Qazaq sóz óneri tarıhyndaǵy avtorlary belgili aıtys óleńderi – ulttyq ádebıetimizdiń dástúrli murasy, halqymyzdyń rýhanı mádenıet qazynasy. Aıtystarǵa qatynasýshy aqyndardyń árqaısysynyń áleýmettik-qoǵamdyq, estetıkalyq-gýmanıstik dúnıetanym kózqarastary shyǵarmalarynyń halyqqa jaǵymdy yqpalyn aıqyndaıdy. Osy yqpal arqyly aqyndardyń shyǵarmashylyq deńgeıin baǵalaıtyn halyqtyń synshyl talǵamy da tanylady. Aıtystardyń avtorlyq nusqalary – ádebıet uǵymynyń aıasynda qarastyrylatyn muralar. Árbir aqynnyń sóz arqaýyna alynatyn máselelerdi avtorlyq ıdeıanyń maqsatty baǵdarynda jyrlaýǵa umtylatyny – tabıǵı jaǵdaı. Aqynnyń avtorlyq ıdeıasy ómir shyndyǵyna qatysty derekterdi iriktep qoldanýyna, derektiligine negizdeledi. Aqyn – avtor óziniń taqyrybyna saı oı jelisin saqtaı otyryp, aıtystyń bastalýynan aıaqtalýyna deıingi birtutas kompozıııalyq órilimdi saqtaı jyrlaıdy. Dástúrli aqyndar poezııasynyń negizgi janrlarynyń biri aıtys óneriniń taqyryp, ıdeıa tutastyǵy júıesinde avtordyń kórkemdik sheberligi, tili, ózindik máneri aıqyndalady.
HVIII-HH ǵasyrlarda ulttyq ádebıetimizdiń avtorlyq poezııadaǵy aıtys janry kórnekti sıpatpen qalyptasty, damydy, búgingi zamanǵa jalǵasty. Aqyndar aıtystary qazaq ádebıetiniń ulttyq sıpatyn máńgilikke saqtaǵan janr ekendigin túpkilikti dáleldedi. Aqyndar aıtysynyń ádebı shyǵarmashylyq bolmysy týraly ulttyq ádebıettaný ǵylymynyń negizin salýshy ustaz-ǵalymdarymyzdyń (A.Baıtursynuly, H.Dosmuhameduly, S.Muqanov, M.Áýezov, Q.Jumalıev, Á.Qońyratbaev, M.Ǵabdýllın) eńbekterinde klassıkalyq ǵylymı tujyrymdar jasalǵan. Aıtystardyń avtorlary umytylǵan túrleri «dramalyq folklor» (S.Qasqabasov, Sh.Ybraev, M.Jarmuhameduly, R.Nurǵalıev zertteýleri boıynsha) sanatynda baǵalanady. Mysaly: aıtys oıyndary (mal men adamnyń, óli men tiriniń, tórt túliktiń jáne janýarlardyń aıtystary), qaıym aıtysy, bádik aıtysy, jar-jar aıtysy, qaǵysýlar, dıalogtar. Aqyndar aıtystarynyń janrlyq qalyptasýynda folklordaǵy osy úlgileriniń dástúrlik jáne kórkemdik negiz bolǵandyǵy aqıqat.
Aqyndar aıtysy janry – qazaq sóz óneri tarıhyndaǵy ádebı shyǵarmashylyqtyń naqty úlgisi. A.Baıtursynuly, M.Áýezov, S.Qasqabasov, R.Berdibaev, M.Jarmuhameduly, Sh.Ybyraev aqyndar aıtystarynyń janrlyq daralyq sıpatyna ádebıet uǵymy aıasynda qarastyrylatyn poetıkalyq bolmysyna tııanaqty baǵa berdi.
