Sóz maǵynasyn túsinip júrmiz be?

1424

Kóbine qazynaly qarttarymyzdan, asyl ájelerimizden, ardaqty analarymyzdan "aınalaıyn" degen jyly sózdi estip jan-júregimiz eljirep, tula boıymyz tebirenip jatady. "Aınalaıyn, qulynshaǵym, abaıla!", "qylyqtarynan aınalaıyn", "Allam bere salǵan, aınalaıynym" jáne sol sııaqty názik, jyly sózdermen nemerelerin erkeletip, mápelep jatatyn atalarymyz ben ájelerimiz de az emes. Adamdy alastaǵanda da, ydys synǵanda da basynan aınaldyrady.
Siz joǵarydaǵy aınalaıyn sóziniń  túbinde tamyry tereń tarıh, qandaı mán men maǵyna jatqanyn bilesiz be?! Eger bilmeseńiz, jaqynyraq otyryp, zeıin qoıyp oqyńyz. Ózimde jaqyn arada onyń tek qana sóz emes, ǵasyrlar boıy sóz túrinde saqtalyp kele jatqan ejelgi saltymyz ekenin bilip , bilgenimmen sizdermen bólisýdi jón kórdim.

Buryndary qazaq otbasynda kishkene bala ıakı jas jetkinshek syrqatqa shaldyǵyp aýyrǵanda ákesi , anasy nemese egde jastaǵy adam sol jastyń saýyǵyp , dertinen aıyǵyp, janyn aman alyp qalý úshin osy yrymdy jasaıtyn bolǵan. Onyń bizge jetken 2 túri bar . Alǵashqysy, balasy aýyrǵanda ákesi kıimin terisine aýdaryp kıip, moınyna beldik ilip, onyń "tómengi álemge túskenin" bildirip, balasyn aınala bastasa , ekinshi jaǵdaıda qarııalarymyz kıiz úıdiń dál ortasyna naýqasty jatqyzyp, úsh márte aınalyp, esikke kelgen sátte: "aınalaıyn", - dep daýystaıdy eken. Bul yrymnan keıin, eń qyzyǵy, jas saýyǵyp, sol yrymy jasaǵan qart aýrýǵa shaldyǵyp nemese jan tásilim etetin bolypty. Qazaq sodan beri bul asyl sózdi umytpaı , balalaryna: "Aınalaıyn",- dep emirenedi eken. Ondaǵysy: "Seniń jolyńda meniń janym qurban", "seniń muńyńdy maǵan bersin",- degeni eken.
Oılańyzshy, qazaǵymnyń bir ǵana sózinde qanshama tylsym, janashyrlyq, meıirimdilik pen balaǵa degen sheksiz mahabbat jatyr.

Aınaldyrý - ejelgi dástúrdiń sarqynshaǵy bolǵanymen,munyń artynda túrki dáýirinen kele jatqan senim tur . Osy tusta sóz qadirin jetik túsine bilgen aǵamyz Kákimbek Salyqovtyń:
"Búkil álem sóılegende bir tilde,
"Aınalaıyn" degen sózdi saqtarmyz", - degen óleń joldarynyń túpki uǵymyn endi uqqandaımyn. Oılanyp qarasaq, "aınalaıyn" sózi eshbir ózge tilge aýdara da, ózge ultqa túsindire almaıdy da ekenbiz. Iaǵnı, ol - tek bizdiki. Bul jaıly qazaqtyń birtýary Oljas Súleımenov atamyzdyń:
"Aınalaıyn-chýdesnoe slovo,
Jal ,chto rýsskıı ego ne poımet.
Obıasnıt ıa gotov emý snova,
Tolko bedno zvýchıt perevod" - degen óleń joldary sózimniń astaryn aıshyqtap turǵandaı.
Búginde bul yrym joǵalyp ketse de, aınalamyzda "aınalaıyn" sózi óz sánin joǵaltpaq emes. Júregime burynnan jaqyn sózdiń maǵynasyn odan ári uǵyna túskennen soń , shyn jaqyndarymnyń qaıǵysyn ózime alyp, máselesin sheshe almasam da, qol ushyn sozý maqsatynda , ýaıymnan qajyp júrgen baǵalalylaryma ishteı ǵana sybyrlap qaıtalaı bastadym. Olardyń jarasyn jeńildetip, demeý bolý úshin...

Aqbota Nysanbaı,

Turan  ýnıversıtetiniń 1 kýrs stýdenti

Pikirler
Redakııa tańdaýy