Stalıngradqa shańǵymen barǵan Shomaq!

447

 Bıyl soǵys jáne eńbek ardageri Shomaq Izbasaruly 100 jasqa tolar edi... Ol osydan 3 jyl buryn ómirden ozyp, jeńistiń 75-shi kóktemin kóre almaı ketti. Urpaǵyna úlgi bolǵan atamnyń erligi týraly jazǵandy jón kórdim. 

Bıyl ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń aıaqtalǵanyna týra 75 jyl toldy. Adamzat balasyna zor qasiret ákelgen surapyl soǵysqa toıtarys berip, beıbit ómirge jol ashqan ardagerlerdiń asqan erligi men eren eńbekteri eshqashan umytylmaq emes. Otan úshin soǵysta erlik kórsetken barlyq Uly Otan soǵysynyń ardagerlerine myń taǵzym. Qan maıdanǵa qazaq dalasynan 1 mıllıon 200 myń  azamat attandy. Ókinishke oraı, olardyń jartysy elge oralǵan joq. Otanǵa aman-esen oralǵan jaýyngerler eńbekke aralasyp, el tiregi boldy.

Uly Otan soǵysy kezinde maıdan dalasynda erlik kórsetkenderdiń biri meniń  atam. Bıyl atam Izbasarov Shomaq Izbasaruly tiri bolsa 100 jasqa tolar edi... Atamnyń máńgi saparǵa ketkenine de úsh jyl bolyp qaldy. Meniń endigi paryzym atamnyń erligin barynsha nasıhattaý dep bilemin. Atamnyń topyraǵy torqa, jatqan jeri jaıly bolsyn.  Janyń jannatta bolyp, urpaǵyńdy jelep-jebep jata gór!

Jyl saıyn 9-mamyrda atamnyń kózi tirisinde áýlet bolyp, Beıneý aýdany Sam aýylyna baryp, atamdy Jeńis kúnimen quttyqtaýshy edik. Onyń omyraýy medalǵa toly kostıýmin kıim, esik aldynan qarsy alýshy edi. Ol sonda bul - eldiń merekesi deýshi edi. «Surapyl soǵystaǵy qarýlas joldastarymnyń erligi eshqashan umyt qalmaıdy dep senem. Óıtkeni beıbit zamannyń búgingi urpaqtary olardy árqashan este ustaýy kerek». Bul - asharshylyq pen ekinshi dúnıejúzilik soǵysty kórgen atam Shomaqtyń aıtqany. Maıdan dalasynda ol Ýkraına, Belarýs, Polsha elderin azat etýge qatysqan.

Biz – aspany ashyq táýelsiz, beıbit zamanda ómir súrip jatyrmyz. Men baqytty nemeremin, urpaqpyn. Meniń atam Izbasarov Shomaq Izbasaruly Uly Otan soǵysynyń jáne eńbek ardageri. Men áýletimizdiń máýeli báıteregindeı bolǵan atammen maqtanamyn. Endi onyń kórgen ekinshi jahan  soǵysy týraly óz aýyzynan estigenimdi baıandaǵym keledi. Atam surapyl soǵys týraly kóp aıta bermeıtin. Tek, qolqa salsaq ǵana, qulynshaqtarym, meniń kórgen qıyndyǵymdy sender kórmeńder deıtin. Uzaq oılanyp, kúrsinip surapyl soǵysty eske alady.

Shomaq Izbasarov 1920 jyly erte kóktemde Mańǵystaý oblysy Mańǵystaý  aýdany  «Han  qumy»  jaılaýynda   dúnıege  kelgen.  Ákesi – Izbasar, sheshesi – Jibek. Otbasynda segiz ul, bir qyz tárbıelendi. Qaryndasy Aqshyman, inileri Syılyhan, Toqaı, Báıden, Myrzaly, Baıtursyn, Qadirjan, Nahý. Búginde olardyń barlyǵy baqılyq boldy.  Bala Shomaq aldymen Shaıyr aýylyndaǵy moldadan eskishe bilim alyp, hat tanıdy. Odan ári Aqmyshtaǵy sol kezdegi kommýnaldyq  mektepte, ıaǵnı 1927-28 jyldary arabsha bilim alady. Otbasynyń tuńǵyshy bolǵandyqtan, buǵanasy qatpaǵan bala Shomaq eńbekke erte aralasady. Bala bop asyq oınap, dop qýmaǵan. Onyń balalyq shaǵy eldiń basyna túsken asharshylyq kezeńmen  tuspa-tus keldi. Jastaı atqa qonyp, ákesine kómektesip mal baqty. Elge kelgen asharshylyq zamanda ońaı bolǵan joq. Qala berdi Keńestik dáýirdiń solaqaı saıasatyna sol kezdegi óz betimen kún kórip otyrǵan ortashalardyń maldaryn tárkileı bastady. Bul jaǵdaı azyn-aýlaq malymen óz otbasyn asyrap otyrǵan otbasylaryna ońaı soqqan joq.

