Toqaev: Jer sheteldikterge satylmaıdy, endi bul máselege oralmaımyz

4224

Memleket basshysy Qasym-Jomarat Toqaevtyń qatysýymen Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy aıaqtaldy. Nazarlaryńyzǵa prezıdenttiń sózderin  usynamyz.

Halyqty úreı men qorqynysh bılegen. Tipti olar ózderine qajet emes dárilerdi de satyp alyp jatyr. Adamdar áleýmettik jelidegi ártúrli kúmándi aqyl-keńesterge qulaq asýda. Sall-ortalyqtardyń táýlik boıy qyzmet kórsetýin qamtamasyz etip, jumysyn kúsheıtý kerek.

Bedeldi dárigerler telemedıına, telearna jáne áleýmettik jeli arqyly emdelýdiń durys joldaryn úıretip, júıeli túrde túsindirýi qajet. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda, dúmbilez, alaıaq emshilerdiń kúmándi keńesteri halyqtyń densaýlyǵyna kesel keltiredi.

Dárigerlerimizdiń densaýlyǵyn saqtaý, olardyń jumysqa qabilettiligi men yntasyn arttyrý – óte mańyzdy.

Bas sanıtarlyq dárigerdiń pikirine eshkim qulaq asqan joq. Kásibı daǵdy men uıymdastyrý jumysy jetkiliksiz boldy. Nátıjesinde, biz gýmanıtarlyq kómek alyp, sheteldik mamandarǵa keńesteri úshin alǵys aıtyp otyrmyz.

Taǵy bir kemshilik. Biz jumystyń tásilderin únemi ózgerte beremiz. Burynǵy basshylyq aıaq astynan naýqastardy sımptomdy jáne sımptomsyz dep bólý kerek dep sheshti. Qazir bul ádistemeden bas tarttyq. Mine, osyndaı áreketter halyq arasynda kúmán týǵyzady.

Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń burynǵy basshylyǵy ýaqyttyń jetkilikti bolǵanyna qaramastan, indetpen kúreske tıisti deńgeıde ázirlene almady. Naýqastar sany jáne basqa da kórsetkishter boıynsha olardyń jasaǵan barlyq boljamdary qate boldy.

Bul máselege qatysty Úkimet tarapynan da óreskel qatelikter jiberildi. Muny ashyq aıtý kerek. Daǵdarys kezinde ıfrlandyrý qyzmetiniń de róli múlde baıqalǵan joq. ıfrlyq komıssarlar qandaı jumys bitirip jatyr?

Bul tótenshe jaǵdaı bolǵandyqtan, pandemııaǵa qatysty barlyq sheshimderdi jedel qabyldaýymyz kerek. Densaýlyq saqtaý mınıstriniń usynystary men talaptary Úkimettiń ózge músheleri men ákimder úshin birinshi kezekte oryndalatyn mindet bolýǵa tıis.

Bir sózben aıtqanda, pandemııa kezinde Densaýlyq saqtaý mınıstrin erekshe mártebege jáne quziretke ıe dep esepteńizder. Mınıstrlikke pandemııamen kúres jónindegi kúndelikti eseptiń jáne aqparattyń berilýin qamtamasyz etýdi Úkimet pen ákimdikterge tapsyramyn.

«Jumyspen qamtý jol kartasyn» qabyldadyq. Ony júzege asyrý úshin 1 trln teńge qarjy bóldik. Biraq josparda kórsetilgendeı 255 myń emes, 150 myńǵa jýyq adam ǵana jumysqa ornalasty. Jobalardyń deni, negizinen, jóndeý jumystaryna baǵyttalǵan.

Jobalardyń 6 paıyzynda ǵana turaqty jumys orny qarastyrylǵan. Onyń ózinde memlekettik sektorlarda, ıaǵnı mektepter men aýrýhanalarda. Mundaı jumys meni qatty alańdatady. Úkimet ákimdermen birlesip, shuǵyl túrde turaqty jumys oryndaryn kóbeıtýge kirisýi kerek.

