Sońǵy ýaqytta Qazaqstannan ketýdi, shetelde ómir súrýdi oılap júrgen, armandaıtyndar az emes. Sonymen qatar armandap qana qoımaı, osy maqsatyn júzege asyrǵandar da bar. Jasyraty joq, bóten elge eshkim de erikkennen ketpeıdi. Óz elinde ádiletsizdik, áleýmettik teńsizdik jaılaǵan soń, adam amalsyz, jaıly ómir súretin meken izdep shekara asady. Desek te, bóten elde ómir súrý, qalyptasý jáne azamattyq alý ońaı emesin de umytpaǵan jón. "Sen kelipsiń" dep eshbir memleket azamattyq berip, qabyldaı qoımaıdy. Atalǵan qıyndyqtarǵa qaramastan, báribir elden ketemin dep sheshseńiz, tómendegi maqalada osy máselege baılanysty ınternet ıiriminde bar birqatar málimetterdi qazaqshalap, nazaryńyzǵa usynyp otyrmyz. Oqyńyz, oılanyńyz.
Qandaı da bir eldiń aýmaǵynda zańdy turý úshin, ol elde turýǵa quqyq beretin resmı mártebeńiz bolý kerek. Kez kelgen vıza túri, tipti jumys babymen kelý sebebi týraly bolsa da, memlekette belgili bir shekteýli ýaqyt ǵana turýǵa quqyq beredi. Uzaq ýaqyt turý úshin eń qolaılysy - sol elde turýǵa yqtııarhat nemese turaqty turýǵa quqyq rásimdeý kerek, alaıda kez-kelgen eldiń barlyq múmkindikteri onyń tolyqqandy azamattaryna ǵana qol jetimdi bolatyny belgili.
Qonys aýdaratyn memleketti tańdaý úshin oǵan birneshe ret barýdan bólek, ol eldegi ómir súrý úshin jasalǵan barlyq jaǵdaılardy muqııat zerdeleý qajet. Bir elden bir elge kóshý úlken qarjylyq shyǵyndardy qajet etetindikten, mundaı sheshim qabyldarda jeti ret ólshegen durys bolady. Eń basty mán beretin nárseler – ómir súrý deńgeıi, qaýipsizdik, ınfraqurylymdar, halyqtyń mentalıteti, zań talaptary, salyqtyń mólsheri men túrleri, salt- dástúri, tamaqtaný sapasy jáne bilim berý men jumys jaǵdaıy bolyp keledi.
Shveıarııa, Ulybrıtanııa jáne Avstrııada ómir súrý deńgeıiniń kórsetkishteri eń joǵary bolsa, Shyǵys Eýropa elderinde turǵyn úı men azyq-túlik baǵasy qoljetimdi bolyp keledi.
Eýropa memleketteri, taǵy bir eskeretin faktor bolyp keletin óz qaýipsizdigimen de adamdardy tartady. Sonymen qosa ǵalamtor, kommýnaldyq tólemder, kólik-quraldary, jumys sekildi turmystyq jaǵdaılardy da eskerý kerek.
Zańdy buzbaǵan kez kelgen mıgrant basqa eldiń azamattyǵyn ala alady. Azamattyq alýdyń kelesideı amal tásilderi bar:
Repatrıaııa. Bul jol jaqyn týystary sol tańdaǵan memlekettiń azamattary bolǵan adamdar úshin qolaıly. Ásirese Izraıl, Ispanııa, Germanııa, Greııa, Irlandııa, Vengrııa elderi repatrıanttar úshin ashyq.
Bosqyn atanyp, azamattyq alý. Bosqyn mártebesin alý úshin jaqsy daıyndyq kerek bolady, mıgrant otanynda oǵan shyn máninde qaýip tónip turǵandyǵyn dáleldeýine týra keledi.
Natýralızaııalaný. (Tabıǵılaný). Bul endi azamattyq alý úshin eń kóp taralǵan ádis.
Dál osy sońǵy tásil týraly egjeı-tegjeıli jaza ketýge bolady. Óıtkeni natýralızaııalanýdyń sebepteri men joldary ár túrli. Bul tásilder, mysaly otbasymen qaýyshý, nekege turý, oqý, jumysqa ornalasý, bıznes, jyljymaıtyn múlik satyp alý sekildi bolyp keledi.