Shomaq 19 jasynda ıaǵnı, 1939-1942  jyldar   aralyǵynda  Taýshyq aýylyndaǵy № 6-7 kómir shahtalarda shahter bolyp jumys jasaǵan. Osy jumysta júrgende Shomaq «Stahanovshylar qozǵalysynyń» beldi múshesi boldy. Bastamanyń "stahanovshylar qozǵalysy" dep atalýy Ýkraına jerinde Donbastaǵy "entralnaıa - Irmıno" shahtasynyń zaboıshysy A.G.Stahanovtyń esimine baılanysty. Ol 1935 jyly tamyzdyń 30-nan 31-ne qaraǵan túni (5 saǵ. 45 mın) bir smenada norma boıynsha 7 tonna ornyna 102 tonna kómir óndirdi, sóıtip bul salada dúnıejúzilik rekord jasaıdy. Stahanovtyń úlgisi búkil Sovet Odaǵynda keńinen qoldaý tapty.

Demek, meniń atam «Stahanovshylar qozǵalysyna» ún qosa otyryp, kúndik normadan 2-3 ese asyra kómir qazyp, «Stahanovshy» ataǵyn ıelengen. Osylaısha eńbek ozaty bolǵan.

Shahtadan kómirdi ózi qazyp, ózi qaptap, arqalap shahtadan shyǵaryp qabyldaýshyǵa tapsyryp otyrǵan. Kúndik normany qalaı oryndalǵandyǵyn, kimniń qansha tapsyrǵanyn qabyldaýshy kún saıyn málimdep otyrǵan. Eńbekqorlyǵynyń, qaırattylyǵynyń, tabandylyǵynyń, jaýapkershiliginiń arqasynda kúndik normany birneshe esege asyra oryndap otyrǵan.

Shyǵarylǵan kómirdi Taýshyqtan  Sartasqa tartylǵan  tartabandy vagondarǵa tıegen. Ári qaraı júk kemelerge tıelip teńiz arqyly, qajetti jerge jetkizilgen.

Shomaq Izbasaruly 1942 jyldyń tamyz aıynda Otan aldyndaǵy boryshyn óteý úshin ásker qataryna shaqyrylǵan.