Aqyndar aıtysy – lırıkalyq, epıkalyq, dıdaktıkalyq-fılosofııalyq, áýezdik-maqamdyq, t.b. erekshelikterdi jınaqtaǵan poetıkalyq sıntez sıpatty kúrdeli janr. Aqyndar qoǵamdaǵy turmystyq, áleýmettik máselelerdi barlyq kezeńderde de qamtyp jyrlady. Qazaq ádebıeti tarıhyndaǵy aqyndardyń aýyzsha jáne jazbasha aıtystary atalǵan erekshelikterimen saralana qalyptasty. Mysaly, HVIII-HIH ǵasyrlar jáne HH ǵasyrdyń bas kezindegi ádebı damýda mynadaı kórnekti aqyndardyń shyǵarmashylyǵyndaǵy aýyzsha jáne jazbasha aıtystary arqyly daralana tanyldy: Shal Qulekeuly, Shortanbaı Qanaıuly, Súıinbaı Aronuly, Maılyqoja Sultanqojauly, Qulmambet Qulanaıan, Murat Móńkeuly, Jambyl Jabaev, Ábýbákir Boranqululy, Shóje Qarjaýbaıuly, Birjan Qojaǵululy, Aqan Qoramsauly, Sara Tastanbekqyzy, Áset Naımanbaıuly, Nurjan Naýshabaıuly, Erimbet Kóldeıbekuly, Omar Shoraıauqly, Júsip Eshnııazuly, Júsip Kádirbergenuly, Turmaǵambet Iztileýuly, Musabek Baızaquly, Mansur Bekejanuly jáne t.b. Bul ǵasyrlarda qazaq ádebıetiniń negizgi sıpatyn quraıtyn aqyndar shyǵarmashylyǵynda aýyzsha jáne jazbasha aıtystardyń mazmun men pishin júıesindegi klassıkalyq úlgileri jasaldy.
Qazaq ádebıetiniń tarıhynda elaralyq-ultaralyq, ıaǵnı halyqaralyq aqyndar aıtystarynyń da mańyzdy orny bar. Qazaq jáne týysqan túrki (qyrǵyz, qaraqalpaq, tatar, ózbek) halyqtary aqyndarynyń aıtystary ádebı baılanystar keńistiginde eleýli oryn alady. Týysqan halyqtar aqyndarynyń betpe-bet otyryp óner tilimen saıysyp suhbattasýy – túrki halyqtary mádenıetteri tarıhynyń dara ereksheligi. Qazaq jáne qyrǵyz aqyndarynyń aıtystary eki eldiń rýhanı mádenıeti tarıhynda mańyzdy úles bolyp qosyldy. Súıinbaı men Qataǵannyń, Qulmambet pen Qalamqastyń, Sarybas pen Qalmyrzanyń, Kenen Ázirbaev pen Halyq Akıevtiń, Jaqsybaı men Osmanquldyń jáne t.b. aqyndardyń aıtystary elaralyq-halyqaralyq mádenı baılanystar júıesinde poetıkalyq yqpaldastyqty qalyptastyrdy. Atalǵan aıtystardyń ádebıet týyndylaryna tán beınelilik órnekteri osy janrdyń klassıkalyq kórkemdik úrdisine negiz qalady. Aıtystardaǵy aqyndardyń shynaıy kelbetteri psıhologııalyq shabýyl (qarsylasynyń mysyn basý, kóńiline úreı, alańdaý, abyrjý týǵyzý) arqyly aıqyndalady. Kórkem beıneli, poetıkalyq maǵynaly oılarmen, kórkem kesteli shýmaqtarmen tókpeleı jyrlaý turaqty qoldanylady. Aqyndar halyq ádebıetindegi dástúrli ásireleýlerdi (gıperbolany) óziniń shabyt qýatyn ulǵaıta elestetýge, kishireıtýdi (lıtotany) qarsylasynyń kóńil-kúıin álsiretýge arnaıdy. Ses kórsetý – aqyndyq dástúrdegi ejelgi poetıkalyq-psıhologııalyq tásilderdiń biri. Tyńdaýshylarynyń, qarsylas aqynynyń jan-júıelik, ishki kóńil-kúı álemin ózine baǵyndyrý úshin aqyndar osy tásildi turaqty qoldanady. Elaralyq-ultaralyq aıtystar – beıbit qatar ómir súrýge dáneker bolǵan qarym-qatynastar quraly qataryndaǵy mádenı qazyna. Halyqtardyń derbes bolyp qalyptasqan tarıhyn qurmettep jyrlaý arqyly aqyndar jalpyadamzattyq