Bı uǵymy dástúrli qazaq qoǵamynyń saıası-áleýmettik júıesindegi demokratııalyq bıliktiń ıesi retinde qabyldanǵan. Zertteýshi ǵalymdardyń, ásirese, V.V. Bartoldtyń pikirinshe,«bı»sózi shamamen XIV -XV ǵasyrlarda ejelgi túrki tilindegi«bek» ataýynyń bir nusqasy retinde paıda bolyp, basqarýshy, el bıleýshi maǵynasyn bildirgen. Keıinnen bastapqy semantıkalyq-tildik reńkinen ajyrap, kóbinese, daý-janjaldy sheship, kesimdi tórelik aıtýshy, ádil úkim shyǵarýshy adamdy beıneleý úshin qoldanyla bastady.
XVII ǵasyrda ómir súrgenMahmýd ıbn Ýálıdiń «Bahr ál-asrar fı manaqıb ál-ahıar»atty eńbeginde«joǵarǵy mártebeli ámirler men elge syıly, pendáýı tirlikten azat adamdardyń»barlyǵy bı atalǵanyn jazady. Al qazaq halqynyń dástúrli túsiniginde bul ataý tórt túrli maǵynada: a) el bıleýshisi, ıelik etýshi; á) sot, tóreshi; b) batagóı, sheshen; v) bitistirýshi dıplomat, elshi retinde uǵynylǵan [5, 3-b.].Mundaı tulǵalarda jasandylyq, opasyzdyq, jeńiltektik, ótirikshilik, ósekshilik degen qasıetter bolmaıdy. Onyń boıyndaǵy qasıet búkil bitim-bolmysynan ańǵarylyp, mańaıyndaǵylarynyń qurmetin shaqyryp turady. Óz basynyń emes, óz halqynyń muń-muqtajdyǵy qazaqtyń aqyn-jyraýlaryn da, bı-sheshenderin de, abyz-áýlıelerin de, bekzattary men ıgi-jaqsylaryn tegis tolǵandyrǵan.
Bıler ınstıtýty ǵasyrlar boıy kóshpendiler órkenıetinde saıası, áleýmettik, quqyqtyq, ádet-ǵuryptyq, ákimshilik, qylmystyq qatynastardy múltiksiz ornyqtyryp keldi, bılerdiń oılaý mádenıeti ulttyq oılaý júıesindegi eń bir kórneki oryn aldy. Bıler dástúrli qoǵamda memlekettiń saıası jáne qoǵamdyq qurylymyn ádet-ǵuryptyq ári quqyqtyq iske asyrylýyn qamtamasyz etetin áleýmettik ınstıtýtty bekitti. «Túgel sózdiń túp atasy» Maıqy bıden Shákárimge deıingi Uly dala bıleriniń oılaý erekshelikteri, olardyń áleýmettik-fılosofııalyq dúnıetanymy qazaq halqynyń sana-sezimi qalyptasýyna ıgi yqpalyn tıgizdi. Qazaqtyń el basqarý mádenıetinde qalyptasqan zańdy ınstıtýt – bıler ınstıtýty dala demokratııasynyń úlgisin kórsetti [8, 11-b.].
El bolyp Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn atap ótip óttik. Handyq dáýirde ómir súrgen azýly aqyndar qazaqta az bolmaǵan. Olardyń da buryn eskerilmeı kelgen qyryn jazý isinde de tyń izdenister molynan. Iá, búgingi elimizdiń egemendigi men jańarǵan qoǵamnyń rýhanı-mádenı ómirimizge qoıyp otyrǵan bıik talaby buryndary keńestik ıdeologııa yńǵaıyna qaraı ádeıi burmalanyp kelgen birqatar ulttyq qundylyqtarymyzdy, mádenı muralarymyzdy zertteýdi, taldaýdy jańa zaman órkenıetine sáıkes jańasha tarazylaýdy qajet etedi. Munyń Súınbaı aqyn shyǵarmashylyǵyna da qatysy bar. Óıtkeni, kóptegen tarıhı-ádebı qundylyqtarymyz sekildi jyr súleıi Súıinbaıdyń ómir derekteri men shyǵarmashylyǵy da osy búginge deıin sol baıaǵy teris kózqaras, kommýnıstik ıdeologııa turǵysynan saralanyp kelgeni málim.
Súıinbaı Aronuly 1815 jyly Almaty oblysynyń Qaraqystaq aýylynda dúnıege kelip, 1898 jyly sol jerde qaıtys bolǵan. Arǵy atasy Kúsep Jıenqululy jaýynger – aqyn, jyrshy, kúıshi, qobyzshy bolsa, ákesi Aron ótkir sheshendigimen kózge túsken. Aýzy dýaly naǵashy atasy Qaban aqynnyń artynan qalmaı júrip batasyn alǵan. On jastaıynan jetim qalyp, kedeılik kórse de, bozbala shaǵynan bastap aqyndyǵymen tanylyp, óleń-jyrǵa áýes bolǵan. Biraq aýmaly-tókpeli sol zaman men qoǵamda sal-serilikti tastap, qoǵamdyq-áleýmettik isterge belsene aralasqan. Úı aınalasyndaǵy shaǵyn sharýashylyq pen aǵaıyn arasyndaǵy daý-shardy qoıyp, el aralap, zamanynyń ıgi-jaqsylarymen kezdesip, ataqty aqyndarmen aıtysyp, halyqaralyq dárejedegi bitimgershilik istermen aralasqan. Adamgershilik máselelerine tereń boılap, óz janynan kóptegen jyr-tolǵaýlar shyǵarǵan [4, 101-b.]. Súıinbaı Aronulynyń osyndaı jan-jaqty talantynyń keıbir bitimgershilik qyrlaryna jeke toqtala ketsek.
Súıinbaıdyń jastaıynan ádildiginiń baıqalýy onyń «bı» tulǵasynyń qalyptasýynyń alǵyshartyn ańǵartady. Ádil bıligi úshin dúnıe-múlikti jınamaı, úlestirip, qarapaıym ómir keship ótken. Dástúrli qoǵamdaǵy bıdiń mártebesi jáne qazirgi sottyń aıyrmashylyǵy jer men kókteı. Dástúrli qazaqy qoǵamda sot bıligin el arasynda týrashyl ádildigimen kózge túsken qazylar atqarǵan. Jergilikti halyq úkimimen «qara qyldy qaq jarǵan» bılerge júginetin. Jetisýdan ary asqan bedeli men yqpalyn kórip, Reseıdiń patsha ókimeti ony bı retinde resmı bekitken.
Máselen, Súıinbaı Aronulynyń aqyndyǵy men óleń-jyrlaryn bilgenimen, halyq onyń óziniń otyz jylǵa tarta el bıligine aralasyp, jer-sý, mal-múlik, halyqtyq ádet-ǵuryp daýyna tórelik aıtqany, turmystyq-azamattyq, áskerı-qylmystyq, elshilik-mámilegerlik, bitimgershilik isterge baılanysty shyǵarǵan bılikteri týraly áli kúnge deıin jetik bile bermeıdi. Shyn máninde Súıinbaı – aýzy dýaly, sózi ýáli, qara qyldy qaq jarǵan týrashyl bı bolǵan kisi. Ol shyǵarǵan sheshimder men ol aıtqan bılik óz zamanynda jurttyń kókeıinen shyǵyp, úlken abyroı-bedelge ıe bolǵany da endi-endi ǵana táýelsizdik kezeńinde belgili bolyp jatyr.
Súıinbaı aýyl bıi qyzmetine 1871 jyldyń qańtar aıynda saılanyp, sodan 1895 jylǵy jańa saılaýǵa deıin senip tapsyrylǵan osy laýazymdy múltiksiz atqaryp, jıyrma úsh jylǵa jýyq (ózi seksen jasqa tolǵanǵa deıin) aýyl bıi boldy. Bul keltirilgen málimettiń naqtylyǵy muraǵat qujattary arqyly anyqtalyp otyr dep baıandaǵan bolatyn Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Dáýithan Rahymqulov óziniń qazaq ádebıeti gazetindegi maqalasynda.
Súıinbaı Aronuly jóninde «Qazaqstan Ulttyq enıklopedııasynda» mynandaı málimetter keltiriledi: «Tarıhı derekterde Qoqan handyǵy shapqynshylyǵynyń áserinen jan-jaqqa bytyraı kóship, qıyn-qystaý kúnderde (1840-1860j.j) irgesi ydyraǵan qazaq rýlarynyń basyn biriktirýde Súıinbaı men Sarybaı bıdiń yqpaly zor bolǵandyǵy aıtylady. Osy tustaa aqyn halyqty qoqandyqtarǵa qarsy turyp, táýelsizdik úshin kúresýge shaqyrdy. Ótegen batyr, Saýryq batyr, Suranshy batyr, Jabaı batyr,Qarasaı batyr sııaqty tolǵaýlar shyǵardy. Aýmaly-tókpeli qoǵamda ómir súrgendikten Súıinbaı sal-serilikten góri qoǵamdyq-áleýmettik isterge belsene aralasqan. Qazaqstan Respýblıkasynyń Ortalyq memlekettik muraǵatynda saqtaýly turǵan «Alataý okrýgi jáne Úlken orda qazaqtarynyń bastyǵy» atty nómiri 3-shi qorda alǵash ret Súıinbaı Aronulynyń esimi 1860 jyly kezdesedi. Ol qujatta Súıinbaıdyń esimi Sarybaıdyń atymen birge atalady. Soǵan qaraǵanda áýelden Súıinbaı Sarybaıdyń jaqyn serigi ári aınymas dosy bolǵan. Súıinbaı Aronuly patsha ókimetiniń Jetisý ólkesindegi Qoqan handyǵyna jasaǵan áskerı joryqtaryna belsene qatyspasa da, óńirdegi qoǵamdyq-saıası oqıǵalardyń bel ortasynda júrdi. 1864 jyly Alataý okrýginiń sheneýnikteri qurastyrǵan «Uly júz qazaqtarynyń rýlary men qyzmet ıeleriniń tizimi» atty qujatta Súıinbaı Aronuly aýyl starshyny retinde kórsetilgen [11,5-b.].
Qazaq aqyn-jyraýlarynda jıi kezdesetin «bılikti synaý» úlgilerin Súıinbaı Aronuly shyǵarmashylyǵynan kóptep kezdestirýge bolady. Mysaly, sol zamanda qazaq arasynda qatal bıligimen aty shyqqan Tezek tórege:
Oılanyp qara, han sultan,
Joly qandaı jaqsynyń.
Úıińe kelgen kisini
Óltirem dep qojańdaý –
Isi emes pe baqsynyń?!
Óristen urlap jegeniń,
Súıek tappaı qańǵyrǵan
Jumysy bolar qasqyrdyń.
El qadirin bilmeısiń,
Han edim dep qastanyp,
Buqarańa qas qyldyń.
Jarlynyń urlap jalǵyzyn,
Shyǵarmaı qyrǵa ash qyldyń!
Han emessiń, qıyqsyń,
Qalyń eldi aıdap jep,
Terińe zorǵa syıypsyń, [4, 103-b.] – dese, qyrǵyzdyń hany Ormanuly Úmbetálige «bas kespek bolsa da, til kespek joq» ekendigin bylaısha esine salady:
Ádilet joq ózińde,
Nıetiń jaman ózgerdi.
Qoıǵa qasqyr shapqandaı,
Úmbetáli, Sharǵynyń,
Jaýlaǵany óz eli.
Esitken jandar munyńdy,
Ádilettik demedi.
Han qudaıdyń uly emes,
Qudaıǵa da qul kerek,
Halyqtyń joq pa keregi?!
Qan qumarlyq isińmen,
Ketirip aldyń qunyńdy.
Ádildikti aıtamyn,
Kese almaısyń tilimdi,
Aıtyp ótem minińdi!
Shyn jaqsyda tarlyq joq,
Ádil sózge zorlyq joq,
Halyq súımese sózińdi,
Tııanaq joq, zańdyq joq [4, 105-b].
Súıinbaı Aronulynyń bitimgerligi, astyń, aıtystyń jeleýimen qarsylastardy shaqyrtyp, el men eldi, er men erdi mámilege keltirýi onyń dıplomatııalyq qabiletinen habar beredi. Súıinbaıdyń qyrǵyzdyń áıgili aqyny Qataǵanmen (Arystanbekpen, qyrǵyz manaby Alybaıdyń asynda) aıtysy Kenesary men Naýryzbaıdyń qyrǵyz eline joryǵynan keıin eki jaqtyń arasy ýshyǵyp turǵan kezinde ótti. Qyrǵyz aqyny osy jarany qozǵap, tuqyrtpaqshy bolǵanda Súıinbaı óz ustanymynan aırylmaı – eki jurttyń tatýlyǵyn alǵa tartady. «Bolystarǵa baǵa» degen óleńi de osy mánde qurylǵan. Aıatbektiń keıbir qyltyń minezi bolmasa, bárinen de ozar edi deı otyryp, jekelegen bolystardyń bárine jeke-dara toqtalyp shyǵady.
Tileýberdi bolystyń aqylsyzdyqpen urlyq-qarlyq pen páleqorlyqty kásip etip, el aldynda qadiri ketkenin, uly júzdiń tóresi Ábilezdiń óńeshi keń ekendigin aıta kelip, Janystan shyqqan Tóle bıge úsheýiń de jetpediń dep renjıdi. Aqyn bolys-bılerge Tóle bıdi ónege ete otyryp, olardyń da sol sekildi ádil bolýyn talap etedi. Uly-júzdiń tórelerin synǵa alǵan aqyn olarǵa Shapyrashty Saýryq batyrdy úlgi etedi. Mine, osy syndy biraz shyǵarmalaryna toqtala bersek bolady[6, 33- b.].
Qoryta kelgende Súıinbaı aqyn, jyrshy ǵana emes eldiń qamyn jegen ádil bı bolǵandyǵyna biraz mysaldar keltire otyryp dáleldeýge tyrystyq. Adamgershilikti tý etken arystarmyzdyń eńbekterin jazý bizder urpaqtary úshin baqyt, maqtanysh.
S. IGILIKQYZY,
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń II kýrs magıstranty
Ádebıet
1 Bekmahanov E.B. Kazahstan v 20-40 gg. XIX veka. – Alma-Ata: Qazaq ýnıversıteti, 1992. – 400 s.
2 Levshın A.I. Opısanıe kırgız-kazachıh ılı kırgız-kaısakıh ord ıstepeı. – SPb.: Tıp.Karla Kraııa, 1832. – 264s.
3 Bes ǵasyr jyrlaıdy. Eki tomdyq. T-2. – Almaty: Jazýshy,1984.– 496 b.
4 Orazbaeva A.I. Dástúrli qazaq qoǵamyna tán bıler ınstıtýty. –Almaty: Daık-Press, 2004. – 206 b.
5 Tóle bı. Dastandar. – Almaty: Murattas, 1991.– 80 b.
6 Tórequlov N. Qazaqtyń bı-sheshenderi. – Almaty: Jalyn, 1993. – 400 b.
7 Úsh paıǵambar. – Almaty: Dáýir, 1992. – 184 b.
8 Rahymqulov D. Uzynaǵash bolysynyń bıi // Qazaq ádebıeti – 2011. – 3 maýsym.
