Árbir ulttyń ǵasyrlar boıy saqtalyp kele jatqan biregeı ereksheligi bar, ol óziniń baıyrǵy salt-dástúrimen, kóne mádenıetimen, folklor, ulttyq mýzyka, ulttyq sport jáne taǵy basqa baǵyttarymen aıqyndalady. Biraq, keıingi kezde óz babalar jolynan aınyp, ózge mádenı qundylyqtardy bárinen joǵary qoıyp, «búırekten sıraq shyǵarýshylar» qatary edáýir artyp keledi. Memlekettik basqarý fýnkııasynda din birlikke shaqyrýshy, izgilik pen meıirimge, adaldyqqa tárbıeleýshi mánge ıe bolsa, joǵaryda aıtqandaı keritartpalardyń áserinen ultarazdyǵyn týdyrýshy, tól mádenı erekshelikti joqqa shyǵarýshy, tipti búlikshi sıpatynda keri kórinister oryn alyp jatyr. «Taza ıslamdy» uran etken qaýǵadaı saqal qoıyp, murty qyryp, balaǵyn qysqartyp júrgen salafıtter qazaq bolmysyna qarsy shyǵýshylardyń eń basynda tur, olar ózderiniń bilimsizdigimen qosa, ózgelerdi de adastyryp júr.
Osy kúnderi elimizdegi «dástúrli din» uǵymy da osydan kelip týyndasa kerek. Tól mádenıettiń erekshelikterine mysqyldaı da zııan kelmeýi basty nazarǵa alynǵan. Salt-dástúrlerimizdi joqqa shyǵarý – «dástúrli emes» dinı aǵymdardyń sıpattaryn anyqtaýǵa múmkindik beredi. Qazaq ulttyq dúnıetanymy, mádenıeti syrtqy kúshterdiń qaýipti aqparattyq-ıdeologııalyq shabýylyn fılterden ótkizetin súzgi tárizdi.
Ras, zaıyrly memleket eshqandaı ultty, eshqandaı din ókilderin alalamaıdy, birinen-biri joǵary qoımaýy tıis, bul solaı da. Biraq ulttyq biregeılikke nusqan keltiretin teris aǵymdar ult qaýipsizdigine, rýhanı birlikke nusqan keltirgen jaǵdaıda qatań jazasyn alyp otyrýy tıis.
Arman SERIKULY,
"Adyrna" ulttyq portaly
