Aq Ordanyń paıda bolýy qazaq memlekettiliginiń qalyptasýyna alǵysharttar týdyrdy. Zardyhan Qınaıatuly: «Aq Orda memleketi qazaqtyń alǵashqy memleketi ǵana emes, qazaq halqy, onyń ulttyq oı sanasy qalyptasýynyń uıytqysy (konentrat) bolyp tabylady» dep onyń qazaq tarıhyndaǵy ornyn aıqyndaıdy. Ǵalymnyń olaı aıtýynyń sebebi qypshaq taıpalary ústemdik qurǵan Deshti Qypshaq Dalasyna mońǵoldardyń kelýi orasan ózgerister týyndatty. Syrdyń boıynda jaǵalaı ornalasyp, «el-bórili» rýynan basshysyn saılap otyrǵan qypshaqtar endi «Shyńǵyshan» áýlıetine baǵynyshty boldy.
1206 jyly kúlli mońǵol taıpalaryn biriktirip «Shyńǵyshan» ataǵyn alǵan bórjigin taıpasynan shyqqan Esýgeı batyrdyń uly Temirshi 1224-1229 jyldar aralyǵynda Qazaqstan men Ortalyq Azııa jerlerin jaýlap aldy. Shyńǵyshan bul joryqqa óz vassaldarynyń jasaqtarymen qosa jalpy sany 150 myń adamy bar qalyń qol jiberdi. Áskerı joryq 1219 jyly qyrkúıekte Ertis jaǵalaýynan bastaldy. Óziniń áskerin úsh topqa bólgen Shyńǵyshan bir bóligin Otyrardy alý úshin uldary Shaǵataı men Úgedeıge qaldyrdy, úlken uly Joshy men Jebe noıan bastaǵan ekinshi bóligin Syrdarııanyń tómengi aǵysyna attandyrdy. Ózi kishi uly Tólemen birge Buqaraǵa bet aldy. Álemdi baǵyndyrýdy maqsat tutqan mońǵol bıleýshisi shabýylǵa attanǵan óziniń uldary men noıandaryna qarsylyq tanytpaǵan qalalarǵa qııanat kórsetpeýge, al óz otanyn jatjurttyqtardyń bıleýine kónbegen eldi kúshpen baǵyndyrýdy buıyrdy. Osynyń nátıjesinde Qazaqstan terrıtorııasynda qıraǵan qalalardyń sany kóbeıdi. Sebebi jergilikti halyq óz otanyn, elin, jerin jaýdan qorǵaýǵa baryn saldy. Alaıda buǵan deıin kóptegen kóshpeli taıpalardy qyryp kelgen mońǵoldar kúshi jaǵynan da, sany jaǵynan da basym edi. Nátıjesinde ortaǵasyrlyq ataqty saýda ortalyqtary bolǵan Otyrar, Balasaǵun, Syǵanaq, Ashnas sekildi qalalar jermen jeksen boldy.
Shyńǵyshannyń úlken uly Joshy qalany shappas buryn eń aldymen jergilikti uıǵyr saýdageri Hasan qojany qala turǵyndaryn berilýge kóndirý úshin, Syǵanaqqa jiberedi. Biraq Syǵanaqtyqtar satqyn Hasan qojany óltirip, ózderi jaýǵa qarsy kúreske shyǵady. Joshynyń áskerleri qalany qorshap alady. Qala halqy jeti kún boıy berilmeı, qarsylasyp baǵady. Biraq kúshi basym Joshy qalany basyp alyp, halqyn qyryp-joıyp, qalanyń kúl-talqanyn shyǵarady. D′Ossonnyń keltirgen A.M. Jýveınıdiń maǵlumaty boıynsha: «Joshy Syǵanaqta tiri jan qaldyrmaǵan» [4, 116]. Alaıda Z. Qınaıatuly bul aqparatqa kúmán keltirip: «Eger tiri jan qalmaǵan bolsa, Joshy Hasannyń ulyn kimderge basshy etip Syǵanaqta qaldyrdy. Odan góri «...Ihed alj...» nemese «kóp adamdy qyrdy» delinetin mońǵol tarıhshysy A.Amardyń pikiri senimdirek estiledi» degen qorytyndyǵa keledi. Eki myń jyldyq tarıhy bar – Qańlylardyń, Qypshaq handyǵynyń, Aq Ordanyń, Ábilhaıyr handyǵynyń, Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵan Syǵanaq týraly alǵashqy málimet 982 jyly túzilgen «Hýdýd al-Alam mın al-Mashrık ıla-l-Magrıb» («Shyǵystan batysqa deıingi álem shekaralary») atty avtory belgisiz eńbekte «Sýnah» atymen alǵash belgili boldy. Munda protoqazaqtyq Kımek memleketiniń aımaqtarymen qalalary týraly jazylǵan. H ǵasyrda ómir súrgen arab geografy al-Mýkaddası (Makdısı) Syǵanaqty Otyrar men kindigi bir egiz qala dep kórsetken. Syǵanaq pen Otyrardyń ara qashyqtyǵy 24 farsah. Al HI ǵasyrda qalanyń Syǵanaq degen aty ataqty ǵulama túrki tiliniń mamany ǵalym Mahmýt Qashqarıdyń “Túrki tiliniń sózdigi” degen ataqty eńbeginde jazylǵan. HI-HII ǵasyrlarda Qarahanıd memleketiniń kezindegi jazba derekterdiń barlyǵynda qalanyń aty jappaı kezdesip otyrady. «Syǵanaq» ataýy ejelgi túrik tilinde «Qamal, qorǵan» degen maǵynany bildiredi. Ol ejelgi túrki-qalalarynyń biri. Musylman derekterinde Syǵanaq «Dar-ýl-Kýfr» nemese «dinsizderdiń ordasy» atanyp keldi. Óıtkeni Syǵanaq HII ǵ. sońy HIII ǵ. basynda áli de musylman dinin qabyldaı qoımaǵan, táńirge tabynǵan kóshpendi qypshaq handyǵynyń shyǵys astanasy bolatyn. Abdýlla-namede Syǵanaq týraly «Ol ejelden beri qypshaq (qazaq) handarynyń astanasy» dep jazady. Horezm shah Atsyz (1127-1154) jáne Ala ad-Dın Mýhammed dinsizderdi baǵyndyrý úshin Syǵanaqqa birneshe dúrkin joıqyn