Atam - áskerdegi  kezin,  bylaısha  ótti  dep áńgimeleıtin: Sol kezde   Mańǵystaýdyń   ortalyǵy   Fort-Shevchenko   bolatyn. Osynda  2-3  kún  bolyp,   «Tovarı»   degen   katermen  Gýrevke keldik. Munda  da  kóp  aıaldaǵanymyz  joq,  poıyzben  Orynbor oblysynyń Chkalov  qalasyna  apardy. Osy  jerde  20  kúndeı  bolyp,  áskerı  tártiptiń qyr-syryn úırenip, densaýlyǵymyzdy  tekserttik. Bir  kúni  tańerteńgi  sapta  komandır  oryssha bizge buıryqty oqydy. Men orysshany  túsinbeımin,  qyr  qazaǵymyn,  áıteýir,  «Kimniń  densaýlyǵy  kúshti,  sýyqqa  shydamdy,  óz  erikterińmen  eki  adym  alǵa » - dep  jatyr  eken. Men  de  shyqtym.  Erikti,  bólinip  shyqqan  topty  Altaı  aımaǵyna  alyp  bardy.  Men  Barnaýyl   qalasyna  baryp,  arnaıy jasaqtalyp  jatyrǵan № 28 shańǵyshylar   brıgadasynyń  ekinshi  batalonynyń  ekinshi  rotasyna  tústim. Qytymyr  Sibirdiń  qysynda  kúni-túni  daıyndaldyq.  Ábden  daıyndyqtan  ótken  soń,  1943  jyldyń   14 - qańtarynda  Ortalyqqa,  ıaǵnı,   qandy  qyrǵyn  júrip  jatqan  Stalıngrad túbindegi shaıqasqa jiberdi. Sonda, Barnaýyldan   Stalıngrad   dalasyna  deıin   shańǵymen   keldik. Aldymen poıyzǵa otyrǵanbyz. Alaıda otarbany nemister qaıta-qaıta bombalap qoımaǵasyn, jaıaý júrýge týra keldi. Jolda kele jatqanda nemistiń shabýylynan kóptegen sarbaz qyrylyp qaldy.  Reseıdiń  birneshe  eldi - mekenderin   azat  etýge  at  salystym. Sonymen qatar, Ýkraına  jerin de jaýdan  tazartýǵa  qatynastym.  Soǵys  qımyldarynyń  ishinde  nemis  áskerin  40-50   metr  jerden  kórýim  Ýkraınanyń  Balanovskıı  derevnıasy  úshin  bolǵan  soǵys  edi. Balanovskııde myń  qaraldy  otbasy  turatyn  úlken  derevnıa.  Eldi-mekendi  shetinen  birneshe  qatar  jerden bekinis qazylǵan. Eki  jaq  bir-birimizge  qarsy  oq  jaýdyryp  alamyz  da,  arasynda  tynystaımyz.  Okoptan  sál  basymdy   shyǵarsam,  aldymdaǵy  bekinisten  bir  nemis sarbaz   keýdesine  deıin  kórsetip,   qolymen  bir  nárseni  ymdaıdy  «kom-kom»  dep   dybystady,  anyq  estidim.  Osy  ýaqytta qasymdaǵy orys jaýyngeri ony qarýymen atyp túsirdi. Bulardyń  barlyǵy  qas-qaǵym  sátte  ótti.  Ol  seni  shaqyryp  tur,  túsinbediń  ba,  tirileı   «til»  alý  degen  osy  bolady  degen  edi. Osylaısha, úsh  kún  teketirespen  Balanovskıı  derevnıasyn  alǵanbyz. Ondaǵan  eldi - mekenniń  ústinen  óttik,  birqatarynda  nemis  áskerleri  azǵana  qarsylyq  kórsetse,  birqatary  ábden  tonalǵan,  órtelgen,  qańyrap  bos  turdy. Ýkraınanyń  Balanovskıı  jerinde bizdiń vzvodqa kópirdi jaýdan qorǵap, nemisti beri  qaraı ótkizbeńder dep buıyrdy komandır. Aldymyzda birneshe shaqyrymdaı jerde jaýdyń áskeri boldy. Sonda men pýlemetshi boldym.

1943  jyldyń  sáýir  aıynyń  shamasy  bolýy  kerek,  oq-dári  taýsylyp áskerimizben jaýdyń qorshaýynda  qalyp, tutqynǵa túsip qaldyq. Jolda qarý-jaraqty jetkizýshilerdi nemistiń samoleti jaryp tastalqan etken. Osy ýaqytta qasymda tek bir qazaqtyń jigiti ǵana boldy. Budan  keıin  bir  jyldaı  ómirim  tutqyn  lagerinde ótti. Onda ómirimniń qıyn kezeńderi boldy. Nemister tutqynǵa túsip qalǵandardy sapqa turǵyzyp qoıyp, oqty qarsha boratatyn. Kózimdi ashsam eki jaǵymdaǵy sarbaz jerde sulap jatyr. Bir jutym sýǵa zar bolǵan kúnderimiz talaı  bolǵan.  Bar qıynshylyqqa shydadyq. Sáti  túsip, bir  top  joldastarymmen  qashyp   shyǵyp,  Belorýs  jerindegi  Keńes Armııasynyń áskerı  bólimine qosyldyq. Elý shaqty adam barmyz. Menen basqasynyń bári orys bolatyn. Belorýssııanyń batys  aımaqtaryn  jaýdan  azat etý  shaıqastaryna   qatynastym. Aýyr kúnderdi bastan keshirdik. Talaı jas jigitterdiń ǵumyry qyrshynnan qıyldy. «Kelesi kúni tiri bolamyz ba, óli bolamyz ba, belgisiz boldy».

1945 jyldyń mamyr aıynda beıbitshilikke qol jetkizgende burynǵy Polshanyń jeri Kenıgsberg  (Kalınıngrad) qalasynda edik. Soǵys aıaqtalǵannan keıin Potstam konferenııasynyń negizinde Keńes Odaǵyna tıesili bolǵan. Qazirgi Kalınıngrad oblysy.

1945  jyldyń  mamyr  aıynan - 1946 jyldyń  qyrkúıek  aıyna  deıin  osy  qalada bolyp, nemis tutqyndaryn kúzettik. Jaýyngerlerdi elge qaıtarý kezeń- kezeńimen  júzege  asyryldy.  1946  jyldyń  qazan  aıynda  Mańǵystaýǵa,  elge  keldim», -  dep atam surapyl soǵysty osylaı baıandap berdi.