gýmanıstik murattardy ıgergen azamattyq-qaıratkerlik ustanymdaryn dáleldedi. Mysaly, Súıinbaı men Qataǵannyń aıtysynda eki aqynnyń da týǵan halqyna arnaǵan perzenttik mahabbat áýenderi baıqalady. Eki aqyn da ózderiniń týǵan ólkeleriniń geografııalyq keńistigin, adamdardyń materıaldyq jáne rýhanı mádenıetti damytqan ulaǵatyn jyrlady. Ystyqkól jaılaýy, Alataý óńiri, qazaqtyń barlyq ólkeleri (Jetisý, Syr boıy, Saryarqa, Edil, Jaıyq ózenderi men Oral taýy tóńiregi jáne sol mekenderdegi qazaqtyń atatek júıesindegi barlyq áýletter) tolyq qamtylady. Demek, bul aıtys – Súıinbaıdyń búkil Qazaq Elin tutastaı qamtyp jyrlaǵan naǵyz ult aqyny ekendigin dáleldegen shyǵarma. Súıinbaı – qazaq dalasyn mekendegen barlyq atatek-áýlet júıesiniń árqaısysyna tán erlik, eldik qasıetterdi saralaı, naqty tarıhı derektermen poetıkalyq boıaýlary qanyq ajarlaý, qubyltý, aıshyqtaý tilimen jyrlaǵan. «Qarǵa tamyrly qazaq» qalpymen quraıtyn tarıhı, tabıǵı halyqtyq-etnografııalyq dástúrli zańdylyqty madaqtaıdy. Aqynnyń búkil qazaq halqynyń tarıhyn, etnografııalyq bolmysyn tolyq qamtyǵan azamattyq qaıratkerlik kózqarastary óleńi órnegindegi kórkemdik kesteleri (teńeý, epıtet, metafora, keıipteý, sımvol, t.b.) tutasqan osy týyndysy – aıtys janrynyń naǵyz klassıkalyq úlgisi. Súıinbaıdyń osy úrdisin Qulmambet, Jambyl jáne Qazaqstannyń basqa aımaqtaryndaǵy aqyndar jalǵastyra jyrlady. Bul – qazirgi aqyndar aıtystary úshin taǵylym alar ádebı mektep dástúrin tanytatyn mura.
Aqmolla men Nurysh, Máshhúr Zynda, Ábýbákir men Nurym aıtystary – qazaq, tatar, bashqurt halyqtary ádebıetteri baılanystary aıasyndaǵy týyndylar. Al qazaq pen qaraqalpaq aqyndary Mansur men Dámeniń, Ájinııaz ben Meńeshtiń, Yrystynyń, Ábýbákir men Qulmambettiń, Seıdáli men Altynnyń aıtystary da osy janrdyń ádebıetter baılanystaryn nyǵaıtýdaǵy yqpaldy baǵdaryn keńeıte tústi.
HH ǵasyrdyń 40-80 jyldaryndaǵy qazaq ádebıeti tarıhynyń ulttyq bolmysyn tanytýda aqyndar aıtysy janry dástúrli qyzmetin jańǵyrta jalǵastyra damydy. Qazaq aýyldaryndaǵy, qalalaryndaǵy Keńes zamanynyń qoǵamdyq-áleýmettik ózgeristeri, halyqtyń turmysy, aýylsharýashylyǵy, óndiris ónimi, ǵylym men tehnıka jańalyqtar ýaqyt shyndyǵy men halyqtyń armanyna oraılastyra jyrlandy. Keńes zamanyndaǵy aqyndar aıtystarynyń saıası-ıdeologııalyq yqpal, baqylaý sheńberinde óristegen – sol kezeńniń aqıqaty. Qazaq poezııasyndaǵy dástúrli avtorlyq poezııa úrdisin ýaqyt shyndyǵymen, halyqtyń armanymen oraılastyra jyrlaǵan Jambyl Jabaev, Nurpeıis Baıǵanın, Doskeı Álimbaev, Shashýbaı Qoshqarbaev, Kenen Ázirbaev, Nurlybek Baımuratov, Jaqsybaı Jantóbetov, Maıasar Japaqov, Úmbetáli Káribaev, Tóleý Kóbdikov, Qazanǵap Baıbolov, Álibek Baıkenov, Nartaı Bekejanov jáne t.b. halyq aqyndary daralana tanyldy. Sýyrypsalma jáne jazbasha aqyndyq óner sapalaryn tutastandyra ustanǵan dástúrli poezııanyń kórnekti tulǵalary ádebıetimizdiń, halyqtyń ulaǵatyn nyǵaıta tústi.
Qazaq sóz óneriniń ustaz tulǵalary A.Baıtursynuly, H.Dosmuhameduly, M.Jumabaev, S.Seıfýllın, S.Muqanov, Ǵ.Músirepov, Ǵ.Mustafın jáne solardyń izindegi jańa tolqyn kórnekti qalamgerler – bári de Jambyl jáne onyń dástúrindegi aıtys aqyndarynyń shyǵarmalaryn ulttyq ádebıet damýynyń ózekti arnasy retinde tanydy. Sebebi dástúrli aqyndar poezııasy ókilderiniń shyǵarmashylyǵynda aıtystar (aýyzsha da, jazbasha da), sonymen birge lırıkalyq-dıdaktıkalyq fılosofııalyq óleńder, epıkalyq dastandar mol oryn aldy. Ulttyq ádebıetimizdiń kóp tomdyq tarıhnamasynda dástúrli aqyndar poezııasy ókilderiniń negizgi tulǵalary bolyp kele jatqany – tarıhı aqıqat. HH ǵasyrdyń birinishi jartysyndaǵy Máskeýde ótken qazaq ádebıeti men qazaq óneriniń áıgili onkúndikterinde qazaq mádenıetiniń ulttyq sıpatyn tanytqandar (1936 jyly – Jambyl, 1949 jyly – Nartaı bastaǵan halyq aqyndary) dástúrli aqyndar poezııasy ókilderi boldy. Qazaq tarıhyndaǵy el basyna kún týǵan, etigimen sý keshken syn kezeńderde aıtys óneriniń kórnekti tulǵalary aqyn-jyraýlar poezııanyń kósemdik ustanym tuǵyrynan, halyqtyń jan-júıesine demeýshilik qyzmetinen eshqashan aınyǵan emes. Sondyqtan Keńes dáýirindegi ıdeologııalyq-nasıhattyq júıe dástúrli aqyndyq poezııanyń osy qyzmetine súıendi. Keńestik ıdeologııanyń osyndaı saıasatynyń arqasynda bılik pen memleket tutastyǵynyń, memlekettiń nyǵaıýyna paıdaly yqpaly anyq tanylǵan tulǵalarǵa mártebeli ataqtar berildi. Jambyl Jabaev, Nurpeıis Baıǵanın, Sáttiǵul Janǵabylov, Kenen Ázirbaev, Qaıyp Aınabekov, Nurlybek Baımuratov, Qalqa Japsarbaev, Jaqsybaı Jantóbetov, Úmbetáli Káribaev, Qýat Teribaev, Ábdiǵalı Sarıev, Qalıhan Altynbaev KSRO Jazýshylar Odaǵynyń músheleri qataryna resmı túrde alyndy.
Dástúrli aqyndar poezııasyn búgingi jalǵastyrýshylardy ulttyq ádebıet damýynyń quramynda qarastyryp baǵalaǵan alyptar ónegesi (S.Seıfýllın, I.Jansúgirov, S.Muqanov, M.Áýezov, Ǵ.Músirepov) Táýelsiz Qazaq Eliniń jańa tarıhyn jasap jatqan qazirgi kezeńderde kómeskilene bastaǵandaı áser beredi. Respýblıkalyq jáne halyqaralyq aıtystardyń talaı ret jeńimpazdary, qatysýshylary bolǵan, poezııanyń aıtystan basqa da janrlaryndaǵy (lırıkalyq óleńder, dastandar) týyndylaryn qamtyǵan birneshe kitaptary da jaryq kórgen aqyndardyń memlekettik basqarý mekemeleri tarapynan elep-eskerý sharalaryn kórýi – tabıǵı zańdylyq emes pe? Biraq, bul – ázirshe endi ǵana nazarǵa alyna bastaǵan máselelerdiń biri.
Resmı túrde «Qazaq SSR-nyń Halyq aqyny» qurmetti ataǵy (1948 j.) belgilenip, Tóleý Kóbdikov (1954), Kenen Ázirbaev (1961), Qalqa Japsarbaev (1961), Úmbetáli Káribaev (1961), Omar Shıpın (1961), Ǵabdyman Igensartov (1962), Nurhan Ahmetbekov (1963), Manap Kókenov (1980), Kóken Shákeev (1987), keıinnen Áselhan Qalybekova, Ásııa Berkenova, Qalıhan Altynbaev, Qonysbaı Ábilev osy ataqty ıelendi. Osy dástúrdi qazir de jalǵastyrý qajettiligi – ýaqyt talaby.
