Bilim mınıstri Ashat Aımaǵambetov “Pedagog mártebesi” zań normalary boıynsha birqatar sharýalardy tapsyrǵan bolatyn. Buǵan deıin bilim berý salasynda túrli quqyqbuzýshylyqtar oryn alyp, zańsyz áreketter de tirkelgen bolatyn. Osy olqylyqtardyń aldyn alý úshin arnaıy keńes quryldy. Jaza retinde ákimshilik jaýapkershilikke tartýdan bólek jumystan bosatý týraly sheshimder de qabyldanbaq.
“Minez-qulyq mádenıeti, ádeptilik, adaldyq, adamnyń ar-namysy men qadir-qasıetin qurmetteý - pedagogıkalyq etıkanyń negizi”
Osy qaǵıdalardyń saqtalýyn baqylaý úshin mınıstr Aımaǵambetov muǵalimderge qatysty quqyqbuzýshylyqtar men pedagogıkalyq etıkany óreskel buzý týraly daýly máselelerdi qarastyratyn arnaıy alqaly organ qurýdy tapsyrdy. Instıtýt pılottyq rejımde ázirge Nur-Sultan qalasynda óz jumysyn bastady.
Mundaı keńester QR bilim berý júıesine qajet pe? Osy oraıda mektep muǵalimderi men ata-analardyń pikirin bildik.
Sholpan QADYRALIEVA, ata-ana:
Aınur BAQYTALYQYZY, qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi:
Qandaı jaǵdaı bolsa da ata-ananiki durys degen qaǵıdaǵa qarsymyn. Sebebi mundaı quqyq berilgendikten ata-analar keıde asyra siltep te jatady. Jazyqsyz muǵalimniń ústinen aryz jazyp jibergen jaıttar da kezdesken. Sondyqtan ata-ana quqyǵyn áli de qaraý kerek. Árıne, bul muǵalimderdi óz mindetterinen bosatpaıdy. Sebebi muǵalim óz pánin jetik bilip, bilimdi bolsa, aldyna kelgen oqýshysyn ózine baýrap ala alsa muǵalimdi kim syılamaıdy?
Aımaǵambetov kelip qaǵazbastylyqtan birshama arylǵanymyz ras. Alaıda esep berý áli de azaıǵan joq. Tárbıe saǵatyn ótsek, mindetti túrde qaǵaz túrindegi esebi men foto-esebi qosa suralady. Al bul jumystardy muǵalim ózi úshin, óz tájirıbesi úshin ótkizýi kerek. Esep oqýshynyń jetistigimen ólshense deımin. Muǵalim oqýshyny olımpıadaǵa daıyndap, ózi de jıi jarystarǵa qatysyp tursa muǵalimniń esebi daıyn. Iaǵnı, pedagog nátıjege jumys jasaý kerek. Sonymen qatar bul jumysyn taza oryndap júrgen muǵalimderge de ádiletti bolar edi. Sebebi qazir olımpıadaǵa oqýshy daıyndap, nátıje kórsetip jatqan muǵalim de, mektepke jaı baryp-kelip júrgen muǵalim de birdeı aılyq alady. Bul óz kezeginde belsendi muǵalimder úshin ádiletsiz.
Qoǵamnyń pikiri osyǵan saıady. Demek, alqaly keńes osy syndy máselelerdi eskere otyryp jumys jasasa belgilengen maqsatqa jetý múmkin bolmaq.
“Alty alashtyń balasy bas qossa, tór – muǵalimdiki”. Endeshe pedagog mártebesin kóterý bar qazaqqa ortaq mindet. Ol Qazaqstannyń bolashaq urpaǵyn tárbıeleıtin uly tulǵa.
Aıaýlym ÁBILDA,
“Adyrna” ulttyq portaly
