Bıyl soǵys jáne eńbek ardageri Shomaq Izbasaruly 100 jasqa tolar edi... Ol osydan 3 jyl buryn ómirden ozyp, jeńistiń 75-shi kóktemin kóre almaı ketti. Urpaǵyna úlgi bolǵan atamnyń erligi týraly jazǵandy jón kórdim.
Bıyl ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń aıaqtalǵanyna týra 75 jyl toldy. Adamzat balasyna zor qasiret ákelgen surapyl soǵysqa toıtarys berip, beıbit ómirge jol ashqan ardagerlerdiń asqan erligi men eren eńbekteri eshqashan umytylmaq emes. Otan úshin soǵysta erlik kórsetken barlyq Uly Otan soǵysynyń ardagerlerine myń taǵzym. Qan maıdanǵa qazaq dalasynan 1 mıllıon 200 myń azamat attandy. Ókinishke oraı, olardyń jartysy elge oralǵan joq. Otanǵa aman-esen oralǵan jaýyngerler eńbekke aralasyp, el tiregi boldy.
Uly Otan soǵysy kezinde maıdan dalasynda erlik kórsetkenderdiń biri meniń atam. Bıyl atam Izbasarov Shomaq Izbasaruly tiri bolsa 100 jasqa tolar edi... Atamnyń máńgi saparǵa ketkenine de úsh jyl bolyp qaldy. Meniń endigi paryzym atamnyń erligin barynsha nasıhattaý dep bilemin. Atamnyń topyraǵy torqa, jatqan jeri jaıly bolsyn. Janyń jannatta bolyp, urpaǵyńdy jelep-jebep jata gór!
Jyl saıyn 9-mamyrda atamnyń kózi tirisinde áýlet bolyp, Beıneý aýdany Sam aýylyna baryp, atamdy Jeńis kúnimen quttyqtaýshy edik. Onyń omyraýy medalǵa toly kostıýmin kıim, esik aldynan qarsy alýshy edi. Ol sonda bul - eldiń merekesi deýshi edi. «Surapyl soǵystaǵy qarýlas joldastarymnyń erligi eshqashan umyt qalmaıdy dep senem. Óıtkeni beıbit zamannyń búgingi urpaqtary olardy árqashan este ustaýy kerek». Bul - asharshylyq pen ekinshi dúnıejúzilik soǵysty kórgen atam Shomaqtyń aıtqany. Maıdan dalasynda ol Ýkraına, Belarýs, Polsha elderin azat etýge qatysqan.
Biz – aspany ashyq táýelsiz, beıbit zamanda ómir súrip jatyrmyz. Men baqytty nemeremin, urpaqpyn. Meniń atam Izbasarov Shomaq Izbasaruly Uly Otan soǵysynyń jáne eńbek ardageri. Men áýletimizdiń máýeli báıteregindeı bolǵan atammen maqtanamyn. Endi onyń kórgen ekinshi jahan soǵysy týraly óz aýyzynan estigenimdi baıandaǵym keledi. Atam surapyl soǵys týraly kóp aıta bermeıtin. Tek, qolqa salsaq ǵana, qulynshaqtarym, meniń kórgen qıyndyǵymdy sender kórmeńder deıtin. Uzaq oılanyp, kúrsinip surapyl soǵysty eske alady.
Shomaq Izbasarov 1920 jyly erte kóktemde Mańǵystaý oblysy Mańǵystaý aýdany «Han qumy» jaılaýynda dúnıege kelgen. Ákesi – Izbasar, sheshesi – Jibek. Otbasynda segiz ul, bir qyz tárbıelendi. Qaryndasy Aqshyman, inileri Syılyhan, Toqaı, Báıden, Myrzaly, Baıtursyn, Qadirjan, Nahý. Búginde olardyń barlyǵy baqılyq boldy. Bala Shomaq aldymen Shaıyr aýylyndaǵy moldadan eskishe bilim alyp, hat tanıdy. Odan ári Aqmyshtaǵy sol kezdegi kommýnaldyq mektepte, ıaǵnı 1927-28 jyldary arabsha bilim alady. Otbasynyń tuńǵyshy bolǵandyqtan, buǵanasy qatpaǵan bala Shomaq eńbekke erte aralasady. Bala bop asyq oınap, dop qýmaǵan. Onyń balalyq shaǵy eldiń basyna túsken asharshylyq kezeńmen tuspa-tus keldi. Jastaı atqa qonyp, ákesine kómektesip mal baqty. Elge kelgen asharshylyq zamanda ońaı bolǵan joq. Qala berdi Keńestik dáýirdiń solaqaı saıasatyna sol kezdegi óz betimen kún kórip otyrǵan ortashalardyń maldaryn tárkileı bastady. Bul jaǵdaı azyn-aýlaq malymen óz otbasyn asyrap otyrǵan otbasylaryna ońaı soqqan joq.
Shomaq 19 jasynda ıaǵnı, 1939-1942 jyldar aralyǵynda Taýshyq aýylyndaǵy № 6-7 kómir shahtalarda shahter bolyp jumys jasaǵan. Osy jumysta júrgende Shomaq «Stahanovshylar qozǵalysynyń» beldi múshesi boldy. Bastamanyń "stahanovshylar qozǵalysy" dep atalýy Ýkraına jerinde Donbastaǵy "entralnaıa - Irmıno" shahtasynyń zaboıshysy A.G.Stahanovtyń esimine baılanysty. Ol 1935 jyly tamyzdyń 30-nan 31-ne qaraǵan túni (5 saǵ. 45 mın) bir smenada norma boıynsha 7 tonna ornyna 102 tonna kómir óndirdi, sóıtip bul salada dúnıejúzilik rekord jasaıdy. Stahanovtyń úlgisi búkil Sovet Odaǵynda keńinen qoldaý tapty.
Demek, meniń atam «Stahanovshylar qozǵalysyna» ún qosa otyryp, kúndik normadan 2-3 ese asyra kómir qazyp, «Stahanovshy» ataǵyn ıelengen. Osylaısha eńbek ozaty bolǵan.
Shahtadan kómirdi ózi qazyp, ózi qaptap, arqalap shahtadan shyǵaryp qabyldaýshyǵa tapsyryp otyrǵan. Kúndik normany qalaı oryndalǵandyǵyn, kimniń qansha tapsyrǵanyn qabyldaýshy kún saıyn málimdep otyrǵan. Eńbekqorlyǵynyń, qaırattylyǵynyń, tabandylyǵynyń, jaýapkershiliginiń arqasynda kúndik normany birneshe esege asyra oryndap otyrǵan.
Shyǵarylǵan kómirdi Taýshyqtan Sartasqa tartylǵan tartabandy vagondarǵa tıegen. Ári qaraı júk kemelerge tıelip teńiz arqyly, qajetti jerge jetkizilgen.
Shomaq Izbasaruly 1942 jyldyń tamyz aıynda Otan aldyndaǵy boryshyn óteý úshin ásker qataryna shaqyrylǵan.
Atam - áskerdegi kezin, bylaısha ótti dep áńgimeleıtin: Sol kezde Mańǵystaýdyń ortalyǵy Fort-Shevchenko bolatyn. Osynda 2-3 kún bolyp, «Tovarı» degen katermen Gýrevke keldik. Munda da kóp aıaldaǵanymyz joq, poıyzben Orynbor oblysynyń Chkalov qalasyna apardy. Osy jerde 20 kúndeı bolyp, áskerı tártiptiń qyr-syryn úırenip, densaýlyǵymyzdy tekserttik. Bir kúni tańerteńgi sapta komandır oryssha bizge buıryqty oqydy. Men orysshany túsinbeımin, qyr qazaǵymyn, áıteýir, «Kimniń densaýlyǵy kúshti, sýyqqa shydamdy, óz erikterińmen eki adym alǵa » - dep jatyr eken. Men de shyqtym. Erikti, bólinip shyqqan topty Altaı aımaǵyna alyp bardy. Men Barnaýyl qalasyna baryp, arnaıy jasaqtalyp jatyrǵan № 28 shańǵyshylar brıgadasynyń ekinshi batalonynyń ekinshi rotasyna tústim. Qytymyr Sibirdiń qysynda kúni-túni daıyndaldyq. Ábden daıyndyqtan ótken soń, 1943 jyldyń 14 - qańtarynda Ortalyqqa, ıaǵnı, qandy qyrǵyn júrip jatqan Stalıngrad túbindegi shaıqasqa jiberdi. Sonda, Barnaýyldan Stalıngrad dalasyna deıin shańǵymen keldik. Aldymen poıyzǵa otyrǵanbyz. Alaıda otarbany nemister qaıta-qaıta bombalap qoımaǵasyn, jaıaý júrýge týra keldi. Jolda kele jatqanda nemistiń shabýylynan kóptegen sarbaz qyrylyp qaldy. Reseıdiń birneshe eldi - mekenderin azat etýge at