Jyljymaıtyn múlik satyp alǵanyń úshin azamattyq beretin elder
Jyljymaıtyn múlik satyp alý arqyly azamattyq alýǵa bolatyn elderdiń bestigin Latvııa, Portýgalııa, Panama, Ispanııa, Sent-Kıtts jáne Nevıs memleketteri qurap otyr. Bul elderdi alǵashqy bestikke qoıý, jyljymaıtyn múliktiń eń tómengi qunynyń shegi, basqa elder arasynda júrip-turý, salyq mólsherlemesi, azamattyqty resimdeý merzimi sııaqty kórsetkishter boıynsha júrgiziledi.
Pasport alýdyń eń qarapaıym jolyn Karıb basseıiniń shyǵys bóliginde ornalasqan shaǵyn memleket usynady. Jyljymaıtyn múlikti alý úshin birneshe myń evro berýge týra kelgenmen, Sent-Kıtts jáne Nevısa azamattary Kanadaǵa, Irlandııaǵa jáne Ulybrıtanııaǵa, OAR, Jańa Zelandııaǵa, Japonııaǵa sonymen qosa Shengen odaǵyna kiretin elderge de (barlyǵy 129 memleket) vızasyz bara alady.
Latvııa jyljymaıtyn múliktiń quny eń tómengi kórsetkishine ıe memleket. Múlik satyp alǵannan soń, basynda yhtııarhat berilse, al 5 jyl ótkennen soń azamattyq alýǵa bolady.
Ispanııada óz úıińde 10 jyl turǵannan keıin baryp ǵana azamattyq alý týraly oılanýǵa bolady.
Panama elinde jyljymaıtyn múlikti basqa eldermen salystyrǵanda eń joǵarǵy baǵaǵa satyp alasyz. Biraq bul eldiń pasporty Shengen elderi aýmaǵynda kedergisiz júrýge múmkindik beredi.
Al Portýgalııada yhtııarhat alý úshin 500 myń evro turatyn jyljymaıtyn múliktiń ıesi bolý kereksiz. Sodan 6 jyl ótken soń azamattyq alýǵa qaımyqpaı qujat tapsyra berseńiz bolady.
Jyljymaıtyn múlikti satyp ala otyryp, siz sol eldiń qazynasyna ınvestıııa quıǵan bolyp sanalasyz. Múlik satyp alǵannan basqa da ınsvestıııa túrin quıý arqyly azamattyq alýǵa bolatyn elderdiń tizimi men ınvestıııanyń aqshalaı mólsherin kórsete keteıik.
| Memleket | Investıııa túri | Azamattyq alý merzimi | Investıııa somasy |
| Ulybrıtanııa | Oblıgaııalar
Jyljymaıtyn múlik |
3 jyl | 750 000 fýnt sterlıng
250 000 fýnt sterlıng |
| Ispanııa | Oblıgaııalar
Jyljymaıtyn múlik Kompanııalardyń akııalary |
10 jyl | 2 000 000 evro
500 000 evro 1 000 000 evro |
| Portýgalııa | Jyljymaıtyn múlik
El ekonomıkasy |
6 jyl | 500 000 evro
1 000 000 evro |
| Latvııa | Jyljymaıtyn múlik
Latvııa kásipornyna kapıtal |
5 jyl | 250 000 evro
37572 evro |
| Kanada | El ekonomıkasy | 2 jyl | 800 000 kanada dollary |
| Kıpr | Jyljymaıtyn múlik | 3 aı | 5 000 000 eýro |
| Malta | Memleketke tólem | Sol mezette | 65 000 eýro |
| Antıgýa jáne Barbýda | Jyljymaıtyn múlik
Damýdyń halyqaralyq qory |
4 -6 aı | 400 000 dollar
200 000 dollar |
| Domınıkan Respýblıkasy | Memleketke tikeleı tólem | 5 – 14 aı | 100 000 – nan 200 000 –ǵa deıin dollar |
| AQSh | startaptar | 5 jyldan kóp | 500 000 dollar |
Nekelesý arqyly qaı elderde azamattyqty ońaı alýǵa bolady
Tómende kórsetilgen memleketterde zańdy nekege turǵannan keıin azamattyq alý múmkindigi kóbirek ári tez bolady:
Ispanııa memleketinde zańdy nekede bir jyl turý – bul eldiń pasportyn alý úshin jetkilikti sebep bola alady.
Portýgalı elinde nekege turǵannan keıin – aq azamattyq alýǵa ótinish berse bolady.
Brazılııada neke tirkelgennen soń shet eldik jubaıyńyz yhtııarhat alady, al bir jyldan soń azamattyqqa ıe bolady.
Irlandııa memleketinde zańdy nekeden soń bir jaldan keıin pasport alýǵa qujat tapsyra berseńiz bolady.
Meksıkada toıdan keıin 24 aı ótken soń azamattyq ala alasyz.
Al Kolýmbııada osy eldiń turǵyny retinde ómir boıǵy mártebeni alý úshin zańdy nekede 2 jyl turý kerek.
Shveıarııada bolsa, bul eldiń azamatymen 5 jyl nekede bolǵannan soń ǵana azamattyq alýǵa quqyly bolasyz.
Aıta ketý kerek, erli-zaıyptylardyń nekesi zańdy ári ras bolýy kerek. Jalǵan neke pasport alý úshin negiz bola almaıdy.
Suranysy joǵary mamandyq ıeleri úshin jáne oqý baǵdarlamalary boıynsha azamattyq alý
Óz azamattarynyń qatarynan birinshi dárejeli mamandarmen tolyqtyrýǵa daıyn memleketter bar.
Amerıka Qurama Shtattary keıinnen amerıka pasportyn alýǵa múmkindik beretin jumys vızılaryn usynady. Ol úshin mıgrant jumys vızasymen AQSh-qa kelgen soń, birden Green Card-qa qujattar beredi. Grınd –kardty alǵannan soń baryp 5 jyldan keıin azamattyqa qujat berýge bolady.
Kásibı ımmıgraııa – Kanadanyń azamattyǵyn alý úshin de eń tanymal jol. Bul eldiń azamattyǵynan úmitker eńbek kúshinde joǵary bilimi men jumys tájirıbesi bolýy shart. Sonymen birge mindetti túrde aǵylshyn nemese franýz tilin bilýi tıis. Sodan memleketke nemese salyqty ýaqtyly tólep otyratyn jeke kásiporynǵa birneshe jyl eńbegi sińgennen keıin azamattyq alýyna bolady.
Ulybrıtanııaǵa da ár túrli mamandyq ıeleri, sonyń ishinde shyǵarmashylyq adamdary qajet. Ómir súrý úshin jan-jaqty turaqty jáne qolaıly bul memleket sheteldik jumysshylar úshin elge kirýge arnaıy baǵdarlama ázirledi. Árıne, kele sala azamattyq alý týraly sóz birden aýyzǵa alynbaıdy. Tek 4 jyl jumystan keıin ǵana elde turýǵa yqtııarhat alýǵa bolady, al sodan bir jyldan keıin pasport alýǵa da ótinish bere alasyz.
Bul elge sonymen qatar bilim berý baǵdarlamasy boıynsha da baryp azamattyq alýǵa bolady. Bul jaǵdaıda azamattyq alý mynadaı 4 kezeńnen turady: basynda - oqý merzimine tier4 vıza alasy, sodan dıplomnan keıingi jumysqa ornalasý merzimine tier4 vıza alasyz, úshinshi satysy - Indefinite leave to Remain (osy elde qalý úshin yhtııarhat) alasyz, osylardyń bárinen ótkennen soń – tórtinshi satysy azamattyq alýǵa da bolady.
Al Avstralııada bolsa suranysqa ıe Úkimet bekitken mamandyqtar tizimi bar. Eger de siz sol tizimdegi mamandyqtardyń biri boıynsha óz elińizde jaqsy jetistikterge jetken bolsańyz, onda avstarlııalyq kásibı ımıgraııa baǵdarlamasyna qatysyp, óz baǵyńyzdy synap kórýge bolady. Biraq, sizge ózińizdiń materıaldyq jaǵdaıyńyzdyń jaman emes ekenin dáleldeý kerek bolady. Ol úshin bir emes birneshe myń dollar bar bank shotyńyzdy kórsetýge týra keledi.
Avstralııada da bilim berý ımmıgraııasy baǵdarlamasy da bar. Stýdent ózi oqý aqysyn tólep, bul elde joq degende 2 jyl bilim alýy kerek. Oqý aqysy eń joǵary oqý oryndarynyń stýdeti bolý mindetti emes, bilim berý baǵdarlamasyna barlyq memlekettik oqý oryndary qatysa alady. Joǵarǵy oqý ornynyń túlegi aǵylshyn tilin meńgergen jáne óz-ózine senimdi bolǵan jaǵdaıda aımaqtyq shekteýlersiz azamattyq alý mártebesine ıe bolady.
Germanııaǵa da bilikti mamandar qajet bolǵandyqtan, sheteldik stýdentterdi óz JOO-laryna qabyldaýǵa daıyn. Oqý ornyna qabyldaý keminde budan burynǵy 12 jyldyq biliminiń negizinde, nemis jáne aǵylshyn tilderin jetik deńgeıde meńgergenine qaraı júrgiziledi. Oqý merzimine vıza beriledi. Dıplom alyp, jumysqa ornalasqannan keıin eki jyldan soń turaqty turýǵa ruqsat berilse, azamattyqty osy elge kelgennen soń 5-8 jyldan keıin alýǵa bolady.
Jańa Zelandııanyń oqý oryndarynda bilim alý stýdentterge mol múmkindik beredi. Aldymen ımmıgrant uzaq merzimge turý úshin jáne jumys isteý quqyǵyn beretin vıza alady. Dıplom alǵannan keıin jumys vızasyn alsa, úsh jyl segiz aı ótkennen soń kópten kútken azamattyqqa da qol jetkizedi.
Syrttan kelgenderdi unata qoımaıtyn memleketter
Azamattyq alý úshin barynsha qıyn elderdiń de tizimin usyna keteıik. Bul tizimniń kóshbasynda Kýveıt memleketi tur. Bul elde azamattardyń qarjylyq ál-aýqatyna jaqsy qamqorlyq jasalady. Al osy eldiń azamattynyń tólqujatyn alý úshin Kýveıt Ámiriniń ómirin qutqaryp qalý kerek nemese soǵysta erlik jasaý kerek. Mine osylaı óz ómirińizdi qaýipke tige otyryp azamattyqqa qol jetkize alasyz.
Áleýmettik jaǵynan keremet qamtamasyz etilgen, medıınasy basqa elderden kósh ilgeri, álemniń eń damyǵan elderiniń biri Monako memleketi bizdiń tizimde ekinshi orynda tur. Bul eldiń azamattyǵyn 21 jastan bastap alýǵa bolady. Bul úshin Monakoda kem degende 10 jyl turý kerek. Budan basqa, qarjylyq qamtamasyz etilgendińiz týraly kepildigińizdi de talap etedi.
Tizimnen úshinshi oryn alǵan Skandınavııa memleketi Norvegııanyń azamattyǵy, elge kelýge jyl saıyn ruqsat ala otyryp, bul elde 10 jyl turǵan, tildi úırený kýrsynan ótken jáne sottylyǵy men aıyppuldary joq mıgranttarǵa beriledi.
Tórinshi orynda Danııa memleketi tur. Bul eldiń bıligi bolashaq azamatyn bıýrokratııalyq synaqtardan bir emes birneshe ret ótkizedi. Azamattyq berý týraly sheshim elde jyljymaıtyn múlki bar ma, materıaldyq jaǵdaıy qandaı jáne Dat tilin bile me degen kórsetkishterdi negizge ala otyryp qabyldanady.
Tizimniń besinshi ornyna aıaq tiregen Shveıarııa memleketinde azamattyq tur ǵoı, tek yhtııarhat alý úshin tildik pasport,ıaǵnı memlekettik tildi bilýdi kýálandyratyn qujat talap etiledi. Sonymen qosa azamattyq alǵysy keletin adam - barlyq salt-dástúrlerdi saqtaýǵa, qoǵamǵa jaqsy jaǵynan beıimdelýge tıis.
Qorytyndylaı kele, joǵaryda atap ótilgen qaı eldiń bolsyn azamattyǵyn alý, op-ońaı sharýa emes ekendigin kóremiz. Bunymen biz sizderdi qorqytqymyz kelmeıdi. Tek qaıda barsańyzdar da bilimdi, sol eldiń tilin meńgergen, myqty maman bolý kerek ekendigin esten shyǵarmaý kerek. Sonymen qatar sol eldiń ekonomıkasyna az bolsa da úles qosa alatyndaı shamańyz da bolý kerek, ıaǵnı jıǵan-tergen qarajatyńyz nemese barǵan jerińizden baspana satyp alýǵa jetetin aqshańyz bolsa artyq etpeıdi.
Erkegúl TOQTAMURAT, "Adyrna" ulttyq portaly.
