Jazýshy Beıbit Qoıshybaev ótken ǵasyrdyń 80-shi jyldarynyń ortasynda, bılik basyndaǵy kommýnıstik partııanyń jarııalylyq jáne qaıta qurý saıasaty órisalǵan shaqta tarıhtaǵy «aqtańdaqtar» jaıynda qalam terbeı bastaǵan bolatyn. Ol saıası jazaǵa ushyraǵan tarıhı tulǵalar taǵdyryn zerttep, olardyń kúres joldaryn jańǵyrtýǵa erekshe kóńil bóldi. Zertteýlerin tereńdete kele, jekelegen qaıratkerler jaıynda derekti derbes kitaptar shyǵardy. Alash qozǵalysy jaıynda aýqymdy rısálá jazdy. Qalamger ótken ǵasyrdaǵy qazaq azattyq qozǵalysynyń kóshbasynda turǵan, 30-shy jyldardaǵy saıası qýǵyn-súrgin naýqanynyń qurbandaryna aınalǵan Álıhan Bókeıhanov, Baqytjan Qarataev, Mustafa Shoqaev, Jansha Dosmuhamedov, Ahmet Baıtursynov, Názir Tórequlov, Smaǵul Sadýaqasov, Sultanbek Qojanov, Turar Rysqulov, Temirbek Júrgenov, Dinmuhamed Ádilov syndy halqymyzdyń ondaǵan aıaýly uldarynyń ómiri men qyzmeti jaıynda ár jyldary jazǵan zertteý eńbekterin «Túnekten oralǵan esimder» degen tórt kitapqa toptastyrǵan edi. Bularda qaıratker tulǵalardyń ult múddesi jolynda atqarǵan qyzmetteri qarastyrylyp, zerdelenedi. Atalmysh kitaptar totalıtarızm dáýirinde umyttyrylǵan shynaıy tarıhymyzdyń kómeski betterin ashýǵa járdemdesedi. Jaqynda osy tórttomdyqtyń «Tórt kúlik» atty alǵashqy kitaby «Rýh BG» baspasynan jaryq kórdi (Beıbit Qoıshybaev. Túnekten oralǵan esimder: tulǵa jáne tarıh. 1-kitap.– Tórtkúlik. – Almaty: «Rýh BG» baspasy, 2016. – 240 bet + 4 japsyrma bet).
Kitapqa avtordyń ult kósemi, Alash avtonomııasy úkimetiniń tuńǵysh basshysy Álıhan Bókeıhanov, Alash avtonomııasynyń Batys bólimshesindegi úkimet basy Jansha Dosmuhamedov, Túrkistan avtonomııasy úkimetiniń basshysy, halyqaralyq soıalıstik qozǵalys qaıratkeri Mustafa Shoqaev jáne keńes ókimeti platformasynda ezilgen eldi progreske jetkizýdi kózdegen qaıratker, qazaqtan shyqqan tuńǵysh sovettik elshi NázirTórequlov týraly jazǵan zertteý maqalalary, baspasóz ókilderine bergen suhbattary engen.
Alash qozǵalysynyń 100 jyldyǵyna, Álıhan Bókeıhanovtyń 150 jyldyǵyna, 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilistiń 100 jyldyǵyna, táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna oraı bútkil azattyq kúreskerleriniń rýhtaryna arnalyp shyǵarylyp otyrǵan bul kitap Otan tarıhymen áýestenetinderge, zertteýshilerge, stýdentterge, oqýshylarǵa, qalyń kópshilikke arnalǵan.
«TÚNEKTEN ORALǴAN ESIMDERDIŃ» EKINShI KITABY
Jazýshy Beıbit Qoıshybaevtyń 30-shy jyldardaǵy qýǵyn-súrginde saıası jazaǵa ushyraǵan tarıhı tulǵalar jaıynda jazǵan «Túnekten oralǵan esimder» atty tórttomdyq jınaǵynyń «Irgetas» atty ekinshi kitaby Almatydaǵy «Rýh BG» baspasynan jaryq kórdi (Qoıshybaev B. Túnekten oralǵan esimder: tulǵa jáne tarıh. 2-kitap.– Irgetas. – Almaty: «Rýh BG» baspasy, 2016. – 192 bet + 4 japsyrma bet). Qalamger bul kitabyna keńestik saıası repressııalar jyldarynda japa shekken on shaqty tulǵanyń ómiri men qyzmetin arqaý etken.
Atalmysh tomdaǵy materıaldar, máselen, qazaq azattyq qozǵalysynyń alǵyshebinde bolǵan demokrat, aǵartýshy, qaıratker Baqytjan Bısáliuly Qarataevtyń patsha ákimshiliginiń zań buzýshylyǵyn áshkerelep, on altynshy jyl kóterilisshilerine ara túskeni, jer-sý máselesindegi kúreskerligi, ózge de is-áreketteri jóninen maǵlumattar beredi. Shyǵystanýshy, ult-azattyq qozǵalystyń Túrkistan ólkesindegi belsendi qatysýshysy, azattyq kúreskeri, eńbegi jurtshylyqqa áli jete tanyla qoımaǵan Seráli Lapınniń ǵylymdaǵy joly men qoǵamdyq qyzmetin qarastyrady. Qazaq múddesin kúıttemek máseleni I Memlekettik dýma minberine tuńǵysh alyp shyqqan alǵashq zańgerlerdiń biri, ulttyq qozǵalysqa da, keńestik qurylysqa da eńbek sińirgen Ahmet Birimjanov, otarlyq aýyr ahýaldy qazaq zııalylarynyń basyn qosyp talqylamaqqa talpynǵany úshin katorgaǵa aıdalǵan, odan birinshi orys revolıýııasynyń dúmpýimen bosanyp, musylman qozǵalysyna atsalysqan, alǵashqy eki Dýmaǵa da depýtattyqqa saılanǵan Sháımerden Qosshyǵulov jaıynda áńgimeleıdi. Ultymyzdyń ar-ojdany atanǵan Ahmet Baıtursynovtyń saıası kózqarasyn ashady, ahmettanýdyń azamattardy tarıh arqyly tárbıeleýdegi mańyzyn, onyń ómir jolynyń taǵylymdy tustaryn sóz etedi.
Kitapta, sondaı-aq, qazaqtar úshin tuńǵysh «Álippe» kitabyn jazǵan aǵartýshy, ulttyq qozǵalystyń ońtústik óńirdegi belsendisi, ǵalym, zertteýshi Qońyrqoja Qojyqov, Ahmet Baıtursynov repressııalanǵannan keıin til ǵylymy salasyndaǵy jańa kezeńniń bastaýynda turǵan ǵalym QudaıbergenJubanov, «Qazaqstan» gazetiniń redaktory Eleýsin Buırın, áskerı dáriger, ustaz, ǵalym, qoǵam qaıratkeri Halel Dosmuhamedov, zańger Jaqyp Aqbaev, keńestik qyzmetker Abylaı Serǵazıev, keńestik uranmen ultqa qyzmet etýge tyrysqan qyrǵyz azamaty Tórequl Januzaqov syndy azattyq kúreskerleri týraly tyń málimetter bar.
Jınaq Alash qozǵalysynyń 100 jyldyǵyna, Álıhan Bókeıhanovtyń 150 jyldyǵyna, 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilistiń 100 jyldyǵyna, táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna oraı bútkil ulttyń azattyǵy jolyna basyn tikken kúreskerleriniń rýhtaryna arnalyp shyǵarylyp otyr. Onyń Otan tarıhy men áýestenetinderdiń, zertteýshilerdiń, stýdentterdiń, oqýshylardyń, qalyń kópshiliktiń kádesine asary kúmánsiz.