salystym. Sonymen qatar, Ýkraına jerin de jaýdan tazartýǵa qatynastym. Soǵys qımyldarynyń ishinde nemis áskerin 40-50 metr jerden kórýim Ýkraınanyń Balanovskıı derevnıasy úshin bolǵan soǵys edi. Balanovskııde myń qaraldy otbasy turatyn úlken derevnıa. Eldi-mekendi shetinen birneshe qatar jerden bekinis qazylǵan. Eki jaq bir-birimizge qarsy oq jaýdyryp alamyz da, arasynda tynystaımyz. Okoptan sál basymdy shyǵarsam, aldymdaǵy bekinisten bir nemis sarbaz keýdesine deıin kórsetip, qolymen bir nárseni ymdaıdy «kom-kom» dep dybystady, anyq estidim. Osy ýaqytta qasymdaǵy orys jaýyngeri ony qarýymen atyp túsirdi. Bulardyń barlyǵy qas-qaǵym sátte ótti. Ol seni shaqyryp tur, túsinbediń ba, tirileı «til» alý degen osy bolady degen edi. Osylaısha, úsh kún teketirespen Balanovskıı derevnıasyn alǵanbyz. Ondaǵan eldi - mekenniń ústinen óttik, birqatarynda nemis áskerleri azǵana qarsylyq kórsetse, birqatary ábden tonalǵan, órtelgen, qańyrap bos turdy. Ýkraınanyń Balanovskıı jerinde bizdiń vzvodqa kópirdi jaýdan qorǵap, nemisti beri qaraı ótkizbeńder dep buıyrdy komandır. Aldymyzda birneshe shaqyrymdaı jerde jaýdyń áskeri boldy. Sonda men pýlemetshi boldym.
1943 jyldyń sáýir aıynyń shamasy bolýy kerek, oq-dári taýsylyp áskerimizben jaýdyń qorshaýynda qalyp, tutqynǵa túsip qaldyq. Jolda qarý-jaraqty jetkizýshilerdi nemistiń samoleti jaryp tastalqan etken. Osy ýaqytta qasymda tek bir qazaqtyń jigiti ǵana boldy. Budan keıin bir jyldaı ómirim tutqyn lagerinde ótti. Onda ómirimniń qıyn kezeńderi boldy. Nemister tutqynǵa túsip qalǵandardy sapqa turǵyzyp qoıyp, oqty qarsha boratatyn. Kózimdi ashsam eki jaǵymdaǵy sarbaz jerde sulap jatyr. Bir jutym sýǵa zar bolǵan kúnderimiz talaı bolǵan. Bar qıynshylyqqa shydadyq. Sáti túsip, bir top joldastarymmen qashyp shyǵyp, Belorýs jerindegi Keńes Armııasynyń áskerı bólimine qosyldyq. Elý shaqty adam barmyz. Menen basqasynyń bári orys bolatyn. Belorýssııanyń batys aımaqtaryn jaýdan azat etý shaıqastaryna qatynastym. Aýyr kúnderdi bastan keshirdik. Talaı jas jigitterdiń ǵumyry qyrshynnan qıyldy. «Kelesi kúni tiri bolamyz ba, óli bolamyz ba, belgisiz boldy».
1945 jyldyń mamyr aıynda beıbitshilikke qol jetkizgende burynǵy Polshanyń jeri Kenıgsberg (Kalınıngrad) qalasynda edik. Soǵys aıaqtalǵannan keıin Potstam konferenııasynyń negizinde Keńes Odaǵyna tıesili bolǵan. Qazirgi Kalınıngrad oblysy.
1945 jyldyń mamyr aıynan - 1946 jyldyń qyrkúıek aıyna deıin osy qalada bolyp, nemis tutqyndaryn kúzettik. Jaýyngerlerdi elge qaıtarý kezeń- kezeńimen júzege asyryldy. 1946 jyldyń qazan aıynda Mańǵystaýǵa, elge keldim», - dep atam surapyl soǵysty osylaı baıandap berdi.
Meniń atam Shomaq elge kelgen soń, bilek sybana eńbekke aralasty. Aýyl sharýashylyq salasyn damytýǵa zor úlesin qosty. 1946-1954 jyldar aralyǵynda «Jańalyq», keıin «Pravda» dep atalǵan kolhozda jylqy baqqan. 1955 jyldan - zeınetkerlikke shyqqansha «Pravda» kolhozynda, keıin 1969 jyly kolhozdar irilengende qurylǵan «Mańǵystaý» sovhozynda jumysshy-shopan bolyp eńbek etken. Zeınetkerlikke shyqqan soń 6 jyl sovhozdyń malyn baqqan. Qystyń qamyn jazda oılaıtyn atam, ala jaz boıy shóp shabatyn. Otar qoıdy, túıelerdi qudyqtan jalǵyz ósi sýaratyn.
Súıeginiń asyldyǵy ma, álde Qudaıdyń bergen syıy ma, atam toqsannyń ekeýine kelip, otbasyndaǵy malyna jem-shóbin berip, qudyqtan qolymen qulashtap maldaryn sýaryp, atqa minip sharýany qaraılady.
Soǵystan aman-esen oralǵasyn, Shomaq Izbasaruly 1947 jyly Baımuhanqyzy Sulýmen otaý qurdy. Otbasynda 5 ul, 5 qyz tárbıelep ósirdi. Bulardan - 23 nemere, 15 shóbere, 50 jıen, 55 jıenshar ósip tarady. Tamyryn tereńge tartqan, máýeli báıterek degen osy bolar.
Uly Otan soǵysynda eren erligi úshin Shomaq atam «Ýkraına jerin fashısterden azat etkeni úshin», «Belarýs jerin nemisterden azat etkeni úshin» medaldarmen marapattalǵan. Sonymen qatar Uly Jeńistiń jyl saıynǵy merekesine oraı ataýly tósbelgilerge ıe.
Jeńistiń 70-jyldyǵyna oraı soǵys jyldardan keıingi eńbekterin elep «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalǵan bolatyn. 2015 jyly jetinshi maýsymda Beıneý aýdany Sam aýylynda atamnyń 95 jasyn keń kólemde dúrkiretip atap ótken bolatynbyz. Meniń atam Shomaq Izbasaruly soǵys jáne eńbek ardageri. Ol óte qarapaıym, oı-órisi bıik, kóp sóılemeıtin tuıyq, kishipeıil, eńbekqor, qajyrly, meıirimdi, qamqor, kóńili darhan adam boldy.
Jyl saıyn kóktemmen birge keletin Jeńis toıyna omyraýy toly medalin taǵynyp, jıyndarǵa qatysyp, jastarǵa aq batasyn berýshi edi. Shirkin, ómirdiń zýlap, zymyrap ótýin qarashy. Ol kez oralmasqa ketti. Aqyldyń taýsylmas qazynasyndaı bop qarashańyraqtyń tórinde otyratyn taý tulǵaly atam 97 jasynda, 2017 jyly 9 qazanda bul dúnıeden máńgilik saparǵa attandy.
«Er esimi el esinde», - deıdi halyq danalyǵy. Ardager atamnyń Otanyn, jerin, elin qorǵaýdaǵy kórsetken erligi on perzentinen taraǵan nemere, shóbere, shópshekterine máńgi úlgi-ónege bolyp qalary sózsiz. Bizdiń qazirgi táýelsiz elde, beıbit zamanda ómir súrip jatqanymyz atam sekildi maıdangerlerdiń arqasy dep bilemin. Ardagerlerdiń asqan erligi men eren eńbegi umytylmaq emes. Jyl ótken saıyn jańǵyryp, taǵlymdy dańqy arta beredi. Erligi-ańyzǵa, ómiri-ónegege aınalǵan atamdy árqashanda maqtan tutyp júremin! Barsha qazaqstandyqtardy Uly Jeńistiń 75 jyldyq mereı toıymen quttyqtaımyn! Elimizde árdaıym beıbitshilik pen tynyshtyq bolsyn!
Kámshat Izbasarova,
Shomaq Izbasarovtyń nemeresi
QR Jýrnalıster Odaǵynyń múshesi
Mańǵystaý oblysy, Aqtaý qalasy