joryqtar jasap aqyry Syǵanaq bıleýshisimen beıbit kelisimge keldi. Nátıjesinde Syǵanaq Shyǵys qypshaq dalasyndaǵy gúldengen qalalardyń birine aınaldy. «Hýdýd-al-Alamda» Cyǵanaq deıirmeninde tartylǵan un álemniń shartarabyna taratylatyny týraly jazylǵan. Uly mońǵol shapqynshylyǵy qalanyń gúldengen shaǵyna tap keledi. Joshy áskeriniń shabýyly nátıjesinde qıraǵan qala týraly málimet jazba derekterde bir ǵasyrǵa jýyq kezdespeıdi. Shyńǵyshan Qazaqstan men Orta Azııany jaýlap bolǵannan keıin óziniń enshisine túsken jerlerdi báıbishesi Bórteden týǵan tórt ulyna bólip beredi. «Ulystardyń qurylýy» atymen belgili bolyp qalǵan bul oqıǵadan keıin Temýchjınniń kishi uly Tóle – hannyń negizgi jurtyn – Monǵolııanyń ózin, sondaı-aq monǵoldyń turaqty 129 myń adamdyq armııasynyń 101 myńyn ıelendi. Úshinshi uly Úgedeıge Monǵolııanyń batys bóligi, Jońǵarııa men Shyǵys Túrkistan aımaǵy qarady. Onyń ulysynyń ortalyǵy joǵarǵy Ertis pen Tarbaǵataı aımaǵynda ornalasty. Shyńǵyshannyń ekinshi uly Shaǵataıdyń ıeligindegi jerler Ońtústik Altaıdan Ámýdarııaǵa deıingi, ıaǵnı Jetisý men Máýerannahrdy qamtydy. Shyńǵyshannyń úlken uly Joshynyń úlesi Ertisten batysqa qaraı tómengi Edilge deıingi jerdi qosa búkil Shyǵys Deshti Qypshaqty qamtydy. Sonymen Qazaqstannyń aýmaǵy monǵoldyń úsh ulysynyń quramyna: úlken bóligi – Joshy ulysynyń quramyna, Ońtústik jáne Ońtústik-Shyǵys Qazaqstan – Shaǵataı ulysyna, Jetisýdyń soltústik-shyǵys bóligi – Úgedeı ulysyna kirdi. Sonyń ishinde Syr óńiri Joshy ulysynyń quramynda edi. Ómiriniń sońǵy jyldaryn Joshy óziniń ulysynda – Saryarqa jerinde ótkizedi. 1227 jyly onyń ıeligi úlken uly Batý hanǵa beriledi. Mineziniń jaqsy qasıetterine oraı halyq arasynda Saıyn atanyp ketken murager 1235 jyly Qaraqorymda ótken quryltaıda Mońǵol ımperııasynyń bıleýshisi Shyńǵys hannyń ekinshi uly Úgedeıden tapsyrma alady. 1236 jyly Batý han jáne Shyńǵys hannyń adal dosy bolǵan Súbedeı noıan bastaǵan ataqty «Batys joryǵy» bastalady. Endigi jerde olardyń aldynda Deshti Qypshaq jeriniń qalǵan batys bóligin, Orys knıazdikteri men Batys Eýropa memleketterin túgelimen jaýlap alý turdy. Nátıjesinde mońǵol áskeri jolynda kezdesken barlyq eldi mekenderdi baǵyndyryp, salyq tóleýge mindetteıdi jáne 1242 jyly Vengrııa terrıtorııasyna deıingi jerlerdi (Edil Bulǵarııasy, Orys knıazdikteri, Polsha, Vengrııa, Chehııa, Moldovııa, Valahııa, Transılvanııa) túgel ózderine qaratady. Tek sol jyly uly han bolǵan Úgedeıdiń ólimi týraly qaraly habar men Batýmen birge joryqqa shyqqan serigi Súbedeı noıannyń qazasy ǵana mońǵol áskeriniń attarynyń aýyzdyǵyn keri burýǵa májbúrleıdi. Eline barar jolynda 1243 jyly uly han bolyp Móńkeniń saılanǵanyn estigen Batý qazirgi Astrahan jerine jetkende sol jerge turaqtap, Saraı Batý degen qala turǵyzýǵa buıryq berip, jańa memlekettiń negizin qalaıdy. Osylaısha, Ertisten bastalatyn kúlli Deshti Qypshaq jerin qamtıtyn, batysqa qaraı mońǵol atynyń tuıaǵy jetken ulan ǵaıyr terrıtorııada Altyn Orda paıda bolady. Altyn Orda alǵashqy kezde Monǵol ımperııasynyń bir bóligi boldy, sóıtip, áýelgi kezde monǵoldyń uly hanyna qaraıtyn, biraq Batyı han (1242-1256) ózin táýelsiz bıleýshi retinde ustady. Altyn Orda Batyıdyń inisi Berke hannyń (1256-1266) tusynda derbes memleketke aınaldy [2, 39]. Joshy ulysy (Altyn Orda) óz ishinde onyń uldary arasynda birneshe ulystarǵa bólindi: oń qanat jáne sol qanat, olardyń ataýlary derek málimetterinde árqıly keledi. Eger HIII ǵasyrdyń aıaǵy men HIÚ ǵasyrdyń basynda jazylǵan derekterde, ıaǵnı Plano Karpını, Marko Polo, Vılgelm Rýbrýktyń jáne Rashıd ad-Dınniń eńbekterinde Batý ulysy, Orda ulysy ataýlary kezdesetin bolsa, al odan keıingi ýaqytpen merzimdeletin eńbekterde, T.Sultanov eń alǵash ret HIÚ ǵasyrdyń 40-jyldarynda jazylǵan Kýtbtyń «Husraý men Shyrynynda» dep esepteıdi , «Altyn Orda», «Aq Orda», «Kók Orda» dep berilgen. Olardyń qaısysy «Aq», qaısysy «Kók» ekeni taǵy bir másele. M. Vıatkın bolsa esh kúman keltirmeı «Joshy ulysynyń batys bóligi (oń qanat) Batýǵa ótti, ol Altyn nemese Kók Orda dep ataldy... al Syrdarııanyń tómengi aǵysy men Uly taýǵa deıingi jerler, shyǵys bólik (sol qanat) Ordaniki, ol Aq Orda