Minezsiz qalamgerden mándi dúnıe shyqpaıdy

621

Qalam men qaǵaz jazýshynyń ıakı, jýrnalıstiń basty qarýy. Qalam terbep jaza bilý – úlken óner. Jazýshynyń jazǵan maqalasy nemese áńgimesi adam oıyn rýhanı qundylyqqa  tárbıelep, tyń aqparat bergeni asa mańyzdy.Osy tusta Napoleon Bonaparttyń sózi eske túsedi: «Jýrnalıst – bul qalammen eńbektenetin kóshe sypyrýshysy». Joq, qoǵamdyq jumsty atqarýshy retinde dep, tikeleı túsinip qalmańyz. Qoǵamdaǵy bar máseleni saq qyrandaı sypyryp, baqylap jan-jaqty júretini halqy úshin, qalamy men bar qıyndyqqa qasqaıyp turatyn jaýynger sekildi. Aldymen jazýshy men jýrnalısttiń aıyrmashylyǵynyń basyn ashyp alsaq. Jazýshy – ádebı shyǵarmashylyqpen aınalysatyn,  týyndyny jasaıtyn adam. Ádette jazýshylyqty  kásip etken adamdy jazýshy dep te aıtyp jatady. Jýrnalıst – qoǵamdyq-aqparattyq salanyń qyzmetkeri bolyp esepteledi.Ol jańalyqty halyqqa taratýshy bolyp tabylady.Tek eki salanyń ortaq isi jazýda bolyp otyr.Jazýshy adam da, jýrnalıste qalamgerdiń ıesi bolyp eseptelmek.Álem moıyndaǵan Amerıkandyq klassık jazýshy Ernest Hemıngýeıdiń:«Naǵyz jazýshy jetimderden» shyǵady degen sózin, qazir jıi naqyl retinde aıtylyp júr. Bala kezden qıyndyqty kóp kórgen jetimder, óz ómirin súırettegish bolyp keletini anyq. Iá sóıleıtin adamdardyń barlyǵy derlik sheshen emes,jazatyn adamnyń barlyǵy qalamger emes. Qazirgi tańda barlyǵy áleýmettik jeliniń avtory. Óz ómirińizden kishene maǵulmat berseńiz jetip jatyr.Bul bir shetinen qaraǵanda óte tıimdi, biraq halyq sanatynyń bul  arada  barlyǵy jazýshy bolyp ketpeıtinin eskergen jón.Iaǵnı qalamger bolý úshin týma minez,týma talant,daryn qııal kerek. Ne jazam? Qalaı jazam? Osy syndy suraqtar sizdi mazalary anyq. Jazar buryn san tolǵanyp qınalýdyń asa qajet emes.Siz sóz qudiretin súıseńiz jetip jatyr.Saıabaq aralap júrgen kezde ,jumys istep júrgen sátte bolsyn, ol shabyt degen asyl qasıet, ón boıyńyzdan  kez kelgen ýaqytta, oıanýy múmkin.

Esińizde bolsyn! Jazǵyńyz kelegen týyndy siz qashan keler dep kútpeıdi. Siz ony ózińiz tabýyńyz qajet.Taqyryp tabyńyz, izdenińiz, qoǵamǵa qarańyz basty problemanyń sheshimin taýyp  jazyńyz. Aýqymdy ádebı shyǵarma jazǵyńyz kelse, onda qııalyńyz ushqyr bolýy asa qajet. Oqyǵan oqyrman kózi sol oqıǵanyń ishine kirip, quddy ekran aldynan  kórgendeı sezmde bolǵany abzal. Jazýdan eshýaqytta jalyqpańyz. Qalamger bola týra jazǵan deregińiz  adam keregine jaramasa, ony shyn júrekten jazbasańyz sizden mándi dúnıe shyqpaıdy. Minez ben týǵan týyndy eshqashan óz qalamynyń sapasyn joǵaltpaıtyny anyq. Jazylǵan týyndy san ǵasyrlar boıy saqtalýy múmkin. Aýyzdan-aýyzǵa tarap, bálkim tarıh beterinde qalar.

«Sózdiń eń ulysy – tarıh» demekshi, HH ǵasyrdyń ádebıetin, mádenıetin aıtpas buryn eń aldymen, tarıhymyzdyń  tereń tamyryndaǵy  qazaq ádebıetin erekshe ataýymyz qajet. Óıtkeni, ol – Abaı  atamyz ómir súrip ótken sara jol. Sondyqtan da, bul kezeń ádebıeti qazaq dalasyndaǵy áleýmettik qaıshylyqtardy ashyp, halyq ómirin synshyldyqpen de, shynshyldyqpen de sýretteı alatyn zaman belesi edi. Qazaq ádebıetiniń altyn dińgegin quraǵan  qalamgerleriniń mol murasy, osy kúnge deıin urpaq sanasynda jańǵyryp keledi. Bul ǵasyr, minezdi qalamgerlerdiń zamany boldy. Ótken ǵasyrdyń qalamgerleri ult janashyrlarynyń  qalamynyń saby synsa da, sanasynyń túbin syndyrmaǵan qaıtpas, qaısar, minezdi azamattar bolǵan. Ata-babamyzdyń qanynan bitken qyzyl til, sheshendik sóz óneri, bolashaq urpaqtarynda mnezdi qalamgerler qataryna qosyp  tárbıeleıtinine kámil senimdimin!

 

 Bátes Malıkqyzy

“Turan” ýnıversıteti

Jýrnalıstıka fakýltetiniń stýdenti

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy