Tótenshe jaǵdaı kezeńindegi qazaq-túrik yntymaqtastyǵy: Gýmanıtarlyq dıplomatııa

527

  «... Memleketter basshylary atalǵan saladaǵy tyǵyz yntymaqtastyqty jalǵastyra berýge nıetti ekenin naqtylady».

Akorda.kz saıtynyń habarlamasynan úzindi. 25.05.20 j.

 

Qazaqstan men Túrkııa «ózara taýar aınalymyn 10 mlrd. dollarǵa jetkizý» mejesin baǵyndyrýda 2020 jylǵa deıin birshama oń nátıjelerge qol jetkizgen-di. Aıtap aıtsaq, 2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha ózara taýar aınalymy 2018 jylǵa qaraǵanda 67 paıyzǵa (1,5 mlrd. dollar) artyp, Túrkııa Qazaqstanǵa tikeleı ınvestıııa quıyp otyrǵan alǵashqy on eldiń qataryna engen bolatyn.

Alaı da 2020 jyldan bastap túbegeıli ózgergen búgingi jahandyq kúntártibi seriktestikten myna máselelerdiń shuǵyl sheshimin talap etýde: «Daǵdarystan (ekonomıkalyq, postpandemııalyq) mınımaldy shyǵynmen shyǵýdy qamtamasyz etý! Ortaq sınergııany odan ári damyta otyryp, «álsiz» tustardy jańa múmkindikke aınaldyrý».

Maqalamyzda osy máselelerdi basty nazarǵa ala otyryp COVID-19 indetine qatysty Qazaqstanda endirilgen Tótenshe jaǵdaı kezeńindegi ózara yntymaqtastyq pen gýmınatarlyq dıplomatııanyń mazmunyna sholý jasap, áriptestiktiń perspektıvasyn alternatıvti turǵydan saraptaýdy qosh kórdik.

Pandemııaǵa deıin...

Qazaqtan men Túrkııanyń ózara strategııalyq áriptes, baýyrlas elder ekeni barshaǵa aıan. Ekeýi de BUU, ShYU, EYU, IYU sekildi birqatar iri halyqaralyq uıymdardyń músheleri bolýmen qatar, ózara seriktester (Mysaly: EQYU-daǵy qazaq-túrik áriptestigi t.b.). jáne de geosaıası turǵydan óz aımaqtarynyń mańyzdy aktorlary, sondaı-aq, Túrki keńesi, TúrikSOI, Túrki Akademııasy, TúrikPA uıymdary sheńberinde túrki álemimen ıntegraııalyq proesterdi júzege asyryp otyrǵan memleketter.

QR SIM-niń málimeti boıynsha Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy taýar aınalymy 2019 jyldyń qańtar-qarasha aılarynda 2,8 mlrd. AQSh dollaryn qurap, 2018 jyldyń osy kezeńine qaraǵanda 67 paıyzǵa (1,5 mlrd. dollar) artqan bolatyn.

 

TR Vıe-Prezıdenti Fýat Oktaıdyń keltirgen deregi boıynsha 2019 jyldyń alǵashqy toǵyz aıynda túrik eksporty, 2018 jylmen salystyrǵanda, 13.4 paıyzǵa artyp 606 mln. dollarǵa jetken. Qazaqstannan keletin ımport 47 paıyzǵa artyp, 2.3 mlrd. dollardy quraǵan. Al Túrkııanyń Qazaqstanǵa jasaǵan ınvestıııasy 3.2 mlrd. dollarǵa jetken (potenıaly 6+ mlrd. dollar).

2019-jyldyń qarasha aıynda Ystanbulda ótken ortaq saýda-ekonomıkalyq kelissózder (forým) qorytyndysy boıynsha jalpy quny 1.4 mlrd. AQSh dollaryn quraıtyn 19 qujat (potenııaly 3+ mlrd. AQSh dollary) qabyldanǵan.

Biraq, 2020 jyldyń naýryz aıyna deıin jahandy sharpyǵan pandemııa daǵdarysy eki el arasyndaǵy qatynastar men ıntegraııalyq úderisterdi tejep, josparlanǵan birqatar sharalardy keıinge shegerip tastady.

