Qaraqum quryltaıynan keıingi jyldary Ábilqaıyr hannyń áskerı jasaqtary teristik-batys shekarany qorǵaýǵa batyl kiristi. Edil qalmaqtarymen, Jaıyq kazachestvosymen, tipti bashqurttarmen de jıi-jıi shaıqasyp qalyp júrdi.
Ábilqaıyr hannyń ózi de álsin-álsin el tynyshtyǵyn buzýshylarǵa qarsy shabýyldar jasap qoıatyn. Qazan qalasyna deıin bardy. Jaıyq qalashyǵyn aıdan astam ýaqyt boıy qorshaýǵa alyp turdy. Ońtústik Oral, Edildiń orta aǵysy jáne Sibir aımaqtaryndaǵy qazaq elimen shektesetin jerlerde óte shapshań, juldyzsha aqqan tulparlarmen shapqan qazaq sarbazdarynyń kórinýi patsha ákimshilikterine edáýir qobaljý týǵyzdy. Jigitterdiń patshalyq jerine tereń suǵyna joryqtar jasaýy Astrahan, Qazan, Sibir gýbernııalary ákimshilikterine qorqynysh týǵyzyp qana qoımaı, solardyń bas qolbasshysy Ábilqaıyr hannyń esimin ábden tanyp aldy. Reseı gýbernııalary men Qazaq handyǵy arasynda elshiler tolassyz júrip jatty. Eki jaqtan alynǵan tutqyndardy bosatýdyń ıakı ózara almasýdyń joldaryn kelisý, qazaqtar men reseılik bodandar (Jaıyq jáne Sibir kazaktary, qalmaqtar, bashqurttar) arasyndaǵy áskerı qaqtyǵystardy, túrli ózge de kıkiljińderdi sheship, retke keltirý, sondaı-aq saýda-sattyq baılanystaryn damytý, kópesterdiń qazaq halqy ishine barýyna jaǵdaı týǵyzý, dala ústimen ótetin saýda kerýenderiniń qaýipsizdigi máselesin sheshý – kelissózderdiń negizgi taqyryptary boldy.
1715 jyly Túrkistanda Táýke han dúnıe saldy. Qazaqtyń bas hanyn arýlap qoıýǵa úsh júzdiń de handary, keıbir qalalardaǵy kishi handardyń bári, sultandar, bıler men el ishindegi ózge de bas adamdar túgel qatysty. Qaraly astan keıingi máslıhatta el basqarý tizginin kim ustaıtyny talqylandy. Qazaqtyń kóne zamannan kele jatqan jasy úlkendi syılaý haqyndaǵy jol-jorasyna sáıkes, jalpyqazaq ámirshisiniń ókilettilikteri han taǵynda otyrǵan merzimi men jasy esepke alynyp, júzderdegi handardyń birine berilgeni jón dep sheshildi. Solaı tańdalǵan aǵa han óz aımaǵyndaǵy bıligimen qosa, basqa áriptesterimen aqyldasa otyryp Áz Táýkeniń mindetin atqarsyn, sondaı tártip el birligine tıimdi qyzmet etedi degen uıǵarymǵa toqtasty. Sóıtip, qazaqtyń aǵa hany retinde Táýkeniń kózi tirisinde eń birinshi bolyp shyǵys ólkede han mártebesine kóterilgen Qaıyp han tanyldy. Osy oqıǵanyń artynsha, sol 1715 jyly, bul jaıynda Ábilqaıyr han orys patshasynyń Tobyl (Tobolsk) qalasyndaǵy sibirlik ókimetine hat jazyp habarlady. Qaıyp hannyń ózi de Tobyldaǵy gýbernator ákimshiligine jibergen arnaıy elshisi arqyly hat joldap, Áz Táýkeniń izbasary bolǵanyn baıan qyldy.
Sibir aımaǵy ókimetiniń basshylyǵyna taǵaıyndalǵan Matveı Gagarın gýbernator qyzmetine 1711 jyly kirisken-tin. Ol munda Qaıyp qaza taýyp, Ábilqaıyr aǵa han bolǵan 1719 jylǵa deıin istedi. Gýbernııa ákimi kezinde Táýke hanmen, Qaıyp hanmen, Ábilqaıyr hanmen hat jazysyp, elshilerin qabyldap, ózi de olarǵa elshi jiberip, jıi baılanys jasap turdy. (Ol erterekte Nerchınskide voevoda bolǵan. Tobylda gýbernator laýazymynda otyrǵanynda Sibirdegi obalardy qazǵyzyp, kóne zaman kósemderimen birge kómilgen altyn buıym, áshekeılerdi jıyp alǵan da, I Petrge jiberip turǵan. Máskeý men Petrborda záýlim saraılary bar, Reseıdegi eń baı adamdardyń sanatyna jatatyn. Gýbernator shaǵynda Qytaımen jasyryn saýda-sattyq jasaǵany, Sibirden úkimetke tólenýi tıis alym-salyqty kem bergeni, tipti Sibirdi derbes memleket retinde bólip almaq oıy bary anyqtalǵan da, Petr patsha ony 1721 jyly sybaılas jemqor retinde Sankt-Peterbýrgte darǵa astyrǵan. Eldegi ózge korrýpıonerlerdi úreılendirý úshin, máıitin birneshe aı boıy darǵa asýly turǵan kúıi alańnan alańǵa kóshirip, el nazaryna ashyq kórsetip qoıyp otyrǵan desedi). Gagarın atalǵan handardyń úsheýine de jońǵar qontaıshysynyń Qazaq handyǵyn jaýlap alýdy kózdeıtin orasan zor jospary bar ekenin aıtyp, orys patshasynan qoldaý izdegenderi jón degen maǵynada keńes bergen. Eger olar Reseı memleketine baǵynar bolsa, atalmysh jaýdan qorǵanýlaryna óziniń kómektese alatynyn aıtqan. Alaıda jeme-jemge kelgende olaı etpedi. Qaıyp han men Ábilqaıyr han jońǵarǵa qarsy orys áskerimen birlesip joryq jasaý jaıynda 1717–1718 jyldary usynys bildirgen, biraq qoldaý tappady. Óıtkeni orys úkimeti, shyndap kelgende, Jońǵarııanyń álsiregenin qalamaıtyn. Reseıge bul kóshpendi handyq sol shamada kúsheıip kele jatqan ın-Qytaı ımperııasyna qarsy kúsh retinde qajet edi. Ári, jońǵarlar da, Edil boıyndaǵy qalmaq týystary sekildi, orys patshalyǵynyń bodandyǵyn qabyl eter dep te úmittenetin. Sondyqtan Gagarın qazaq handarynyń jońǵarǵa qarsy birlesip qımyl jasaý jaıyndaǵy naqty usynysyn qurǵaq ýádemen aldaýsyratyp, áskerı kómek suraǵan ótinishine syrǵytpa jaýap berýmen shekteldi. Al orys úkimetinen áskerı járdem ala almaǵan qazaq armııasy 1917 jylǵy jazda Aıagóz ózeni mańynda qalmaqtardan oısyraı jeńildi. Búginde bul jáıtti tarıhshylar Qaıyp han men Ábilqaıyr hannyń alaýyzdyǵy saldarynan oryn aldy dep baǵalaýǵa qulaǵan…
Shyǵysta evan Rabdan qontaıshy orys ekspansııasyna azý tisin kórsetip qalyp júrdi. Gagarın Sibirge ákim bop taǵaıyndalar qarsańda, I Petrdiń jarlyǵymen Bıe jáne Katýn ózenderiniń quıylysyndaǵy qazirgi Bıısk qalasynyń ornyna 1709 jyly Bıkatýn qamaly salynǵan bolatyn, jońǵarlar sony jańa ákim tusynda tas-talqan etken. Odan olar Petr patshanyń Ertis aımaǵynan altyn izdeýge attandyrǵan ekspedıııasyn joıǵan. (Podpolkovnık Býhgol basqarǵan úsh myń adamdyq ekspedıııa 1715 jyly Tobyldan shyqqan edi, ony jasaqtaýǵa Gagarın jaýapty bolatyn. Ekspedıııa sátsizdikke ushyraǵan soń, ony joryqqa daıyndaýdy uıymdastyrý jumysyn nashar júrgizgen dep, úkimet Gagarındi aıyptaıdy). Ekspedıııaǵa qatysýshynyń birazy tutqynǵa alynǵan-dy. Tutqyndar ishinde shved artıllerııa serjanty Iýhan-Gýstav Renat bolatyn. Ol 1709 jylǵy Poltava shaıqasy kezindegi soǵys tutqyny edi, sodan orys áskerinde qyzmet etip, patshalyqtyń shyǵys sheginen bir-aq shyqqan. Renattyń qolǵa túsýi Jońǵar handyǵy úshin naǵyz olja boldy. Ol handyqta 17 jyl qyzmet etti. Zeńbirek quıatyn zaýyttar saldy. Ken óndirý zaýyttaryn ashty. Oq-dárimen atylatyn qarý-jaraq jasaýdy jolǵa qoıyp berdi. Óstip, jońǵar tutqynynda júrgen reseılik áskerı adamdardyń arqasynda, Jońǵar handyǵynda soǵys óndirisi paıda boldy. Handyqtyń áskerı kúsh-qýaty artty. Munyń I Petrdi alańdatyp, oılandyrǵany sondaı, máseleniń nasyrǵa shabýy yqtımaldyǵynyń aldyn alý úshin, 1716 jyly evan Rabdanǵa arnaıy elshi jiberýge májbúr boldy. Sosyn kazaktar men soldattar qaıtadan Ertis boıymen joǵary órleı bastady. Olar ár basqan jerlerine qamaldar salyp, qarýly garnızon qaldyryp otyrdy. Al jońǵar qontaıshysy orys syndy kúshti qarsylaspen tikeleı aıqasa ketýden tartyndy. Áskerı teke-tireske barýdan, soǵysýdan qashqandyqtan, orys ekspedıııasynyń shyǵysqa qaraı tek Ertis boıymen jasaǵan ekspansııasyna kóz juma qarady. Ertis pen Ob arasynda kóship-qonyp júrgen Altaı kóshpendilerin ishki aýdandaryna qonys aýdartty. Syrtqy saıası jaǵdaı kúrdeli sıpat aldy. Handyǵyna qaraıtyn aýmaqtyń birazynan aırylýǵa týra keldi. Degenmen Jońǵarııanyń óz ishinde halyqtyń tyǵyz bolýyn qamtamasyz etti. 1715 jyldan beri jońǵarlardyń negizgi áskerı-soǵys qımyldary ekinshi oırat-ın soǵysy maıdandaryna aýysqan bolatyn. Al 1717 jyldan bastap soǵys Kýkýnor (Kók kól) aýmaǵy men Tıbet jerlerinde júrip jatty. Kýkýnor handyǵy Tıbettegi býddızm ortalyǵynyń ústinen qaraıtyn, al bul ın-Qytaı bıleýshileri úshin – jol berýge bolmaıtyn jáıt edi, sondyqtan olar óz áskerin solaı qaraı baǵyttap, 1719 jyly Tıbetke basyp kirdi. Onyń aldynda oırattar Tıbetti basyp alyp, Lhasany talan-tarajǵa túsirgen. Endi ózderine soǵys asha kelgen ın áskerin talqandady. Sonda ın-Qytaı ımperatory Kansı Tıbetke arnaıy áskerı ekspedıııa jiberip, oırattardyń sondaǵy handyǵyn 1720 jyly múldem joıdy. Odan Hamı, Turpan alqaptaryn aldy. Jońǵar handyǵyna kirýge daıyndaldy. Tıbettegi jeńisti sherýiniń jalǵasy retinde, 1720–1721 jyldary Shyǵys Túrkistanǵa joryq jasady. Úrimshini basyp aldy. Jeri men qalasyn ózine qaıtarý úshin jońǵarlarǵa úlken kúsh-jiger jumsaýǵa týra keldi. Osy shaqta Qara Ertispen júzgen Reseıdiń ekspedıııalyq kúshteri Jońǵarııanyń tap ortasynan shyǵa keldi. Jońǵarlar olardyń ózen boıymen ilgerileýin kórmegensigenmen, tap munysyn kútpegen bolatyn. Onsyz da ındermen, halhalarmen, qazaqtarmen soǵysyp júrgendikten, endi orystarmen arada jańa maıdan týýy olar úshin múldem qolaısyz edi. Sondyqtan evan Rabdan shuǵyl attandyrǵan elshilik I Petrge kómek suraı barady, alaıda oń nátıjege jete almaıdy.
Sol 1721 jyly I Petr Coltústik soǵysynda jeńiske jetip, el aýmaǵyn Baltyq teńizi jaǵyna qaraı keńeıtken. Sodan soń patshalyqty ımperııa, ózin ımperator dep jarııalaǵan. Al senat ımperatorǵa Uly Petr degen ataq bergen. Jańa mártebe Uly Petrge ulan-ǵaıyr jańa jospar jasatty. Ol ońtústik-shyǵys baǵytqa nazaryn tikti. 1722 jyldyń basynda Jońǵar ámirshisi evan Rabdanǵa arnaıy elshilik attandyrdy. Quramynda geodezııa jáne taý-ken isi mamandary bar, ıaǵnı ǵylymı sıpatty bul ekspedıııany artıllerııa kapıtany Ivan Ýnkovskıı basqardy. Ýnkovskıı basqarǵan osynaý elshiliktiń aldyna tek qana qontaıshymen dıplomatııalyq kelissózder júrgizý ǵana emes, sonymen birge Sibirden Orta Azııaǵa baratyn ózen joldaryn zerttep, altyn kenin izdeı qaıtý mindeti qoıylǵan bolatyn. Mıssııa kerýeni erte kóktemde Tobylǵa keldi, odan jalpaq taban qaıyqtarǵa minip, Ertis boıyndaǵy Semeıge, sosyn Ertistiń sol jaq salasy Shar ózeni ańǵarymen Qalba qyrqalaryna bardy, úlken qıyndyqpen qalyń qarly Tarbaǵataıdan asty. Emil ózeninen ótti. Sodan keıin Altyn-Emil qyrqalarymen júrip, kúzde Jońǵar qaqpasy arqyly jazyqqa shyqty, taǵy biraz jer-sýdy artqa salyp, 1722 jylǵy qarashanyń sońyna qaraı Ile ózeniniń orta aǵysyndaǵy qontaıshy ordasyna jetti.
Bul kezde evan Rabdan qytaı qateri jáne qazaq elin shabý jaıyn oılastyryp otyrǵan…
(Jalǵasy bar)
Beıbit QOIShYBAEV,
jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty
