Teatr tarlany Raıymbek Seıtmetov

688

1938 jyly 2 naýryzda Qazaqstannyń halyq ártisi, Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Memlekettik jáne Jastar syılyqtarynyń jáne táýelsiz «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty, professor Raıymbek Noǵaıbaıuly Seıtmetov   dúnıege keldi.

Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Túrkistan qalasynda týǵan. Almaty memlekettik óner ınstıtýtyn bitirgen. 1970-1971 jyldary Máskeýdegi Memlekettik teatr óneri ınstıtýty janyndaǵy joǵary rejısserler kýrsynda oqyǵan. 1959-1960 jyldary - «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń akteri. 1960-1980 jyldary - Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń akteri, dırektory. 1980-82 jyldary Qazaq KSR Mádenıet mınıstrligi Óner isteri basqarmasynyń bastyǵy. 1982-1995 jyldary Qazaq memlekettik akademııalyq jastar men balalar teatrynyń bas rejısseri ári kórkemdik jetekshisi bolǵan. 1995 jyldan ómiriniń sońyna deıin Iassaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń «Óner» kafedrasyn basqarǵan. Sahnalyq óner jolynda Áýbákir (Q.Baıseıitov, Q.Shańǵytbaev «Beý, qyzdar-aı»), Arystan, Suńǵat (Q.Muhamedjanov «Bóltirik bórik astynda», «Qudaǵı kelipti»), Qozy (Ǵ.Músirepov «Qozy Kórpesh - Baıan sulý»), Ábish (M.Áýezov, L.Sobolev «Abaı»). Shoqan (S.Muqanov «Shoqan Ýálıhanov»), Jaınaq (Sh.Aıtmatov Ana - Jer-ana»), Kochkarev (N.Gogol «Úılený»), Lıýchenıo, Kassıo (Ý.Shekspır «Asaýǵa tusaý», «Otello») sekildi ár alýan rólderdi oınaýda oryndaýshylyq sheberligimen kózge tústi. Ol rejısserlik qyzmetpen de shuǵyldanyp, Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda B.Maılınniń «Neke qııar», Á.Tarazıdiń «Joly bolǵysh jigit», Qazaq memlekettik akademııalyq jastar men balalar teatrynda Áýezovtiń «Alýa», T.Ábdikovtiń «Biz úsheý edik», Ǵ.Músirepovtiń «Aqan seri - Aqtoqty», Sh.Murtazanyń «Stalınge hat», «Beseýdiń haty», O.Súleımenov pen B.Muqaıdyń «Zamanaqyr», t.b. týyndylardy qoıǵan.

Teatrǵa ómirin arnaǵan tulǵa 2007 jyly qaıtys boldy.

Túrkistan qalasyndaǵy sazdy-drama teatryna 2017 jyly Raıymbek Seıtmetovtyń esimi berildi. Teatr ǵımaratynda 250 adamǵa arnalǵan kórermen zaly men murajaı bar.

Pikirler