Vaýcher degen ne? Ol balalardy balabaqshamen tolyq qamtý máselesin sheshe me?

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna Joldaýynda 2025 jylǵa deıin alty jasqa tolmaǵan balalardy mektepke deıingi bilimmen 100% qamtýdy tapsyrdy. Alaıda, bul másele memlekettik balabaqsha salýmen ǵana sheshilmeıtinin, sondyqtan osy iske jeke bıznesti tartyp, qoldaýdyń jańa túrlerin, sonyń ishinde qarjylandyrýdyń vaýcherlik tásilin oılastyrý qajet ekenin aıtty. Toqaevtyń aıtýynsha, qarjylandyrýdyń vaýcherlik mehanızmi arqyly ata-analar kez kelgen balabaqsha ne mektepti tańdap, memleket bergen vaýchermen tólem jasaı alady.

Balabaqsha jetispeýshiligi máselesin sheshýdiń joldary

Maqala basynda Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń málimetterine nazar aýdaraıyq.

• Qazaqstanda 10 179 mektepke deıingi bilim berý uıymy bar, olardyń 4 450-i – jekemenshik balabaqsha;
• 906 800 bala (78,7%) mektepke deıingi bilim berýmen qamtylǵan, olardyń 40,6 paıyzy jekemenshik balabaqshaǵa barady.

Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov alty jasqa deıingi balalardy balabaqshamen 100% qamtýdyń kelesi 2 jolyn usynyp otyr:

• jekemenshik balabaqshalardyń úlesin arttyrý;
• vaýcherlik mehanızm.

Mınıstrdiń sózinshe, buǵan deıin jekemenshik balabaqshalarǵa memlekettik tapsyrys berý az ýaqyttyń ishinde jaqsy nátıje berip, balabaqshaǵa baratyn balalardyń úlesi ósken.

"Ata-ana balasynyń kezegi kelgende memleket usynǵan balabaqshaǵa ǵana apara alatyn. Endi vaýcherlik mehanızm arqyly ata-ana ózine unaıtyn jáne qolaıly balabaqshany tańdaı alady. Sondaı-aq, búginde bilim basqarmalary men bólimderi memlekettik tapsyrys alatyn balabaqshany konkýrs arqyly anyqtap otyrsa, endi ata-anaǵa tańdaý erki beriledi. Sáıkesinshe, osy arqyly salada básekelestik te, sapa da artady", – dedi Ashat Aımaǵambetov.

Vaýcher degen ne?

Vaýcher – taýarlarǵa nemese kórsetiletin qyzmetterge aqy tólengenin kýálandyratyn rastama qujat. Máselen, áýe tasymalynda ushaq bıletiniń qaıtarylatyn somasyn saqtaıtyn elektrondy qujatty vaýcher dep ataıdy. Vaýcher berilse, bılet aqshasyn qolma-qol alý nemese tólem kartasyna qaıtarý múmkin emes. Áýe kompanııasy bergen vaýcher arqyly bılet alýǵa, áýe kompanııasynyń basqa da qyzmetterin paıdalanýǵa bolady.

Bilim salasyndaǵy vaýcherdiń qyzmeti qandaı? Memleket balanyń balabaqshaǵa, mektepke, ne bolmasa joǵary oqý ornynda oqý aqysyn ne tamaqtaný jáne basqa da shyǵyndaryn tóleý úshin vaýcher beredi. Vaýcher qolǵa ustalatyn aqsha emes, degenmen ol belgili bir aqsha somasymen baǵalanady. Sáıkesinshe, ol oqý ne ózge shyǵyndy tolyq ótemeýi múmkin. Memleket vaýcher bere otyryp, oqý ornyna qarjyny aýdarý jolymen oqý aqysynyń tolyq ne bir bóligin tóleý mindetin alady.

Bilim berý vaýcheriniń negizgi mindetteri:

• ata-analar men oqýshylardyń tańdaý múmkindigin keńeıtý;
• bilim berý júıesinde naryqtyq qatynasty damytý;
• bilim berý qyzmetteri sapasyn arttyrý;
• qarjynyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý.

Vaýcher tájirıbesi qaı elderde bar?

1981 jyldan bastap Ulybrıtanııada "bilim alýǵa járdemdesý shemasy" dep atalatyn shekteýli kvazı-vaýcherlik shema jumys isteıdi. Maqsaty – kedeı otbasynan shyqqan qabiletti oqýshylarǵa kóbirek múmkindik berý. Olar memleketten bilim jáne ǵylym departamentinde tirkelgen táýelsiz mektepterde bilim alý aqysyn tóleý kómegin alady. 1992 jyly 295 táýelsiz mektepte oqıtyn 27 000 oqýshy vaýcher alǵan. Jyl saıyn baǵdarlamaǵa jańadan 5 myńǵa jýyq adam qatysady. Vaýcher tájirıbesi keıinnen kásiptik bilim berýde qoldanylǵan.

Chılıde de bilim vaýcherleri 1981 jyly paıda boldy. Vaýcher tabysy tómen otbasy balalary úshin bilim alý múmkindigin keńeıtý, mektepte bilim berý sapasy men oqý oryndary qyzmetiniń tıimdiligin arttyrý sekildi birqatar máseleni sheshý úshin engizildi. Vaýcher paıda bolǵan soń jekemenshik mektepte oqıtyndar sany kúrt artqan. Jekemenshik jáne memlekettik mektepte oqıtyn áleýmettik sanattaǵy oqýshylardyń bilim sapasyn testilegende jekemenshik mektepte oqıtyndar joǵary nátıje kórsetken. Budan bólek, vaýcherlik qarjylandyrýǵa qatysatyn jekemenshik mektepterde bir oqýshyǵa ketken shyǵyn memleketettik mektepterge qaraǵanda tómen bolǵan. 1990 jyly Chılı úkimeti bilim berý shyǵyndaryn arttyryp, vaýcher qunyn kótergen. Nátıjesinde az qamtylǵan otbasydan shyqqan balalar oqýmen qatar, ataýly qarjylyq jáne tehnıkalyq kómek alǵan.

AQSh-tyń birqatar shtatynda vaýcher tásili qoldanylady. 1990 jyly Mılýokı mektep okrýginde kedeı otbasylardan shyqqan mektep oqýshylaryn qarjylandyrýǵa baǵyttalǵan "Ata-analardyń tańdaý baǵdarlamasy" (Milwaukee Parental Choice Program) jaqsy nátıje kórsetken. Alǵashynda qarjylaı qoldaý halyqtyń muqtaj emes bóligine kórsetile me degen qorqynysh bolǵan. Zertteý júrgizgende kedeı otbasylarǵa kómek berilgeni rastaldy. Jekemenshik mektepter qabiletti oqýshylardy ǵana qabyldaıdy degen qaýip te bolǵan. Alaıda, baǵdarlamaǵa tabysy tómen otbasylardan shyqqan oqý úlgerimi ortasha oqýshylar qatysyp, olarǵa jekemenshik mektepter ártúrli oqý baǵdarlamalaryn usynǵan.

1992 jyly bilim vaýcherleri Kolýmbııa mektepterinde qoldanyla bastady. Bastapqyda vaýcherlik baǵdarlamany engizýge memlekettik orta mektepterde oryn jetispeýi sebep bolǵan. Vaýcher az qamtylǵan otbasylardan shyqqan 6-synyp oqýshylaryna berilgen. 1994 jyly baǵdarlama 100 myń oqýshy bilim alatyn 1 789 jeke mektepti qamtyǵan. Bastapqy kezeńde júrgizilgen tekserý qarjylaı kómektiń halyqtyń muqtaj sanatyna beriletinin kórsetti. Osylaısha vaýcherlik baǵdarlamany engizý tabysy tómen otbasylardan shyqqan oqýshylardyń jekemenshik mektepterde bilim alýyna múmkindik bere otyryp, memlekettik mektepterde synyptardyń tolyp qalýy máselesin sheshken.

1992 jyly vaýcher júıesi engizilgen Shveııada ata-analar balasyn qalaýyna qaraı memlekettik ne jekemenshik mektepke bere alady. Qandaı mektepti tańdaǵanyna qaramastan memleket balanyń oýqyn tóleıdi. Memlekettik jáne jekemenshik mektepter birdeı qarjylandyrylady. Vaýcherler oqý aqysyn ǵana emes, oqýshylardyń densaýlyǵyna baılanysty jáne mekteptegi tamaqtaný shyǵyndaryn da óteıdi.

Qazaqstannyń bilim júıesinde vaýcher mehanızmi qalaı qoldanylady?

2016 jyly eks-bilim mınıstri Erlan Saǵadıev balabaqsha qyzmetaqysyn vaýcher arqyly tóleý júıesin engizý qajettigi týraly málimdegen. Ol óz sózinde negizinen halyqtyń az qamtylǵan toptaryna vaýcher bólý kerek ekenine toqtalyp, turmysy jaqsylar balabaqsha aqysyn ózderi tóleı alatynyn tóleıtinin aıtqan. "Vaýcherdiń ekinshi túri bar. Eger balańyzdy qymbat balabaqshaǵa bergińiz kelse, vaýcher alýǵa jáne onyń ústindegi shyǵyndy ózińiz tóleýińizge bolady" degen bolatyn Erlan Saǵadıev.

Qazirgi tańda Qazaqstanda jekemenshik balabaqshalarǵa memlekettik tapsyrys beriledi. Onyń qaı balabaqshaǵa jáne qandaı kólemde bólinetinin bilim basqarmalary men bólimderi sheshedi.

Elektrondy úkimet portalynda bala memlekettik balabaqsha kezeginde tursa, kezek jetkenge deıin balany memlekettik balabaqshadaǵy kezek ornyn saqtaı otyryp, jeke menshik balabaqshaǵa ornalastyrý múmkindigi bary jazylǵan. Memlekettik tapsyrys aıasynda jekemenshik balabaqshadaǵy tárbıe men bilim úshin tólemdi memleketpen bólisýge bolady. Memleket respýblıkalyq bıýdjet qarjysynan balalardyń mektepke deıingi tárbıe men oqý qyzmetiniń qunyn tólese, ata-analar tamaqtaný shyǵyndaryn, sondaı-aq óz qalaýlary boıynsha balabaqsha tarapynan qosymsha qyzmetter úshin tóleıdi.

Memlekettik tapsyrys boıynsha jeke menshik balabaqshaǵa jiberý joldamasyn bilim basqarmasy beredi. Jeke balabaqsha basshysy ata-anamen shart jasasady. Onda taraptardyń quqyqtary men mindetteri, balabaqsha úshin alynatyn tólem mólsheri kórsetiledi.

Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov prezıdent joldaýyna deıin de árbir ata-ana balabaqshany ózi tańdap, oǵan balasy memlekettik tapsyryspen bara alatyn norma qaralatynyn málimdegen bolatyn:

"Keler jyly nemese bıylǵy oqý jylynda kezekte turǵan ata-ana balabaqshaǵa joldama alyp, balasy baratyn mektepke deıingi uıymdy ózi tańdaıtyn jańa júıege kóshemiz".

Ashat Aımaǵambetov bul sheshimniń mektepke deıingi uıymdar arasyndaǵy básekelestikti arttyryp, qyzmet sapasyn jaqsartady degen senimde.