Josparlaýdyń shalalyǵy, satyp alý qunynyń tym qymbattyǵy, jekelegen is-sharalardyń tıimdiligi men qajettigi áli de túıtkildi máseleler bar ekenin kórsetip otyr. Sondyqtan qatań baqylaý sharalaryn engizýimiz kerek. Áıtpese bos sózden nátıje shyqpaıdy.

Úkimet Esep komıtetimen birlesip 15 qazanǵa deıin daǵdaryspen kúresý úshin bólingen qarajatty jumsaýdyń tıimdiligine taldaý jasaýy qajet. Taldaý óńirler men ortalyq memlekettik organdar ereksheligin eskere otyryp jasalýy kerek.

Bıýdjet turaqtylyǵyn qamtamasyz etý, eń birinshi, tıimsiz shyǵyndardy qysqartýdan bastalýy kerek. 2021 jylǵa arnalǵan bıýdjet shyǵyndaryn ońtaılandyrý jumystary bastaldy. Osy maqsatta 1,6 trln teńgeni qysqartý josparlanyp otyr. Qazirgi jaǵdaıda bul nashar kórsetkish emes.

Indet eldi azyq-túlikpen qamtamasyz etýdiń álsiz tustaryn kórsetip berdi. Pandemııa kezinde halyqtyń tabysy azaıdy, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary qymbattaı tústi. Azyq-túlik taýarlary baǵasynyń qymbattaý ındeksi eldegi ınflıaııa ındeksinen 1,6 esege asty.

2021 jyly Jer kodeksiniń jekelegen normalaryna jarııalanǵan moratorıı aıaqtalady. Osyǵan baılanysty bul másele jóninde túpkilikti sheshim qabyldaýymyz kerek. Negizgi máseleni aıqyndap aldyq. Jer sheteldikterge satylmaıdy. Bul máselege endi oralmaımyz.

Igerilmegen jáne tıimsiz ıgerilgen jerlerdi anyqtap, ony alyp qoıý maqsatymen ǵaryshtan monıtorıng jasaýdy zańnamalyq turǵydan bekittik. Túgendeý barysynda anyqtalǵan 12,8 mln gektar ıgerilmegen jerdiń 7 mln gektary memleketke qaıtaryldy. Jerdi aldyń ba, ony ıgerý kerek.

Osyndaı kúrdeli kezeńde memleket halyq aldyndaǵy barlyq áleýmettik mindettemeleriniń oryndalýyn qamtamasyz etýge tıis.

Qazirgi pandemııa ahýaly jumyspen qamtý salasyna, azamattarymyzdyń áleýmettik jaǵdaıyna aıtarlyqtaı teris áser etetini anyq. Sondyqtan mınıstrlikke osy baǵytta tıisti usynystar ázirleýdi tapsyramyn.

Úkimetke jyl sońyna deıin 250 myńnan astam turǵyny bar eldi mekenderdi sapaly ınternetpen qamtamasyz etýdi tapsyramyn. Bul halqymyzdyń 99,3 paıyzyn qamtıdy.

Qashyqtan oqytý ádisine kóshý isi ınfraqurylym men ınternet sapasyna qatysty eleýli máselelerdiń bar ekenin kórsetti. Muǵalimderdiń 20 paıyzdan astamy úılerinde tolyqqandy ınternet pen kompıýter joq bolǵandyqtan, qashyqtan tıimdi oqyta almady.

Mektepterdiń balansyndaǵy 400 myńnan astam kompıýterdiń tek 40 paıyzy ǵana iske jarady. Bul – ákimdikter men mınıstrliktiń jumysynyń nátıjesi. Ákimdikter jańa oqý jylyna dereý daıyndalyp, mektepter men jekelegen muqtaj otbasylardy qajetti tehnıkamen jabdyqtaýǵa tıis.

Pikirler
Redakııa tańdaýy