Meniń atam Shomaq elge kelgen soń, bilek sybana eńbekke aralasty. Aýyl sharýashylyq salasyn damytýǵa zor úlesin qosty. 1946-1954  jyldar   aralyǵynda  «Jańalyq»,  keıin   «Pravda»  dep  atalǵan kolhozda jylqy baqqan. 1955 jyldan -  zeınetkerlikke  shyqqansha  «Pravda»  kolhozynda,  keıin   1969  jyly  kolhozdar  irilengende   qurylǵan  «Mańǵystaý»  sovhozynda   jumysshy-shopan  bolyp  eńbek  etken. Zeınetkerlikke shyqqan soń 6 jyl sovhozdyń malyn baqqan. Qystyń qamyn jazda oılaıtyn atam, ala jaz boıy shóp shabatyn. Otar qoıdy, túıelerdi qudyqtan jalǵyz ósi sýaratyn.

Súıeginiń asyldyǵy ma, álde Qudaıdyń bergen syıy ma, atam toqsannyń ekeýine kelip, otbasyndaǵy malyna jem-shóbin berip, qudyqtan qolymen qulashtap maldaryn sýaryp, atqa minip sharýany qaraılady.

Soǵystan aman-esen oralǵasyn, Shomaq Izbasaruly 1947 jyly   Baımuhanqyzy   Sulýmen   otaý  qurdy. Otbasynda  5 ul, 5 qyz tárbıelep  ósirdi.  Bulardan - 23 nemere,  15  shóbere,  50  jıen,  55 jıenshar ósip tarady. Tamyryn  tereńge tartqan, máýeli báıterek degen osy bolar.     

Uly Otan soǵysynda eren erligi úshin Shomaq atam «Ýkraına jerin fashısterden azat etkeni úshin», «Belarýs jerin nemisterden azat etkeni úshin» medaldarmen marapattalǵan. Sonymen qatar Uly Jeńistiń jyl saıynǵy merekesine oraı ataýly tósbelgilerge ıe.

Jeńistiń 70-jyldyǵyna oraı soǵys jyldardan keıingi eńbekterin elep  «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalǵan bolatyn. 2015 jyly jetinshi maýsymda Beıneý aýdany Sam aýylynda atamnyń 95 jasyn keń kólemde dúrkiretip atap ótken bolatynbyz. Meniń atam Shomaq Izbasaruly soǵys jáne eńbek ardageri. Ol óte qarapaıym, oı-órisi bıik, kóp sóılemeıtin tuıyq, kishipeıil, eńbekqor, qajyrly, meıirimdi, qamqor, kóńili darhan adam boldy.

Jyl saıyn kóktemmen birge keletin Jeńis toıyna omyraýy toly medalin taǵynyp, jıyndarǵa qatysyp, jastarǵa aq batasyn berýshi edi. Shirkin, ómirdiń zýlap, zymyrap ótýin qarashy. Ol kez oralmasqa ketti. Aqyldyń taýsylmas qazynasyndaı bop qarashańyraqtyń tórinde otyratyn taý tulǵaly atam 97 jasynda, 2017 jyly 9 qazanda bul dúnıeden máńgilik saparǵa attandy.

«Er esimi el esinde», - deıdi halyq danalyǵy. Ardager atamnyń Otanyn, jerin, elin qorǵaýdaǵy kórsetken erligi on perzentinen taraǵan nemere, shóbere, shópshekterine máńgi úlgi-ónege bolyp qalary sózsiz. Bizdiń qazirgi táýelsiz elde, beıbit zamanda ómir súrip jatqanymyz atam sekildi maıdangerlerdiń arqasy dep bilemin. Ardagerlerdiń asqan erligi men eren eńbegi umytylmaq emes. Jyl ótken saıyn jańǵyryp, taǵlymdy dańqy arta beredi. Erligi-ańyzǵa, ómiri-ónegege aınalǵan atamdy árqashanda maqtan tutyp júremin! Barsha qazaqstandyqtardy Uly Jeńistiń 75 jyldyq mereı toıymen quttyqtaımyn! Elimizde árdaıym beıbitshilik pen tynyshtyq bolsyn!

 

 Kámshat Izbasarova, 

Shomaq Izbasarovtyń nemeresi

QR Jýrnalıster Odaǵynyń múshesi

Mańǵystaý oblysy, Aqtaý qalasy

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy