Berdibek Soqpaqbaevtyń biz bilmeıtin syrlary

1925

Qazaq ádebıeti shoqtyǵy bıik tulǵalarǵa baı. Solardyń biregeıi - Berdibek Soqpaqbaev. Jazýshyny bilmeıtin, onyń «Meniń atym  Qojasyn» kórmegen, «Balalyq shaqqa saıahatyn» oqymaǵan pende ataýly saýsaqpen sanarlyq shyǵar.

Jazýshy taǵdyry

 Qalamgerdiń aýyr taǵdyryn biri bilse, biri bilmeıdi. Rasynda, taǵdyr Soqpaqbaevty talaı-talaı soqpaqqa túsirdi. Segiz jasynda anasynan aıyrylyp, jetimdiktiń dámin tatty. Kolhozdastyrýdyń zulamat kezeńderin ótkerdi. Kózi tirisinde úsh balasynan aıyryldy. «Meniń atym Qojadaǵy» aqyldy da sulý Janardy bilesiz ǵoı? Bul keıipker avtordyń bes jasynda dúnıeden ótken Janarynyń qurmetine oraı dál solaı ataldy.

Soqpaqbaev shyǵarmalarynyń joly da aýyr boldy. «Meniń atym - Qoja» Almatyda synǵa ushyrady, al ony qorǵaıtyn jan balasy tabylmady. Týyndynyń tusaýyn Máskeý kesti. Bul týraly Soqpaqbaev «Povest Almatyda biraz qınalyspen basyldy. "Balalarǵa bul kitap qandaı tárbıe bermek?" - dep alaıa qaraǵandar az bolǵan joq. Oryssha qoljazbany baspa ózime qaıtaryp berdi. "Qojanyń" tusaýyn Moskva kesti. Kıno túsirildi. 1967 jyly Kann festıvalinde bas báıgeni jeńip aldy»,-deıdi.

Al jazýshynyń  «Ólgender qaıtyp kelmeıdi» romany oqyrmannyń qolyna úsh jyldan keıin ǵana tıdi. Jazǵan týyndylarynyń biraz jeri kesildi. Berdibek Soqpaqbaev kóptegen jaýharlardy dúnıege ákeldi, biraq olar kezinde baǵalanbady. «Ótirik aıtýǵa arym barmaıdy. Al shyndyqty aıtsań, eshkim baspaıdy»,- deıtin. Ol  suramsaqtyqty jek kórdi. Ózgeler sekildi «Maǵan ataq ber , úı ber» demedi. Sodan ba, jaqyn dosy S.Qırabaev «Berdibek pátersizdiktiń aýyrtpashylyǵyn kóp kórdi. Almatynyń qaı jerinde bolsa da, onyń úı jaldamaǵan aýdany joq shyǵar»,- dep eske aldy.

Qalamger qupııasy

 Balalalar ádebıetiniń klassık jazýshysynyń nege jazbaı ketkeni jumbaq. Ómiriniń sońǵy jyldarynda qoǵamnan ne sebepti alystaǵany jumbaq. Onyń ólimi jumbaq . Ol - qupııaǵa toly qalamger. Talaı jannyń súıikti romanyna aınalǵan «Ólgender qaıtyp kelmeıdi»-den soń jazýshy jazbaı ketti. Ómiriniń keıingi 28 jylynda ol eshteńe jarııalamady. Nege dep suraǵandarǵa «Men gazet qaramaımyn. Kitap qaraýǵa da qulqym joq»,- dep jaýap beripti . Ómirin ádebıetpen baılanystyrǵan jannyń jazbaı ketkenine sený qıyn.

«Shyndyq joq. Biz ótirikpen ómir súrip júrmiz» ,- dep kúıinetin . Ol ótirik pen jaǵympazdyqqa toly qoǵamdy qabyldaı almady. Oǵan aralaspaı, tasada ómir súrýdi jón dep tapty . Soqpaqbaev ómiriniń sońǵy jyldary qala syrtynda ótti.

Jazýshynyń ólimi de áli kúnge deıin jumbaq . Dramatýrg Baqqoja Muqaı «Shaýyp júrgen Bekeń aýyrmaı-syrqamaı baqı dúnıege attanyp ketti» ,- dep eske alsa , Qadyr Myrza Áli «...Arýlap o dúnıege attandyrdyq. Qımas qalamgerdi qara jer qushaǵyna tapsyrdyq. Óz qolymyzben jerledik. Áıtse de kóńilde kúdik qaldy. Adam birdeńeni sezedi. Sezedi! Kúdiktensem, kúdiktengendeı-aq ekenmin. Keıin Berdibek Soqpaqbaev qazasyna kýá bolǵan bir áriptesimnen tórt-bes adam bolyp baryp, Keńsaıdaǵy saıajaıynan tóbede asýly turǵan marqumdy óz qoldarynan túsirip alǵanyn estidim.

Qazaq baspasózi onyń qalaı ólgeni týraly shyndyqty búgip qaldy... Ol – ózin-ózi óltiretin adam emes-ti. Qalaı dáleldese de, men onyń asylyp ólgenine senbeımin. Aldymen óltirip, sodan keıin asyp ketýi múmkin»,- dedi. Qaryndasy Nesiphan Amanbaeva da «Ańyz adam» jýrnalyna  «Aǵamnyń sońynan bireýler qýdalady»,- dep suqbat berdi. Jýrnalıst Erbolat Qýatbek osy derekterge súıine otyryp «Jazýshynyń ólimine qatysty shynaıy sot-medıınalyq anyqtama saqtaýly. Muny qupııa túrde jasyryp otyr. Bar shyndyqtyń sonda jatqany anyq. Bul qujat tabylmaıynsha, boljamdar men kúdikter aıtyla da, jazyla da beredi»,- degen paıymdama jasady.

 Soqpaqbaev qandaı adam edi?

 «Berdibek - sózine berik, isine uqypty jan. Men biletin jazýshylardyń ishindegi qarapaıym, sharýaqory. Ózine de, ózgege de qatal, týra, ádil».

Muzafar Álimbaev

«Jazady - túbin túsirip baryp bir-aq toıtaıdy. Bul - Berdibektiń shyraıy, Berdibekke ǵana tán nárse».

Saıyn Muratbekov

«Eńbegin buldap, buldanǵanyn da estigen emespiz. Kózi tirisinde qııanat kórip, qan jutqan úlken daryndar Qazaqstanda az bolmady desek, sonyń biri Berdibek edi».

Baqqoja Muqaı

Bıyl kemel talant ıesiniń ómirden ozǵanyna 29 jyl tolady. Ǵasyrlar ótse de, onyń jarqyn beınesi men ómirsheń týyndylary eshqashan umytylmaıdy. Sebebi, Berdibek - halyqtyń júreginde.

 

Dıana ASANOVA, «Adyrna» ulttyq portaly.

Pikirler