Órkenıettiń damýyna joramal jasap otyratyn «The Lancet» jýrnalynyń mamandary bolashaǵymyzdyń qandaı bolatynyn boljaǵan eken. Endeshe 2100 jylǵa qaraı álemde qandaı ózgerister bolatynyna kóz jibereıik.
Mysaly, qazirgi kezde Reseı halqy ósimi jóninen 9-orynda tur. Al 2100 jyly Reseıdiń demografııalyq qarqyny kúrt tómendep, 19-orynǵa bir-aq quldyraıdy eken. 2100 jyly Qytaıdy qosqanda, álemniń 24 eliniń halqy 25 paıyzǵa azaıady. Qazir turǵyndarynyń sany basym bolyp turǵan Qytaı úshinshi orynǵa túsedi de, onyń ornyn Úndistan basady. Al ekinshi oryndy halqynyń ósimi jóninen Nıgerııa alady.
Eger zertteýge nazar aýdarar bolsaq, 2064 jyly tórtkúl qurlyqtaǵy turǵyndardyń sany 9,7 mıllıardqa jetedi, al 2100 jyly kerisinshe ósim bolmaıdy, álem halqynyń sany 8,8 mıllıard shamasynda bolady. Osy ǵasyrdyń aıaǵynda Latvııa halqyna da ońaı tımeıin dep tur. Latvııalyqtar 78 paıyzǵa azaıady. Japon halqy qazirgi ýaqytta 125 mıllıon shamasynda, al 2100 jyly olardyń sany kúrt azaıyp, 53 mıllıonǵa tómen túsýi múmkin. Búginde 61 mıllıon bolyp otyrǵan ıtalııalyqtardyń sany 28 mıllıonǵa tómendeıdi.
Mamandardyń zertteýine qaraǵanda, 195 eldiń 183-inde halyqtyń sany azaıady. 1950 jyly ortasha eseppen alǵanda, áıelder 4,7 baladan týsa, bul deńgeı 2100 jyly 1,7 shamasynda ǵana bolady.
Al Afrıka qurlyǵynda qarqyndy ósim bolaıyn dep tur. Mysaly, 2100 jyly Nıgerııada turǵyndardyń sany 765 paıyzǵa, Chadta -710, Ońtústik Sýdanda -594, Malı memleketinde-321 paıyzǵa kóbeıedi. Biraq qara qurlyqta halyqtyń kóbeıýi ekonomıkalyq qıyndyqtarǵa alyp kelýi múmkin. Osyǵan baılanysty kóshi–qon qarqyny artady. Afrıka qurlyǵynyń turǵyndary jumys izdep Eýropaǵa qaraı aǵylatyn bolady. Bul ǵana emes, mamandardyń boljaýynsha, XXI ǵasyr adamzat tarıhynda revolıýııalar jıi bolatyn kezeńge aınalady. «The Lancet» basylymynyń bas redaktory, doktor Rıchard Hortonnyń aıtýyna qaraǵanda, «Afrıka men arab álemi bizdiń bolashaǵymyzdy aıqyndaıtyn bolady, al geosaıasatta Eýropa men Azııa elderiniń yqpaly álsireı bastaıdy. 2100 jyly Úndistan, Qytaı, Nıgerııa men AQSh alyp derjavaǵa aınalady. Bul kezeń múlde jańa álem bolady, oǵan qazirden bastap daıyndala berý kerek».
Biraq bul boljam qanshalyqty shyndyqqa sáıkes keledi? Naqty aıtý qıyn. Halqynyń ósimi quptaýǵa turarlyq bolǵanymen, Nıgerııanyń alyp derjavaǵa aınalatyny tipti senimsiz. Biraq bir nárse senýge turarlyq: «XXI ǵasyr revolıýııa jıi bolatyn ǵasyrǵa» aınalýy ábden múmkin.
Erkin Qaldan,
«Adyrna» ulttyq portaly