TJ kezindegi ózara yntymaqtastyq:

DDSU 11.03.2020 j. pandemııa jaǵdaıyn jarııalaǵannan soń, Qazaqstan da, Túrkııa da qaýipsizdik protokoly boıynsha, syrtqy qatynastaryn (áýe, sý, tas joly, temir joly qatynasy t.b.) shektep, oqshaýlaný (Qazaqstanda TJ endirildi) rejımine ótýge májbúr boldy.

Alternatıvti turǵydan baǵalar bolsaq, TJ kezindegi ózara yntymaqtastyq: gýmanıtarlyq kómekter, qaırymdylyq sharalary men qareketter - muqtaj jandarǵa demeý, naýqas jandarǵa shıpa bolýmen qatar, eki el arasyndaǵy áriptestiktiń tereńdigi men mazmunyn, sapasy men basymdyqtaryn aıqyndaı otyryp, onyń nyǵaıa túsýin de qamtamasyz etti dep aıta alamyz.

Naqtylap aıtar bolsaq, Qazaqstannyń pandemııamen kúresindegi «kúsh-jigerine qoldaý kórsetý» maqsatynda Túrkııa prezıdenti R.T.Erdoǵannyń tapsyrmasymen medıınalyq jabdyqtardyń (150 000 dana medıınalyq betperde, 50 dana bet ekrany, 100 arnaıy kózáınek, 300 arnaıy kombınızon men zalalsyzdandyrý zattary) jiberilýi – Ankara men Nur-Sultannyń arasyndaǵy áriptestiktiń negizgi mazmuny men arnasyn aıshyqtaı túsedi.

Sondaı-aq, Túrkııanyń Qazaqstandaǵy elshiligi, baskonsýldyqtary men Dinı basqarma qorynyń da TJ kezinde osy mazmunda birneshe qalalarda gýmanıtarlyq sharalar ótkizgenin aıtyp ótýimiz kerek.

Osy oraıda tótenshe jaǵdaı kezinde qazaq-túrik baýyrlastyǵynyń nyǵaıa túsýine óz úlesterin qosqan qos eldiń kompanııalaryna, qoǵamdyq uıymdary men jeke tulǵalaryna jeke-jeke alǵysymyzdy bildire otyryp, atqarǵan qaıyrymdylyq sharalaryna toqatala óteıik:

- 29.03.2020 j. Túrkııanyń «YDA Group»  kompanııasy gýmanıtarlyq kómek retinde Qazaqstanǵa 500 keli salmaǵynda medıınalyq (1000 dana medıınalyq zattar men 100 dana qyzý ólsheıtin termometr) zattar jetkizdi.

- 03.04.2020 j. Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshilginiń uıymdastyrýy jáne «YDA Holding» pen «Doğanlar Holding» kompanııalarynyń demeýshligimen Túrkııanyń 35 qalasynan 400-ge jýyq qazaq stýdenti aranaıy áýe reısimen Qazaqstanǵa evakýaııalandy.

- 06.04.2020-17.05.2020 j. aralyǵynda «BYT-Benim Yarim Türk» áleýmettik jeli platformasy 2600 otbasyna azyq-túlik úlestirip, 2000 otbasyna arnalaǵan gýmanıtarlyq kómekti Almaty qalasynyń ákimdigine tapsyrdy.

- 06.04.2020 j. Qazaqstandyq kásipker Zııatdın Kassanov Túrkııa Prezıdenti R.T. Erdoǵannyń bastamasymen uıymdastyrylǵan «Ulttyq birlik akııasy» aıasynda túrik tarapyna 100 000 túrik lırasy mólsherinde qarjylaı qaıyrymdylyq jasady.

- 18.04.2020 j.  «Nobel» farmaevtıkalyq kompanııasy Túrkııadan Qazaqstanǵa 500 keli dári-dármek jiberdi.

- 22.04.2020 j. Qazaqstanda qyzmet atqaratyn TÝKIB uıymy (Túrik-qazaq kásipkerler odaǵy) 1500 otbasyna azyq-túlik úlestirdi.

- 02.05.2020 j. TR-nyń Din isteri boıynsha basqarmasynyń ókildigi «Zeket» qorynyń uıymdasytrýymen ótkizgen «Nyǵmetke toly 30 kún» akııasy aıasynda 80 otbasy men 20 zaǵıp janǵa azyq-túlik kómegin kórsetti.

