Qazir kez-kelgen qazaqtan «árbir qazaq oqýy tıis kitap?» dep suraý salsańyz, mindetti túrde Muhtar Áýezovtyń «Abaı jolyn» aıtady. Kúlli ulttyń bitim-bolmysyn tórt tomǵa syıdyra bilgen oılary áli kúnge deıin óz aktýaldylyǵyn joıǵan joq. Uly Abaıdy ulyqtaýdyń bastaý alar tusy onyń muralaryn zertteý ekeni ras. Bizdi búginde tolǵandyryp júrgen máselelerdiń biri - ulttyq qundylyqtar bolsa, onyń bárin Abaı shyǵarmashylyǵynan taýyp alýǵa bolady. Mysaly, nemis jurty Geteni ózderiniń ulttyq maqtanyshy retinde álemge tanyta alyp otyr. Búkil álem qazir Geteni «nemis ultynyń uly janashyry, qoldaýshysy» beınesinde qabyldaýǵa beıimdelgen. Árıne, Abaı men Gete shyǵarmashylyǵynda uqsastyqtar óte kóp. Eń aldymen, olardyń ulty úshin ǵana emes, barsha adamzat úshin jaqsy men jamandy aıyra bilýge shaqyrýymen este qalady.
Abaı shyǵarmashyly óte kúrdeli ári túrli salalardy qamtyǵan. Ishinen qalasańyz saıasatty da, ǵylymdy da, ónerdi de taba alasyz. Ult bolyp qalyptasqan soń, olarda ortaq ıdeologııanyń bolyp, alǵa jalǵyz atty retinde emes, top bolyp umtylǵannyń mańyzy zor. Sondaı kezde alǵa tartar bir kúshtiń bolýy kerektigi jasyryn emes. Dál sol kúsh Abaı bolsa kerek. Óz óleńderinde de, qara sózderinde de qazaqtyń álemniń damyǵan elderimen terezesin teń bolǵanyn qalaıtynyn jáne oǵan qalaı qol jetkizýge bolatyndyǵyn tolyǵymen kórsetedi. Dana halqymyz erte kezden-aq «El bolam deseń, besigińdi túze» degen sózin beker aıtpasa kerek. Sebebi, beli besikten jańa shyqqan bala Abaıdyń óleńderi men oılaryna sýsyndap ósetin bolsa, tek adamgershilikti pir tutqan emes, «elim, jerim» deıtin azamattar bolyp óser edi. Mysal retinde, bárimizge belgili aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń óz aýylyndaǵy durys nasıhattalýyn aıtýǵa bolady. Qarasaz aýylyna (Muqaǵalı Maqataevtyń aýyly) jolyńyz túse qalsa, eńbektegen baladan eńkeıgen qartqa deıin Muqańnyń óleńderiniń tym bolmasa bir shýmaǵyn jatqa aıtatynyn baıqaı alasyz. Nege Abaıdy dál osylaı búkil qazaq jatqa aıtatyndaı dárejege jetkizbeske?!
Kez-kelgen dúnıeni ulyqtaý eń aldymen bılik pen BAQ qolynda ekeni ras. Árıne uly aqyn az nasıhattalyp júrgen joq. Bul jerde týyndaıtyn suraq «durys nasıhattalyp júr me?». Sebebi, ár sózge «Abaı osylaı depti» deý bir bólek te, «Abaı osy jerde osyny aıtqysy kelipti» dep taldaý usyný bir bólek. Mysaly, bastaýysh synyptan «Ǵylym tappaı maqtanba» dep jatqa aıtyp kelýdemiz, biraq eshkim jas balaǵa adam úshin ǵylymnyń mańyzy qandaı ekenin túsindirmeıdi. Al ol bala ósken soń baryp qana ǵylymnyń mańyzyn túsinýi kesh bolady. Nasıhattaǵan kezde tek qazaqtyń uly aqyny retinde emes, álemdik dárejedegi kemeńger tulǵa retinde tanytýǵa da barynsha kúsh salǵanymyz abzal. Sebebi, Abaıdyń bala kezden-aq álemniń túrli ǵulamalarynyń shyǵarmashylyǵymen tanys bolyp óskeni ras. Óz kezeginde onyń bári Abaıdy «tolyq adam» retinde qalyptasýyna óz septikterin tıgizdi.
Taǵy da bir durys túsindirilýi qajet dúnıe - búgingi jańa tehnologııa men ınnovaııalardyń ǵasyrynda óz ulttyq qadir-qasıetterimizdiń mańyzy. Sebebi, jastardyń Batys Eýropa, Amerıka jáne Shyǵys Azııa memleketteriniń búgingi dárejeline elikteı otyryp, qańsyqtaryna da tańsyq bolyp otyrǵany ókinerlik jaıt. Qazirgi memeleketter men ulttar arasyndaǵy ózara básekelestik adamgershilik qasetterdi attap ketýge tyrysyp-aq júr. Al osy tusta Abaıdyń «aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta» degen sózi toqtaý bola alýy kerek.
Tuńǵysh prezıdenttiń bastamasymen «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń júzege asyp jatqany málim. Mine, bizdiń órkenıetimiz áli qalyptasyp úlgergen joq. Sol jańa órkenıetti qalyptastyrýda, rýhanı jańǵyrýda Abaıdyń qosar úlesi orasan. Sebebi, biz ózimizge tán ulttyq qundylyqtarymyzdy saqtaı otyryp qana alǵa qadam jasaı alamyz. Búgingi adasqan órkenıetter arasynda ózińdi joǵaltyp almaý asa mańyzdy. Bul týraly Abaı da, ál- Farabı da sóz etedi. Shyndyǵynda, eki ustazdyń shyǵarmashylyǵynda uqsastyqtar birshama. Ekeýiniń de aıtqysy kelgen oıy bir. Qaırat, aqyl, júrek, tolyq adam. Mine dál osy sózderdi negizge alyp, ekeýi eki dáýirdiń adamy bolsa da birdeı túsindirýge umtylady. Qyzyǵy sol, bul uǵymdardy áli jete túsine almaı júrýimiz. Oǵan sebep - Abaı men ál-Farabı muralaryn durys túsine almaýymyz.
Abaıdyń ómirbaıanyna nazar aýdarar bolsaq, bir adam munsha ilimdi qalaı meńgergen dep tańdanatynymyz ras. Adamzat balasy Abaı shyǵarmashylyǵy men eńbekterin joqqa shyǵara alǵanymen, onyń qanshalyqty paıym kókjıegi keń tulǵa bolǵandyǵyn joqqa shyǵara almaıdy. Sondyqtan, Abaıdy oqytar tusta, uly ustazben tanystyrar tusta birden yǵarmashylyǵyna nazar aýdartpaı, onyń kim bolǵanyn kórsetip-tanystyrýdyń ózi jetistik. Abaı shyǵarmashylyǵyn qansha jerden nasıhattap júrgenimizben, Abaıdyń ózi kim ekenin áli tolyq tanyp úlgermedik pe ekenbiz dep qorqamyn.
Abaıdyń dúnıtanymdyq kózqarasynyń birshama bóligi «qara sózderinde» jınaqtalǵan. Uly aqyndy ulyqtaǵan tusta bul sózderdiń de mańyzyn anyqtap bergenimiz jón. Sondaı-aq, Abaıdyń qazaq mentalıtetindegi kereǵar ári durys emes tustaryn anyq aıqyndap kórsetedi. Sol jaman jaǵymyzben kúresýge áli shamamyzdyń kelmeı júrgeni de maqtanarlyq jaıt emes. Saıasattaǵy bylyqtardy «Bolys boldym, minekeı» dep soqyrǵa taıaq ustatqandaı etip kórsetip berse de, áli de ol jaǵynan aqsap turǵanymyz ras. Abaıdyń atyn jamylyp tek jalań uranǵa sala berý - eń úlken qateligimiz. Aqynnyń durys nasıhattalmayna birden-bir áser etetin de osy.
Abaıdyń shyǵarmashylyǵymen tanysqan soń barlyǵynyń «Abaı jolyn» oqýǵa qyzyǵýshylyq tanytatyndary sózsiz. Álemniń birshama tiline aýdarylyp, ózindik ataqqa ıe bola alǵan bul eńbek budan keıin de keńinen taralmasa, azaımaıtyny ras. «Abaı jolynyń» tek kórkem shyǵarma ǵana emes, búkil ulttyń ortaq qazynasy ekenin dáripteýimiz kerek. Shyǵarmanyń ishindegi ár keıipker búgingi qazaq qoǵamynyń aınasy bola alady. Jalpy alyp qaraǵanda «tegimdi bilgim keledi ultymdy tanyǵym keledi» degenniń quraly osy kitap bola alsa kerek.
Eger, «Abaı joly aına bolsa», Abaıdyń ózi jol silteýshi(kompas). Qazaqtan shyqqan ulylar az emes. Onyń arasynda ulyqtaý keregi de, umytpaý keregi de bar. Bastysy, Abaı murasyn tolyq zerttep, durys ulyqtaı alý.
Jansaıa Oljabek,
ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti
Jýrnalıstıka fakýltetiniń 3 kýrs stýdenti