dep ataldy» deıdi . Qazirgi qazaq tarıhshylarynyń basym bóligi osy pikirdi ustanady. Qazaq tarıhynda Aq Orda dep Joshynyń ekinshi uly Orda Ejenniń ulysyn aıtady. Onyń alyp jatqan terrıtorııasy shamamen: Batysta Jaıyq ózeninen shyǵysta Ertis ózenine deıingi, ońtústikte Syrdarııa alqaby, Aral teńiziniń soltústik-shyǵysynan soltústikte Ońtústik Sibir ormandaryna deıingi jerler . Orda Ejen ulysynyń bıleýshisi «Sasy-Buqanyń tusynda (1309-1315) Joshy ulysynyń ortalyǵy Ertisten – Syǵanaqqa aýdaryldy. Osy kezden bastap Syǵanaqtyń qaıta órleý dáýiri bastaldy. Erzen hannyń tusynda Syǵanaqta Aq Orda handarynyń atynda kúmisten aqsha quıý jolǵa qoıyldy. Erzen hannyń uly Múbárák Qojanyń esimi kórsetilgen, hıdjra boıynsha 768 jyly Syǵanaqta soǵylǵan 5 tıyn Peterbýrgtaǵy Ermıtajda saqtalýda. Ol kezde handarynyń atynda aqsha soǵý degen bıliktiń derbestigin kórsetedi. Erzen han 25 jyl bılik quryp 1344/1345 jyly dúnıe salyp Syǵanaqta jerlendi. Osydan bastap Syǵanaq Joshy-han - Orda Ejen áýletinen taraǵan Aq Ordalyq aqsúıekterin jerleıtin ata qoryqqa aınaldy.
1219 jyly Joshy áskeriniń shabýylynan keıin qalada HIII ǵasyrdyń ortasyna qaraı tirshilik qaıta jandanǵanyn arheologııalyq zertteýler dáleldeıdi. Onyń negizgi sebebi Syrdarııa boıyndaǵy birsypyra qalalardyń ústimen kerýen joldary ótken. Otandyq tarıhshylardyń pikirine qaraǵanda: «Ólke ekonomıkasy men qala mádenıetiniń órge basýynda HIV ǵasyrdyń basynda Qazaqstannyń ońtústiginde mońǵoldardan keıingi ýaqytqa jergilikti etnıkalyq negizde qurylǵan alǵashqy memlekettik iri qurylym – Aq Ordanyń quramyna enýiniń zor ról atqarǵany daýsyz. Aq Ordanyń bıleýshileri kóshpeliler men otyryqshy halyqtyń ekonomıkalyq baılanystaryn qalpyna keltirýge umtylyp, Syǵanaq qalasyn óziniń astanasy etti. Sol kezderde, ásirese Erzen han tusynda Syǵanaqta qurylys jedeldete júrgizildi».
Syr óńirinde mal sharýashylyǵy men eginshilik te jaqsy damydy. HIII-HÚ ǵasyrlardaǵy saıahatshylar men tarıhshylardyń: Plano Karpını, Vılgelm Rýbrýk, Ibn Battýta, ál-Omarı jáne t.b. eńbekterinde Qazaqstan aýmaǵynda mal sharýashylyǵynyń eń kóp taraǵan dástúrli túri jartylaı kóshpeli mal sharýashylyǵy bolǵany týraly aıtylady. Sonyń ishinde Syrdarııa men onyń Qarataýdyń kúngeı betkeıinen aǵyp kelip quıatyn kóptegen salalarynyń alqaptarynda otyryqshy nemese baǵymdaǵy tebindep jaıylatyn mal sharýashylyǵy damydy. Qystaqtar men qalalardyń turǵyndary bul jerde mal sharýashylyǵyn sýarmaly jáne telimdi eginshilikpen, ishinara balyq aýlaýmen de ushtastyrdy. Mal ósirýshiler búkil jyl boıyna jaıylymnan jaıylymǵa úzdiksiz kóship júretin. Munda otyryqshy jáne jartylaı kóshpeli mal sharýashylyǵy ushtastyra júrgizildi. Kóktemgi jáne jazǵy maýsymda Shyǵys Deshti Qypshaq dalasyna kóship baratyn aýyldar qystaý úshin Syrdarııa boıyna qaıtyp keletin edi. Mońǵol dáýiri kezeńinde eginshilik janama, qosalqy salaǵa aınalsa da, endigi jerde malshy ózi qystaıtyn turaqty orynǵa berik ornyǵyp, eginshilikpen keńinen aınalysýǵa keń múmkindik aldy. Meılinshe qashyqqa kóship-qoný mal sharýashylyǵynyń naǵyz kóshpeli túrine saı keldi. Shyǵys Deshti Qypshaqtyń dalalyq aımaqtarynyń malshylaryna ońtústikten soltústikke qaraı jáne kerisinshe boılyq baǵytynda, meılinshe qashyqqa kóship júrý tán edi. Kóshi-qon baǵyttary Araldyń soltústik mańaıy, Syrdarııanyń orta jáne tómengi aǵysy men Qarataýdyń baýraıyndaǵy ornalasqan qystaýlardan Ulytaý jazyǵy, Torǵaı, Yrǵyz, Tobyl ózenderiniń ańǵarlaryndaǵy jaılaýlarǵa deıingi aýmaqty qamtıtyn. Mońǵol shapqynshylyǵynan keıin Aq Ordada Ońtústik Qazaqstandaǵy eginshiliktiń qalpyna kelýi Syr boıyndaǵy qala ómiriniń jandanýymen tyǵyz baılanysty boldy. HIII ǵasyrdyń aıaǵynda baıqalǵan sharýashylyqtyń jandaný proesi HIV ǵasyrdan keń qulash jaıa bastady. Bul Syǵanaqtyń qalpyna keltirilip, eginshilik pen qolóner kásibi órkendeı bastaǵan, saýda aınalymy da óse túsken kezeńi edi. Aq Ordada qala jáne otyryqshy-eginshilik ómirdiń damýyna memleket ortalyǵynyń osynda aýysýy, onyń iri eginshilik oshaqtaryna jaqyn ornalasýy men bıleýshilerdiń mońǵol handary ústemdik etken Altyn Orda, Shaǵataı memleketterine táýelsiz óz bıligin ornatýǵa umtylýy qolaıly jaǵdaı qalyptastyrdy. Sonymen qatar Shyǵys Deshti Qypshaq halqynyń ulǵaıyp kele jatqan mal sharýashylyǵy ónimderin ótkizýge, óz kezeginde ózderiniń de qolóner men eginshilik ónimderine degen suranymyn qanaǵattandyrýǵa umtylýy mal sharýashylyqty aýdandarynyń otyryqshy-eginshilikti aýdandarmen ekonomıkalyq baılanystaryn berik ornyqtyryp, Ońtústik Qazaqstannyń jazıralarynda qala mádenıeti men eginshiliktiń jandanýyna alyp keldi: mal basy ósti, mal ónimderin óndirý múmkindikteri artty. Aq Orda bıleýshileri Erzen han, Múbárák han, Urys han, Baraq handar memlekettiń ońtústiginde eginshilik sharýashylyǵynyń oshaqtary men qalalardy qalpyna keltirýge tyrysty, saýda kerýenderin uıymdastyryp qalalardy Temir urpaqtary men shaǵataılyqtardan táýelsiz etýge kúsh saldy. Aq Ordanyń Syr boıyndaǵy qalalary Ońtústik Qazaqstan jazıralarymen ekonomıkalyq baılanystary arqyly tyǵyz qarym-qatynasta bolyp, Joshynyń saıası ústemdigi kezeńinde «jaýlap alýshylyq soǵystarda qolǵa túsken tutqyndardy paıdalaný men eńbek etýge kúshpen eriksiz kóndirý arqyly» turǵyzylǵan Altyn orda men Edil boıynyń «jasandy» qalalarynan túbirimen erekshelendi» dep keltiredi G.A. Fedorov-Davydov. HIV-HV ǵasyrlarda Syr boıynyń qalalary eginshilik jazıralar ortalyǵy retinde mańyzdy ról atqardy, Syǵanaq ta osy eginshilik jazıralarynyń biriniń tóńireginde ornalasqan edi. Onyń qaıta qalpyna kelip órkendeýi, Orda ulysynyń astanasyna aınalýy da dál osy kez. Buǵan onyń Túrkistannyń otyryqshy-eginshilik aýmaǵy Shyǵys Deshti Qypshaqtyń kóshpeli aýdandarymen shektesetin jerinde qolaıly ornalasýy ıgi áser etti. Erzen han, ásirese Orys hannyń tusynda qaıta turǵyzylǵannan keıin Syǵanaq HIV-HV ǵasyrlarda bekinisti qamalǵa, iri saýda men qolóner ortalyǵyna aınalyp, Shyǵys Deshti Qypshaqtyń aýmaǵynda memlekettiń mádenı-ekonomıkalyq jáne saıası ómirinde óz mańyzyn qalpyna keltirdi. HVI ǵasyrdyń basynda Syǵanaqqa joly túsip, qalany óz kózimen kórgen Fazlallah ıbn Rýzbıhan Isfahanıdiń aıtýyna qaraǵanda «ertede bul turǵyndary qóp, kórikti qala bolypty...qalada tynyshtyq ornap, barlyq qajetti ıgilikter óndirilgen». Qala men onyń tóńiregindegi qystaqtardyń halqy sýarmaly eginshilikpen aınalysty; jaqyn mańaıdaǵy sýarmaly ýchaskelerde baý baqshalar men baqsha daqyldary ósirildi, dándi daqyldar egiletin sýarmaly jáne tálimdi jerler odan alysyraq ornalastyryldy. Fazlallah ıbn Rýzbıhan Isfahanı: «Óńdelgen egistikti sýlandyratyn kanaldardyń ... bári Seıhýn ózeninen taralatyn edi»,-dep jazady. Solardyń biri – ejelden kele jatqan negizgi qanal Tómenaryq kanaly sýmen jabdyqtap qana qoımaı, tóńirektegi aýmaǵy edáýir jerdi de sýlandyryp otyrdy. Bozǵyluzaq degen basqa kanal da boldy, ol Syrdarııa tasyǵan kezde jaıylǵan sýmen tolatyn ózi attas kólden bas alyp, qalaǵa sý ákeletin edi. Hıjranyń 803/1400-01 jyly Ámir Temirdiń jazǵan syı gramotasynda álgi eki kanaldyń aty atalady. Kanaldar qala tóńiregine kelgende óńdelgen jer ýchaskelerin sýlandyratyn sansyz kóp usaq aryqtarǵa taramdanyp ketetin edi. Qalanyń soltústik-batysy men soltústiginde jatqan jer Qarataýdan aǵyp shyǵyp, rettelip otyratyn shaǵyn taý ózenderinen bas alatyn aryqtarmen sýlandyrylatyny belgili. Sol kezdegi vaqf gramotalarynda tipti HIÚ ǵasyrǵa jatatyn sý kózderiniń attary kezdesedi
Avtory belgisiz «Anonım Iskanderdiń» habarlaýy boıynsha «Orys han Aq Ordany túbegeıli derbes memleketke aınaldyrdy». Orys han Syǵanaqta han saraıyn saldyrdy, hannyń atynda aqsha soǵyldy. Qazaqtyń alǵashqy qarýly qoly «Alash myńdyǵyn» jasaqtap, aq qara ala tý alyp jaýǵa shapty.Syǵanaq jaıly asa qundy derek qaldyrǵan avtorlarynyń biri Muhammed Shaıbanı hannyń jylnamashysy Fazlalah ıbn-Rýzbıhan Isfahanı. Ol óziniń «Mıhman-name Buqar» («Buqara qonaǵynyń jazbalary») atty eńbeginde «Deshti qypshaqty jer jumaǵy» dep atap, Syǵanaqtyń ornalasý jaıy asa qolaıly, ol Deshti Qypshaqtyń shekarasy, Túrkistannyń ortalyq shebi, onda «kún saıyn bes júz túıeniń eti qýyrylyp keshke qaraı odan túıir de qalmaıtyn» dep jazǵan edi. Deshtiniń ataqty handarynyń máıiti mindetti túrde Syǵanaqqa jerlenip qabiriniń ústine kesene (mavzoleı) turǵyzylatyny týraly derekti jazyp qaldyrǵan da osy Rýzbıhan.
Syǵanaqty ıelengen Aq Orda bıleýshileri HIV ǵasyrdyń jetpisinshi jyldarynyń ortasyna qaraı Ámir Temirdiń qoldaýymen Toqtamys Orys hannyń uly Temir Málikti 1479 jyly jeńip 1395 jylǵa deıin Aq Ordanyń bıleýshisi atanady. Ol óziniń atynan Syǵanaqtyń teńgehanasynda 1378-1379, 1379-1380, 1381-1382 jyldar arasynda teńge shyǵarǵan. Alaıda 1395 jyly Ámir Temir Toqtamysty talqandap Syǵanaqty qıratady. Osy kezden bastap Syr boıy qalalary Temir áýletiniń qolyna kóshedi. Syǵanaq HV ǵasyrda Urys hannyń urpaǵy Baraq han men Ámir Temirdiń urpaǵy Ulyqbek arasyndaǵy talas-tartystyń kózi bolǵan. Baraq han óziniń Ulyqbekke joldaǵan hatynda «Meniń atam Urys han Syǵanaqta turyp, onda qurylys oryndaryn salǵandyqtan Syǵanaq jaıylymdyqtary zań boıynsha da, ádettik quqyq boıynsha da maǵan tıisti» dep ony qaıtarýǵa barynsha tyrysty.
1428 jyl Orda Ejen áýletinen shyqqan Baraq qaıtys bolǵannan keıin, osyǵan deıin Qazaqstannyń Ońtústik-batys terrıtorııasyn ıemdengen Aq Orda, Temir áýletiniń tolassyz shabýyldarynan meılinshe álsirep, ondaǵy bılik Shıban urpaǵynan shyqqan Ábilhaır hannyń qolyna ótedi. Is júzinde Aq Orda ómir súrýin toqtatyp, onyń ornyna Ábilhaıyr handyǵy nemese Kóshpeli ózbekter memleketi paıda bolady.
HV ǵasyrdyń basyna deıin Ulyqbek Syǵanaqty ýaqytsha ıelenedi, al 1446 jyly Syǵanaq Ábilhaıyr hannyń (1428-1468) ıeligine kóship, ony ol óz bıliginde ómiriniń sońyna deıin ustady jáne HVI ǵasyrdyń basyna deıin Syr boıy saýda ortalyqtary shıban áýletiniń enshiliginde boldy.
HV ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Qazaq handyǵy qurylady. Ábilhaıyr hannyń ozbyr saıasatyna nalyǵan Aq Orda bıleýshisi bolǵan Baraq hannyń urpaqtary, aǵaıyndy Kereı men Jánibek Kóshpeli ózbek memleketinen bólinip shyǵyp, Moǵolstan hany Esen Buǵa memleketiniń batys shekaralaryndaǵy Shý men Talas ózenderiniń arasyndaǵy Qozybasy jerinde Qazaq handyǵynyń negizin salady
Ómirin jańa bastaǵan saıası qurylymnyń negizi keıingi qazaq halqyn qalyptastyrǵan, sol kezde Ábilhaıyr saıasatyna kóńili tolmaǵan rý taıpalardan quraldy. Memleket atrıbýttarynyń barlyǵyna ıe bolǵan Qazaq handyǵy týraly tarıhshy Muhammed Haıdar Dýlatı «Tarıh-ı-Rashıdı» atty eńbeginde bylaı deıdi: «Ol kezde Deshti Qypshaqty Ábilhaıyr han bıledi. Ol Joshy áýletinen shyqqan sultandarǵa kún kórsetpedi. Nátıjesinde Jánibek han men Kereı Moǵolstanǵa kóship bardy. Esenbuǵa han olardy qushaq jaıa qarsy alyp, Moǵolstannyń batys shegindegi Shý men Qozybas aımaqtaryn berdi. Olar baryp ornalasqan soń, Ábilhaıyr han dúnıe saldy da, ózbek ulysynyń shańyraǵy shaıqaldy. Iri-iri shıelenister bastaldy. Onyń úlken bóligi Kereı han, Jánibek hanǵa kóship ketti. Sóıtip, olardyń mańyna jınalǵandardyń sany 200 myńǵa jetti. Olardy ózbekter - «qazaqtar» dep atady. Qazaq sultandary 870 jyldary (1465—1466) bıleı bastady...» Bul oqıǵany «Qazaqstan aýmaǵyndaǵy ejelgi zamandardan beri úzdiksiz jalǵasyp kele jatqan etnıkalyq, saıası, ekonomıkalyq, mádenı, rýhanı, memlekettilik damýlardyń zańdy qorytyndysy jáne HÚ ǵasyrdyń birinshi jartysynda Qazaqstan men oǵan irgeles ornalasqan aýmaqtardaǵy memleketterdiń ishki, syrtqy saıası damýlarynyń zańdy nátıjesi» dep túsindirýge bolady
Jańa kurylǵan Qazaq handyǵy quramyna, ıaǵnı batys Jetisý óńirine on shaqty jyl aınalasynda eki júz myńdaı sany bar kóshpeli taıpalardyń jınalýy keń óris-qonysty kerek etti. Sonymen qatar kóshpeli eldiń otyryqshy-eginshiligi kórkeıgen aýdandarmen, ásirese qolóneri men saýdasy damyǵan ekonomıkalyq ortalyq - Syrdarııa jaǵalaýyndaǵy qalalarmen saýda-sattyq qarym-qatynasqa qolaıly jaǵdaı jasaý mańyzdy máselege aınaldy. Bul qarym-qatynastyń ońalýyna tek kóshpeli el ǵana emes otyryqshy aımaqtardaǵy halyqtar da múddeli boldy. Osyǵan baılanysty Qazaq handyǵynyń aldynda úlken tarıhı mindetter turdy. Onyń negizgisi: «Shyǵys pen batys saýda kerýen joly ústine ornaǵan Syrdarııa jaǵasyndaǵy Syǵanaq, Sozaq, Otyrar, Iasa (Túrkistan) t. b. qalalardy Qazaq handyǵyna qaratý. Sebebi Syrdarııa boıyndaǵy baı qalalar budan burynǵy memlekettik birlestikterdiń — Aq Ordanyń, Ábilhaıyr handyǵynyń saıası-ákimshilik jáne saýda-ekonomıkalyq ortalyqtary edi. Syrdarııa boıyndaǵy qalalardy óziniń ekonomıkalyq jáne áskerı tiregine aınaldyrý Deshti-Qypshaq dalasyn bıleýdiń basty sharty bolyp kelgen. Sondyqtan bul qalalardyń saıası-ekonomıkalyq jáne soǵys-strategııalyq mańyzy zor edi» jáne «Qazaq taıpalarynyń basyn qosyp, qazaqtyń etnıkalyq terrıtorııasyn biriktirý»
Osy maqsatta XV-ǵasyrdyń 70-jyldarynda qazaqtar Syrdarııa boıymen oǵan jalǵas Qarataý óńiriniń birsypyra terrıtorııasyn basyp aldy. Sóıtip qazaq handyǵynyń terrıtorııasy áldeqaıda keńeıdi, oǵan tus-tusynan qazaq taıpalary kelip qosylyp jatty.
Alaıda Syrdarııa jaǵasyndaǵy qalalar úshin Ábilhaıyrdyń nemeresi Muhammed Shaıbanı hanmen kúres otyz jyldan astam ýaqytqa sozyldy. Sonymen qatar bul qalalardy Túrkistan aımaǵyn bılegen Ámir Temir áýletinen shyqqan Ámir Muhammed Mázıt Tarhan men Moǵolstan hany Júnis te qoldaryna túsirýge dámeli boldy.
Syr boıy kalalary úshin Qazaq handary óte qajyrly qaırat jumsady. Eń alǵash Qazaq handyǵynyń quramyna qosylǵan Syrdarııa jaǵasyndaǵy — Sozaq jáne Saýran qalalary boldy. XV ǵasyrdyń aqyrynda Otyrar, Iassy, Arkók, Bozkent qalalary men Túrkistan aımaǵynyń bir bóligi Muhammed Shaıbanıǵa qarady da, Syǵanaq, Saýran, Sozaq qalalary men Túrkistan aımaǵynyń soltústik bóligi Qazaq handyǵynyń ıeliginde qaldy. Tashkent pen Saıram qalalaryn Moǵolstan hany Sultan Mahmud bıledi.
Osy kezdegi Syǵanaq qalasynyń turǵyndary týraly Rýzbıhan «qala aımaǵyndaǵy qystaq kentter men qala turǵyndarynyń qazaq handyǵyna ylǵı da jaqsy nıette bolyp, qaqpalaryn eshbir qarsylyqsyz aıqara ashyp qarsy alady. Qala turǵyndarynyń basqarýshysy Qazy Sadyr al Islam, Shaqpaq júzbegi, Sydyr-Shaıhtar qalany alýǵa kelgen Buryndyq hanǵa qala turǵyndaryn jınap alyp «buryn bul aımaq Buryndyq hanǵa qaraıtyn, sondyqtan eshbir qarsylyq kórsetpeı, qalany oǵan bersek durys bolady» dep qalany eshbir qarsylyq-shyǵynsyz bergen» dep habarlaıdy. Sonymen birge onyń eńbeginde qalanyń dinı-qoǵamdyq ǵımarattarynda Islam dinine baılanysty suraq-jaýaptar, túrli jıyndar bolyp turatyndyǵyn, ondaı keshterge óziniń de qatysatyny jazylǵan.
Qasym hannyń tusynda Qazaq handyǵy úshin «qoı ústinde boztorǵaı jumyrtqalaǵan» zaman týady. Ol Qazaq handyǵynyń astanasy etip ekonomıkalyq mańyzy joǵary Syǵanaq qalasyn saılaıdy (odan keıin Esim hannyń tusynda Túrkistanǵa kóshirildi).
Onyń Deshti Qypshaq terrıtorııasynda saýda orny retindegi mańyzyn Rýzbıhan bylaı sýretteıdi: «Deshti Qypshaqtyń Edil ózeni shegine deıingi ıelikteri men jergilikti kópesteri... Syǵanaq qalasyn ózderiniń jınalatyn orny istedi jáne osynda saýda taýarlaryn ákeldi. Túrkistan, Máýerennahr aımaqtarynyń jáne Shyǵystan Qashqar, Hotan shegine deıingi jerlerdiń kópesteri Syǵanaqqa osy elderdiń taýarlaryn ákelip, saýda mámilelerimen aıyrbas jasaıdy. Bul saýda mámileleri Syǵanaqta jasalatyn bolǵandyqtan, bul ıelik árqashanda elderden kópester kelip turatyn oryn bolyp tabylady jáne onda barlyq elderdiń baılyǵy men taýarlary mol» olarǵa: «bulǵyn men tıyn terisinen tigilgen tondar, myqty sadaqtar men aq qaıyńnan jasalǵan jebeler, jibek matalar men basqa da qymbat baǵaly buıymdar».
Budan biz Syǵanaq qalasy HV-HVII ǵasyrlar arasynda da ataqty qalalardyń biri bolǵanyn baıqaı alamyz. Ony arheologııalyq zertteýler de dáleldep otyr. «1867 jyly orys arheologııalyq komıssııasynyń tapsyrmasy boıynsha arheolog P.I.Lerh Túrkistan aımaǵyndaǵy ortaǵasyrlyq qalalardy qarap shyǵýǵa jiberiledi. Ǵalym qalada bolyp, onyń qaı jerde ornalasqany týraly aqparat bergen. 1899 jyly Túrkistan ólketaný bóliminiń meńgerýshisi V.A.Kallaýr qalaǵa barlaý jumysyn júrgizip, onyń topografııasyn sıpattap jáne qalanyń shyǵys jaǵyndaǵy qaqpasynyń aldyndaǵy 100 m jerdegi meshittiń jobasyn qaǵazǵa túsiredi. 1906 jyly qalany arheolog I.A.Kastane qarap shyǵady. «1927 jyly Reseı ǵylym akademııasynyń janyndaǵy materıaldyq mádenıet ınstıtýtynyń tapsyrmasy boıynsha Syǵanaq qalasyn A.Iý. Iakýbovskıı birshama tyńǵylyqty qarap shyǵady. Ol qalanyń topografııalyq jaǵyna kóńil bólip janyndaǵy keıbir keregeleri saqtaýly turǵan ǵımarattardyń sýretin túsirip alǵan. Qala týraly úlken ǵylymı maqala jazǵan».
1947 jyly OQAE-nyń jetekshisi A.A.Bernshtam kelip qalanyń topografııalyq jobasyn túsirse, 50-shi jyldary OQAE-nyń jetekshisi E.I.Ageeva men G.I.Paevıchter arheologııalyq barlaý jumystaryn júrgizgen.
HH ǵ. 70-shi jyldary qalaǵa OQAE-nyń Otyrar arheologııalyq ekspedıııasynyń meńgerýshisi K.A.Aqyshev pen K.M.Baıpaqovtar Otyrar qalasynyń uzaq jyldarǵy zerttelýine baılanysty qalanyń topografııalyq jaǵynan zerttelip, bul qala ortaǵasyrlyq qalalardyń ishinde Otyrar qalasynan keıingi ataqty ekinshi qala degen anyqtama bergen.
Alaıda turaqty arheologııalyq izdenis jumystaryn S. Joldasbaev 2003 jyly bastap, búgingi kúnge deıin zertteý jumystaryn jalǵastyryp keledi.
Osy Syǵanaq arheologııalyq ekspedıııasy júrgizgen qazba jumystarynyń nátıjesinde qalanyń H-HII ǵasyrlardan HV-HVIII ǵasyrlar arasynda ómir súrgendigi anyqtaldy. Ony jazba derekter de dáleldeı túsedi, sebebi HIH ǵasyrdyń basynda jazylǵan «Opısanıe kırgız-kazachıh, ılı kırgız-kaısakıh ord ı stepeı» eńbeginiń avtory A. Levshın Syǵanaq qalasyn Syrdyń sol jaǵalaýynda «jatqan» qala dep atap ótedi, soǵan qaraǵanda ol qalanyń ornyn ǵana aıtyp otyrsa kerek.
Ekspedıııa nátıjeleri boıynsha: Qazirgi Syǵanaq jurty eki bólikten: shahrıstan jáne oǵan úsh jaǵynan janasyp jatqan rabattan turady. Onyń ońtústik-shyǵys bóliginde ornalasqan shahrıstan kezinde pishimi besburyshqa uqsaıtyn myqty qamal bolgan, onyń ólshemderi: soltústigi 275 metr, soltústik-batysy 175 metr, ońtústik-batysy 190 metr jáne ońtústigi 175 metr, al ońtústik-shyǵysy 320 metr ólsheminde. Bıiktigi 1,5 metr. Qala 6-7 metr shyǵyńqy 15 tóbeshikke aınalǵan jáne munara izderi saqtalǵan, qasynda Sýnaq –Ata meshiti bar. «qalanyń shyǵys jaǵyndaǵy qaqpasynyń aldynan 100 m. qashyqtyqta kúıdirilgen kirpishten (25h25h5 sm) jasalǵan alǵashqy kezde HIII ǵ. aıaǵynda saǵana salynyp, onyń janyna tabynatyn ǵımarat keıinnen HIV ǵ. aıaǵy men HÚ ǵ. basynda meshitke aınaldyrylǵan, oǵan basty dálel ǵımarattyń ońtústik qabyrǵasyn tesip mıhrab jasalǵan. Osy kezden bastap ǵımaratty aınaldyra kishi bólmeler jasalǵan. Soǵan qaraǵanda ǵımarattyń qoldanysta bolǵan sońǵy ýaqytynda meshit medreseniń de rólin atqarǵan tárizdi. Ol shamamen HH ǵ. 20-jyldaryna deıin ómir súrgen» degen qorytyndy jasady.
Syr óńiriniń bul kezeńdegi etnıkalyq tarıhy týraly málimetter tarıhı derekterde kóp emes. Syǵanaq jáne onyń mańaıyndaǵy qalalarda qypshaqtar basym bolǵan degen aqparatty Rýzbıhannan kezdestiremiz.
Mońǵol shapqynshylyǵyna deıin Qazaqstan terrıtorııasynda, sonyń ishinde Syr óńirinde avtohtondy qypshaq taıpalar birlestigi ómir súrdi.Qypshaq konfederaııasynyń quramyn tereń zerttegen B.E. Kómekov onyń quramynda qypshaq taıpalarymen birge kımek, quman, pıcheneg, ertedegi bashqurt, oǵyz, qańly, uran, baıat, azkısh, túrgesh, qarluq, jikil, qaı jáne ıran tildes etnıkalyq jikterdiń bolǵandyǵyn kórsetedi de, olarda «toptasý jáne birigý negizinde týystas qypshaq taıpalary odaǵynyń halyq bolyp qalyptasý úrdisi júrip jatqandyǵyn» atap ótedi. Alaıda bul proeske mońǵol shapqynshylyǵy túbirimen áser etti, biraq toqtatqan joq. Oǵan jaǵymdy áser etken Aq Orda boldy, sebebi onyń bıleýshileri «shyńǵystyq» bolǵanymen memleket negizinen jergilikti avtohtondy (qańly, úısin, dýlat, qypshaq) jáne mońǵol ústirtin meken etken túrki tektes naıman, kereı, merkit, qońyrat, jalaıyr, ýaq jáne t.b. taıpalarynan quraldy. Keıin olar qazaq halqynyń negizin qurady. Qazirgi qazaqtardyń rýlarynyń sany 43. Alaıda olar birneshe ǵasyrdyń nátıjesinde bir halyqtyń astyna birikken bolatyn. Halqymyzdyń sıpatyna qaraı syrtymyzdan tańylǵan «erkin» degen maǵyna beretin «qazaq» alloetnonımdi halyqtyń ózine tán etnıkalyq erekshelikteri bar (Qazaq halqynyń ózdik aty Aq Orda kezeńinen beri «alash» edi). Ol erekshelik – qazaq júzderi.
Qazaq júzderi Qasym (1511-1518) hannyń tusynda óziniń terrıtorııalyq ıeligin aıtarlyqtaı keńeıtkennen keıin, Haqnazar (1538-1580), Táýekel (1582-1598), Esim (1598-1628) handardyń bılik etken zamanynda memleket saıası bedelge ıe bolǵan soń, Qazaq handyǵynyń órkendeý dáýirinde onyń sany men kólemi artqan kezde qazaq dalasynda dúnıege keldi. Onyń merzimi sońǵy derek kózderi boıynsha, Haqnazar hannyń bılik etken kezi, HVI ǵasyrdyń ortasy. Kóshpeli halyqtardyń sonaý ǵun zamanynan kele jatqan dástúrli el bıleý júıesi bolyp tabylatyn qazaq júzderi – memlekettiń úsh ákimshilik ıelikke bólinýine negizdelgen. Bul ákimshilik ıelikter bolsa qazaq halqynyń etnıkalyq terrıtorııasynda ómir súrgen memleketterden muraǵa qalǵan úsh geografııalyq-sharýashylyq terrıtorııalar negizinde paıda bolǵan. Atalǵan terrıtorııalarda kóshpeli mal sharýashylyǵynyń úsh túri qalyptasqan, ol úsh júzdiń ornalasqan jerlerine sáıkes keledi.
Uly júzdiń – úısin, qańly, dýlat, jalaıyr, alban, sýan, sirgeli, ysty, oshaqty, shapyrashty, shanyshqyly taıpalary Ile alqabyn, Shý, Talas ózenderiniń óńiri men Syrdarııa boıyn; orta júzdiń – arǵyn, naıman, kereı, ýaq, qońyrat, qypshaq taıpalary Altaı taýy men Ertis boıyn, Jetisýdiń soltústigin, qazirgi ortalyq Qazaqstan óńirin mekendegen. Kishi júz quramyna kirgen – álimuly ( qarakesek, qarasaqal, kete, tórtqara, shúmekeı, shekti); baıuly (alaı, jappas, alash, baıbaqty, malqar, berish taz, esentemir tana, qyzylqurt, sherkesh, ystyq); jetirý (kerderi, kereıt, tabyn, tama, jaǵalbaıly, teleý, ramadan) taıpalary Syrdarııanyń aıaǵy men Aral teńiziniń atyrabyn jáne Kaspıı teńiziniń soltústigin qonystandy.
Budan biz Qazaqstannyń ońtústik-batys bóliginde ornalasqan Qyzylorda oblysy kishi júzdiń terrıtorııalyq aımaǵyna sáıkes keletinin kórip otyrmyz. Degenmen bul Syr óńirinde tek kishi júz rýlary meken etti degen sóz emes, sebebi oblystyń shyǵys bóliginde orta júz taıpalary da bar. HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda júrgizilgen statıstıkalyq sanaq málimetteri 1827 jyly «Túrkistan ólkesiniń statıstıkasyna arnalǵan materıaldar» atty jınaq bolyp jaryq kórdi, onyń Syrdarııa oblysyna arnalǵan E.T. Smırnov daıarlaǵan bóliminen sol kezdegi Qazaly jáne Perovsk ýezderiniń rý-taıpalyq quramy bizdiń qazirgi Qyzylorda oblysyna sáıkes keledi . Osy málimetterge súıenip M.S. Muqanov bul ýezderdiń etnıkalyq qartasyn syzǵan . Onda Syr óńirinde alty ata Álimulynan – shekti, qarakesek, tórtqara, shómekeı rýlary; on eki ata Baıulynan – altyn, jappas rýlary, Jetirýdan – tabyn, tama, kereıit rýlary jáne orta júzden qypshaq, arǵyn, naıman, qońyrat rýlary belgilengen. Álimuly taıpalary negizinen Araldyń soltústigi men Syrdarııanyń tómengi aǵysyn mekendegen, qazirgi Qyzylorda oblysynyń Aral, Qazaly, Syrdarııa, Qarmaqshy aýdandaryna sáıkes keledi. Josalydan ońtústik-shyǵysqa qaraı baıulynyń altyn, Jetirýdyń tama, tabyn, kereıit, sosyn jappastar (baıuly) ornalassa, Sulý-tóbe stanııasynan darııany jaǵalaı joǵaryǵa qaraı orta júz taıpalary qypshaq, arǵyndar Shıeli aýdanynda, Jańaqorǵan aýdanyn qońyrattar qonystanady eken.
Syr óńiri jáne onyń boıyndaǵy qalalar Qazaq handyǵy qurylǵannan keıingi alǵashqy eki ǵasyrǵa jýyq ýaqytta gúldenip, kórkee túsedi. Bul úrdisti tek 1635 jyly Batys Mońǵolııada oırat taıpalarynan quralǵan Jońǵar handyǵy báseńdetti. Osyǵan deıin Qazaq handyǵyn mazalamaǵan mońǵoldyń shoros, hoshoýt, dýrved, hoıttar taıpalarynyń birlesken qoly Esim (1598-1628) hannyń bıliginiń tusynda shabýyldaryn kúsheıtedi. Al Jáńgir han (1628-1652) bolsa halqyn solardan azat etý jolynda ómirin qurban etedi. Qazaq handyǵynyń budan keıingi bıleýshileriniń júrgizgen saıasaty oırattardyń shabýyldarynan qutylýǵa baǵyttaldy. Alaıda HVIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda qazaqtar «aqtaban shubyryndy» qasiretine ushyraıdy. Qazaq halqy ashtyqtan qańǵyp, bosyp ketedi. Jońǵar shapqynshylyǵy óńirdiń qala mádenıetine zor zııanyn tıgizedi. Arheologııalyq qazba jumystarynyń málimetteri boıynsha dál osy ýaqytta Syǵanaq sııaqty ataqty qalalar qırap, ómir súrýin toqtatady.
KÓPTILEÝOVA.A.B.
Qorqyt ata atyndaǵy QMÝ,
"Qazaqstan tarıhy"