«TÚNEKTEN ORALǴAN ESIMDERDIŃ»ÚShINShI KITABY
Jazýshy Beıbit Qoıshybaev tarıhtaǵy «aqtańdaqtar» jaıynda qyryq jyldan beri qalam terbep keledi. Ol óziniń osynsha ýaqyttan bergi zertteýshilik qyzmeti barysynda saıası repressııa qurbandary jóninde jazǵan maqalalary mentúrli baspasóz ókilderine bergen suhbattaryn «Túnekten oralǵan esimder» degen taqyryppen tórt kitapqa jınaqtaǵan. Osy tórt tomdyq jınaqtyń «Úsh peri» atty úshinshi kitaby jaqynda Almatydaǵy «Rýh BG» baspasynan jaryq kórdi (Qoıshybaev B. Túnekten oralǵan esimder: tulǵa jáne tarıh. 3-kitap.Úsh peri. – Almaty: «Rýh BG» baspasy, 2016. – 248 bet + 4 japsyrma bet).Tórt tomdyqtyń osy 3-shi tomyna qazaq eliniń keńestik tarıhynda ózindik erekshe oryndary bar Turar Rysqulov, Sultanbek Qojanov, Smaǵul Sadýaqasov syndy qaıratkerlerdiń tulǵalyq beıneleri arqaý bolǵan.
Saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵan atalmysh tulǵalar bıleýshi partııa jeke basqa tabyný dertin áshkere etken jyldarda-aq aqtalǵan, alaıda olardyń adal esimderi qoǵam ómirine birden qaıtaryla qoımady. «Jylymyq» jyldary Rysqulov jaıynda alǵash qalam tartqanjýrnalıst te, onyń maqalasyn jarııalaǵan baspasóz organy da jazalanyp, ádiletti qalpyna keltirýge taǵy birqatarqajyr-qaırat pen ýaqyt jumsaý kerek boldy. Al Qojanov pen Sadýaqasov «ońshyldar», «ultshyl-aýytqýshylar» retinde partııalyq ádebıette tek synı turǵyda ǵana atalyp júrdi. Olardyń adal esimderin jańǵyrtýdy bıliktegi partııanyń jarııalylyq pen qaıta qurý saıasaty ǵana múmkin etti. Ómirlerin ult bolashaǵy jolyndaǵy kúreske arnaǵan bul abzal azamattardybúginderi, ańsap kútken memlekettik táýelsizdiktiń arqasynda tolyq tanı bastadyq.
Avtor atalmysh jınaqqa engen ár kezde jazǵan maqalalarynda Keńestik Qazaq Respýblıkasynyń alǵashqy onjyldyqtarynda belsendi eńbek etken osynaý tanymal tulǵalardyń kúreskerlik beınelerin meılinshe jan-jaqty zerttep bile túsýge talpynys jasaıdy. Olardyń qazaqtyń eldik máselelerine, ulttyq múddelerine qyzmet etý joldaryna degen ózindik kózqarastaryn qarastyrady. Búgingi urpaqtyń tálim alýy tıis tustaryna toqtalady.
Alash qozǵalysynyń 100 jyldyǵyna, Álıhan Bókeıhanovtyń 150 jyldyǵyna, 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilistiń 100 jyldyǵyna, táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna oraı bútkil ulttyń azattyǵy jolyna basyn tikken kúreskerleriniń rýhtaryna arnalyp shyǵarylyp otyrǵan bul jınaqtyń Otan tarıhymen áýestenetinder, zertteýshiler, stýdentter, oqýshylar jáne, árıne, qalyń kópshilik úshin paıdaly bolaryna shúbá joq. Qyzyǵýshylyq tanytyp, kitapty satyp alǵysy keletin azamattar (8 727) 374-83-42, 8 701 746 33 01 telefondaryna habarlasýyna bolady.
"Adyrna"