- 09.05.2020 j. «Coca-Cola İçecek» kompanııasy medıınalyq mekemelerge 5000 lıtr sýsyn úlestirip, 1000 otbasyna azyq-túlik kómegin kórsetti.

- 09.05.2020 j. «The Coca-Cola Foundation» Qaırymdyly qory «Qyzyl Krest» pen «Qyzyl jarty aı»  halyqaralyq qozǵalysy arqyly koronovırýsqa qarsy dári-dármek alý jáne jaǵdaıy tómen 4000 otbasyna azyq-túlik kómegin kórsetý úshin 130 mln. teńge bólgen.

- 11.05.2020 j. «Abdi İbrahim» kompanııasy koronovırýsty emdeýge arnalǵan 250 keli (100 000 hlorohın dárisi, 7000 Aetılısteın preparaty) salmaǵynda dári-dármek partııasyn jiberdi.

- 15.05.2020j. «TIKA» agenttigi men Túrkııanyń Qazaqstandaǵy elshiligi Nur-Sultan men Almaty qalasynda 500 otbasyna azyq-túlik jáne antıseptıka zattaryn úlestirdi.

- 15.05.2020 j. Shetel tilderi jáne karera ýnıversıtetiniń rektory Sabrı Hızmetlı óz esebinen 300 otbasyna azyq-túlik kómegin kórsetti.

Óz kezeginde Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Túrkııa Prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵanmen suhbatynda joǵaryda aıtyp ótken qoldaýyna óz rızashylyǵyn bildirse, QR Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi gýmanıtarlyq kómek kórsetken barlyq uıymdarǵa, kásipkerlerge, kompanııa ujymdaryna, Túrkııadaǵy qurmetti konsýldary men ózge de azamattarǵa alǵysyn jarııalady.

TJ kezindegi dıplomattardyń mısııasy:

Tótenshe jaǵdaıda qyzmettik júktemeleri men jaýapkershilikteri (búkil SIM júıesindegideı) birneshe ret ese arta túsken qazaq jáne túrik dıplomattary óz azamattaryna keshendi qoldaý kórsetýde sheshýshi mıssııa atqardy. Ásirese áýe reısteriniń toqtaýyna baılanysty tranzıttik aımaqta múshkil jaǵdaıda qalyp qoıǵan ıakı de qarjylyq jaǵdaıyna ne bolmasa densaýlyǵyna baılanysty elge qaıtý múmkindiginen qol úzip qalǵan azamattardy shuǵyl túrde evakýaııalaýda, eki el arasynda jasalǵan gýmanıtarlyq kómekterdi úılestirýde, azamattarǵa qarapaıym moraldyq qoldaý men bilikti keńes berýde zor qamqorlyq tanytqanyn zor maqtanysh hám qurmetpen atap ótýimiz kerek.

TJ kezinde baýyrlas eki el dıplomattarynyń azamattarǵa jedel qoldaý kórsetýde, evakýaııalaýda, gýmanıtarlyq kómekterdiń jetkizilýinde t.s.s  birdeı janashyrlyq pen joǵarǵy biliktilik tanytqandary úshin olardyń mıssııalarynyń mańyzyn bólip jarmaı, tutastaı qarastyryp, utymdy tustaryn alǵa shyǵarýdy qup kórdik:

  1. Dıplomatııalyq ókildikter birinshi kezekte óz azamattaryna táýlik boıy, demalyssyz jáne derkezinde senimdi aqparattyq qoldaý (pandemııamen kúreske qatysty resmı derekter, qaýipsizdik sharalary, shuǵyl habarlama, keri baılanys, resmı statıstıka t.b.) kórsetti.
  2. Jedel baılanys jelilerin uıymdastyryp, «Kezekshi dıplomat qyzmeti» uıymdastyryldy.
  3. BAQ, áleýmettik jeli men baılanys quraldary men platformalary barynsha utymdy qoldanyldy. Úzdiksiz keri baılanys qadaǵalandy.
  4. Halyqaralyq jáne qalaaralyq áýe reısteriniń toqtaýyna baılanysty  tranzıttik aımaqta qalyp qoıǵan, elge qaıtý múmkindiginen qol úzip qalǵan nemese dıplomatııalyq qamqorlyqqa zárý azamattar úshin arnaıy áýe reısteri uıymdastyrylyp, Túrkııadan Qazaqstanǵa 1800 azamat, al Qazaqstannan Túrkııaǵa 500-ge jýyq azamat evakýaııalandy.
  5. Azamatttarǵa qoldaý kórsetýde jergilikti qurmetti konsýldar, kásipkerler, komapnııalar men jeke tulǵalar jumyldyryldy.
  6. TJ kezinde ekonomıkalyq dıplomatııa toqtaǵan joq. Investorlar men kásipkerlerge quqyqtyq, aqparattyq qoldaý kórsetildi.
  7. Eki eldiń syrtqy ister mınıstrlikteri óz azamattarymen qatar, kórshi baýyrlas elderdiń azamattaryn da Qytaıdaǵy vırýs oshaqtarynan shuǵyl túrde evakýaııalanýyn qamtamasyz etti. Mysaly, Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstrligi Qytaıdan óz azamatarymen qosa qyrǵyz azamattaryn, al Túrkııanyń Syrtqy ister mınıstrligi Ázirbaıjan azamattaryn evakýaııalady.
  8. Indetke qarsy kúreste eki eldiń arasynda jasalǵan gýmanıtarlyq kómekterdi jetkizýde úılestirýshi/uıymdastyrýshy qyzmet atqardy.

Al, eki eldiń dıplomatııalyq mıssııalarynyń tikeleı jáne janama aralasýymen uıymdastyrylǵan gýmanıtarlyq kómekter seriktestik pen baýyrlastyqtyń rııasyz nyshanyna aınaldy.

 

Qazaqstannyń gýmanıtarlyq dıplomatııasy:

Buǵan deıin de Qazaqstan Respýblıkasy 2011 jyly  Van apatyna baılanysty baýyrlas el Túrkııaǵa 5.065 tonna et konservilerin, 12 tonna qaraqumyq, 20 dana on adamdyq qystyq shatyr, 20 dana qystyq pesh, 200 dana kórpe, 1 tonna sháı, 15 tonna makaron ónimderinen turatyn gýmanıtralyq kómek kórsetken bolatyn.

Budan bólek, Qazaqstan kórshiles elderge gýmanıtarlyq kómek kórsetýdi negizi basymdyq retinde baǵalaıdy. Mysaly, indetke qarsy kúres aıasynda Qyrǵyzstan men Tájiktsanǵa  gýmanıtralyq kómek retinde 10000 tonna un (6 mln. dollar) jiberse, Qytaıǵa 13.6 ton medıınalyq zattar jóneltken.

Sondaı-aq, pademııaǵa qarsy kúres aıasynda Qazaqstan Aýǵanstanǵa da gýmanıtarlyq kómek kórsetti.

Al ótken jyldarda Antıgýa men Barbýda, Aýǵanstan, Bangladesh, Qyrǵyzstan, Moldava, Mońǵolııa, Mıanma, Pákistan, Reseı, Serbııa, Sırııa, Japonııa elderine kómektesken-di.

Pandemııa kezinde Qazaqstan Túrkııadan bólek BAÁ-nen, Qytaıdan, Úndistanan, Reseıden jáne Katardan gýmanıtarlyq kómek qabyldaly.

Túrkııanyń gýmanıtarlyq dıplomatııasy:  

Gýmanıtarlyq dıplomatııa - Túrkııanyń syrtqy saıasatynda ustanatyn  negizgi baǵyty ári konepııasy. Sondyqtan da gýmanıtarlyq kómek kórsetýde tek óz aımaǵynda emes, sondaı-aq álem elderi arasynda da erekshe oryn alady. Mysaly, 2018 jyly álemniń kóptegen elderine jalpy quny 8.399 mlrd. dollar kóleminde gýmanıtarlyq kómek kórsetýine baılanysty «Jahandyq gýmanıtarlyq kómek kórsetý esebi» (Global Humanitarian Assistance Report) boıynsha «Eń jomart memleket» retinde moıyndalǵan.

Al 2020 jyldyń mamyr aıyna deıin COVID-19 qaterine baılanysty gýmanıtarlyq kómek úshin suranys bildirgen 116 eldiń 60-na kómek kórsetken.

Atalǵan gýmanıtarlyq kómek qaıtarymsyz negizde aýrýhana salyp berý, medıına qyzmetkerleriniń biliktiligin arttyrý, tájirıbe bólisý, medıınalyq apparttar men jabdyqtar, dári-dármek, azyq-túlik t.b. túrinde kórsetilgen. Osylaısha qazirgi kezde pandemııaǵa qarsy kúres sheńberinde «eń kóp gýmanıtralyq kómek kórsetken elderdiń» alǵashqy úshtigine engen.

Qorytyndy:

Jalpy «gýmanıtarlyq dıplomatııa» uǵymyna «seriktes elderge qoldaý kórsetýdiń jalpy qabyldanǵan tájirıbesi», «syrtqy saıasattyń negizgi baǵyttardyń biri» degen anyqtama beriledi.

Desek te, biz bul anyqtamanyń qazaq-túrik qatynastarynyń mazmunyn dál ashpaıtyndyǵyna, durysynda gýmanıtarlyq dıplomatııanyń «baǵyttan» buryn «basymdyq» nemese «syrtqy saıasatta mańyzdy basymdyq beriletin baǵyttardyń biri» ekendigine jáne de «seriktesten» góri «baýyrlastyq» uǵymyna dál keletine nazar aýdarmaqpyz.

Óıtkeni, gýmanıtarlyq dıplomatııa - Qazaqstannyń «2020-2030 jyldarǵa arnalǵan Syrtqy saıasat tujyrymdamasynda» «mańyzdy basymdyq» («densaýlyq saqtaý, onyń ishinde epıdemııalar men pandemııalarǵa qarsy is-qımyl maqsatynda halyqaralyq yntymaqtastyqqa atsalysý») dep sıpattalǵan. Al Túrkııanyń syrtqy saıasatta ustanatyn «Iskerlik jáne gýmanıtralyq syrtqy saıasat» (Girşimci ve İnsani Dış Politika) tujyrymy strategııalyq tereńdigi jaǵynan derbes doktrınalyq sıpatqa ıe.

Basqasha aıtsaq, qazaq-túrik qatynastarynda ekonomıkalyq ne bolmasa saıası múddege qaraǵanda baýyrlastyq qundylyqtar árdaıym basty nazarda turǵan. Onyń ústine geosaıası jáne geoekonomıkalyq faktorlardy eskersek ózara qatynastardyń basqasha senarıde órbýi múmkin de emes-tin.

Pandemııa daǵdarysynyń alǵashqy aıynda Italııa-Germanııa-EO arasynda tutanǵan janjal gýmanıtarlyq dıplomatııa men qazaq-túrik baýyrlastyǵynyń perspektıvasyn uǵynýda naǵyz «kórnekti qural» bola alady. Búginde atalǵan janjal birshama sheshilgendeı bolyp kóringenimen, janjaldyń saldarynan taraptar arasynda teris pikir qalyptasyp úlgergenin jáne bul janjaldan úshinshi elderdiń óz upaılaryn túgendep shyqqanyn qaperimizden shyǵarmaý kerek.

Qoryta aıtqanda, seriktestiktiń tek sońǵy úsh aıdaǵy kórsetkishteri eki el arasyndaǵy baýyrlastyń birqatar elder men odaqtarǵa úlgi bolarlyqtaı deńgeıde oń dınamıkamen damyp kele jatqanyn aıǵaqtaıdy.

Boljamymyz boıynsha, bul tendenııa postpandemııalyq kezeńde de «álsiz» tustardy jańa múmkindikterge aınaldyrý men ortaq mejeni baǵyndyrýda negizgi qundylyq retinde, al ıntegraııalyq proesterde negizgi kotalızator retinde óz mıssııasyn jalǵastyra beretin bolady.

Al gýmanıtarlyq dıplomatııanyń eki eldiń syrtqy saıasatyndaǵy strategııalyq basymdyǵy men negizgi baǵyttarynyń biri retinde tereńdeı túseri anyq.

 

Nurǵalı Júsipbaı

Pikirler