektegi jaryǵy janǵan adamdy jaqsy kórmeý múmkin emes.
Talantyńdy ashý úshin nege daıynsyń?
Birinshi kezeń: múmkindikterdi baıqaý
Kún saıyn ómirdi baı, maǵynaly, jaqsyraq etetin san alýan múmkindiktermen betpe bet kelemiz. Tek asyǵyp bara jatyp mán bermeımiz. Solardy qalaı baıqaýǵa bolady? Qalaı paıdalansaq eken deımiz?
Birinshi tásil: tilek aıtý.
Múmkindik adammen tilek tilinde sóılesedi. Kúıbeń tirlikten bir sát bas saýǵalap, tynyshtyqta otyra tursań, múmkindikterdi baıqaýǵa bolady eken. Toqta. Tynysta. Qazirgi sáttegi eń basty tilegiń ne? Neni qalaısyń?
Alǵashynda túkke turǵysyz birdeńe bolýy yqtımal. Al, shyn máninde bir qaraǵanǵa «aqymaq» ári «bolymsyz» tilekterdi oryndaý biraz ýaqyttan soń talantyńdy ashýy múmkin. Árıne, jaı tilep qoıa salmaı, sol tilekti oryndaýǵa nıetti bolsań.
Eger adam qoldana almasa, eshbir naqty múmkindik oǵan ashylmas edi.
Ekinshi tásil: qıyndyq arqyly.
Kóbine bastan ótkergen qıyndyqty eńsergende múmkindikke qol jetkizip jatamyz. Túıtkil-múmkindik – bul ósý, damý, daǵdarystyń basyn qosatyn jol. Basqa túsken qıyndyqty jeńip, talantymyzdy ashamyz. Ne ol bizdi ishten tútip jep, joq qylady. Iaǵnı, aýyr dert, depressııa, qarjylaı qıyndyqtar týyndaıdy.
Ekinshi kezeń: táýekelge bel býý, áreket jasaýdy bastaý
Baıqaǵan múmkindikterdi júzege asyrý. Bul kezeńdegi basty nárse: ózgeriske beldi bekem býdyrǵan maqsatty tııanaqtap otyrý – jeke bastaǵy ózgeris, jumystaǵy ózgeris. Adamnyń ómir súrýi ashyq teńizde júzgenmen teń: «Qaıda júzetinińdi bilseń, jaqsy, maqsatyń aıqyn bolsa – odan da jaqsy. Áıtpese, toryǵyp ketesiń». Áreket etsem degen nıetiń óship, jalqaýlyǵyń ustap, apatııa bastalyp ketedi. Maqsat adamǵa mańyzdy bolýy tıis. Seniń «avtorlyq» quqyǵyń mańyzdy. Jańashyldyǵy mańyzdy. Qatelesýge daıyn bol. Bul damýdyń qalypty joly. Júz ret qatelesseń de, aqyrynda dóp tıetin sát týady. Tájirıbe – bastapqyda qatelik kóp bolady. Qatelik bolǵan kezde túbegeıli saralap, qaıtalanbaýyn qadaǵalaý kerek.
Eger «qatelesý» stıli qalyptassa (speıfıkalyq tyǵyryq), endeshe olardyń túp-tamyry bir. Qatelikti qosatyn mehanızm bir. Sony anyqtamaıynsha, qatelik qaıtalana bermek. Maǵan qatelikti túzeýge psıhoterapevt kómektesti. Saldarymen alyspaı, sebebin kórýdi úıretti.
Úshinshi kezeń: alǵashqy jeńisti toılaý
Nátıjege qol jetkende, tańdalǵan joldyń durystyǵyn túsinesiń. Sol kezde árbir sáttilik kelesi jeńistiń tuǵyryna aınala beredi. Ishki túısiktiń jolymen júrýge daıynsyń ba?
Mynadaı zańdylyq bar: bastapqyda túısikke ergende adam zor densaýlyq, tabıǵı sulýlyq, tamasha kóńil kúıge, dáýletti ómirge keneledi. Sosyn odan da zory bola bastaıdy... Osy sátke jetkende ózińdi tanýdyń tereńine túsýge daıyn ekenińdi túsinesiń. Osydan bastap ózin-ózi tanýdyń eń bıik shyńy – Shyǵarmashylyq kezeń bastalady.
Tórtinshi kezeń: ózińniń qundylyq júıeńdi saralaý
Bul kezeńde árkim óz aqıqatyn tanıdy. Adam ózine esh kúmánsiz senip úırenedi. Ǵalammen bir arnada toǵysady. Meniki qaıda, meniki emes qaıda – anyq ajyratatyn bolamyz. Qazir ǵoı biletindeı kórinemiz. Ómirlik tyǵyryqty jeńe almaý jáne nátıjege jetpeý sony ajyrata almaýdyń kesirinen. Alǵashynda meniki men meniki emesti taný qıyn. Sebebi, adamdar ózderi oılap shyǵarǵan bir qyzyq álemde ómir súredi. Qıt etse, aýyryp qalǵyshpyz. Ne qyzǵanyshpen, ne kórealmaýshylyqpen, ne úreımen derttenemiz. Ondaı kezde eshkim keńes bere almaıdy. Myqty mamandar da, eski dostar da, jaqsy kóretin týystar da. Olardyń aıtqany - olardyń tájirıbesi. Seniki emes.
Tórtinshi kezeńde ár adam ózine «Men neni qalaımyn? Maǵan ne qajet?» degen suraqtardy qoıýǵa ázir bolady. Jaýabyn tapsa, kóńiline jaqpaǵannyń bárin joıyp, qalaýyna qaraı ózgertýge daıyn bolady.
Besinshi kezeń: tejelý
Basynda jaýapty túsiný qıyn bolady. Sonda men ne isteýim kerek? Ádetki sana bárin osy kúıinshe qaldyr dep aıqaılaıdy. Adamnyń yntasy báseńsıdi. Eshteńeni ózgertpeý kerek degenge dáıek izdeımiz. Kóbine dáıek tabyla ketedi. Biraq ol uzaqqa barmaıdy. Janyń esik qaǵyp: meni tyńdashy, maǵan sen, men saǵan qyrýar kúsh-qýat berem, qalaǵanyńsha alasyń, tek bir orynda turma, qımylda, áreket jasa, ózińe sen deıdi.
Altynshy kezeń: aldymen áreket jasap, sosyn túısiný
Jańa isti bastaǵanda tek túısikke sener bolsań, birden qımyldaý kerek. Bul basty ereje. Ózińe sený, túısigińdi estý, sonda bári durys bolady.
Keıde ushsam dep nıettenip alamyz da, bir orynda tura beremiz. Nege? Bir orynda jaıdan jaı tura bermeımiz, aýyryp qalamyz, kúızeliske túsemiz, «minezimiz buzylady». Sebebi, óz talantymyzdy moıyndamaımyz. Talantymyz esik qaǵady, bizdi shaqyrady. Ashylaıynshy dep suranady. Sol tabıǵı bolmysty, tylsymdy sezinip tursaq ta, ushýǵa qorqamyz. Bir sátke bolsa da, anamyzdan, erimizden irgemizdi bólek salýǵa qorqamyz. Óz ómirimizdi baqylaýǵa qorqamyz.
Óz ómirińdi basqarý – óz talantyńdy, ómirlik maqsatyńdy aıqyndaı otyryp sanaly ómir súrý.
Larısa Kondrashova
Aýdarǵan Shynar Ábilda
"Adyrna" ulttyq portaly