Memlekettik basqarý júıesiniń halyqtyq qoldaýǵa ıe bolýynda ata-babalyq dástúrli aqyndar poezııasynyń tulǵalary yqpalynyń mańyzdy bolǵandyǵyn tarıhymyzdyń atalǵan belesteri, ýaqyt shyndyǵy dáleldedi. Sondyqtan aýyzsha jáne jazbasha aqyndyǵymen halyqqa óte tanymal, bedeldi bolǵan aqyndardy memleket tarapynan qazirgi kezeńde de, bolashaqta da elep-eskerý arqyly ulttyq mádenıettiń nyǵaıa túsýine demeý jasalatyny anyq.
HH ǵasyrdyń 90-jyldary jáne qazirgi HHI ǵasyrdyń bas kezi – Qazaqstan Táýelsizdigi álemdik deńgeıde saltanat qura bastaǵan jańa tarıhı kezeń. Aıtys aqyndarynyń qataryna jańa esimder qosyldy. Amanjol Áltaev, Muhamedjan Tazabekov, Mels Qosymbaev, Serik Qusanbaev, Bekarys Shoıbekov, Elena Ábdihalyqova, Dáýletkereı Kápuly, Aqmaral Leýbaeva, Kárıma Oralova, Ázimbek Janqulıev, Aıtaqyn Bulǵaqov, Aınur Tursynbaeva, Orazaly Dosbosynov, Ábilqaıyr Syzdyqov, Rınat Zaıytov, Aıbek Qalıev, Aspanbek Shuǵataev, Muhtar Nııazov, Jansaıa Mýsına, Erkebulan Qaınazarov, Bolatbek Orazbaev, Meıirbek Sultanhan, Qalıjan Dildashev jáne t.b. jas tolqyn qosyldy. Bul tolqyndaǵy aqyndar sýyrypsalma (ımprovızaııa) ónerdiń jemisteri óleń órnekterin, beınelilik-kórkemdik sıpatyn baıyta tústi. Eń bastysy – Táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń álem órkenıeti keńistigindegi memlekettik bedeldi mártebesi aıryqsha ulyqtalýda.
Sózimizdiń arqaýyndaǵy negizgi másele – aıtys aqyndary óleńderiniń ádebıet janry ekendigi. Sondyqtan qazirgi aıtys aqyndary da ulttyq ádebıet tarıhy arnasynda júrgen jaýapkershilikti únemi esten shyǵarmaýy tıis. Qazirgi aıtys aqyndarynyń barlyǵy da orta jáne joǵary bilim ıeleri. Aralarynda fılologııa ǵylymynyń kandıdattary, doktorlary, ǵylym magıstrlary (Mels Qosymbaev, Elena Ábdiqalyqova, Amanjol Áltaev, Serikzat Dúısenǵazın, Dáýletkereı Kápuly, t.b.) da bar. Aıtys óneri arqyly tanylǵan aqyndarymyzdyń qazaq jáne týysqan túrki halyqtarynyń, álem mádenıetiniń, ıslam dininiń tolyq tarıhymen qarýlanǵan bilimdarlyqtary kórinýi tıis.
Aqyndardyń aıtystaryna ádildik pen qazylyq sheshim jasaýdyń da ulttyq dástúrli klassıkalyq halyqtyq úlgidegi qalyptasqan joly bar. Iaǵnı, aqyndar aıtystaryna osy ónerdiń aǵa býyn tulǵalary asa kórnekti aqyn-jyraýlar ǵana tórelik etetin bolǵan. HIH-HH ǵasyrlardaǵy klassıkalyq aqyndar aıtystaryna Súıinbaıdyń, Qulmambettiń, Turmaǵambettiń, Dańmurynnyń, Mansurdyń, Jambyldyń jáne t.b. kórnekti tulǵalardyń aralyq-basalqy (tórelik-toqtam) nasıhat-arnaý óleńmen qorytyndy jasaý úrdisi qalyptasqan. Bul dástúrdi qaıtadan jańǵyrta qoldanyp qalpyna keltirýdiń paıdasy zor. Óner saıysyn ádil baǵalaýdyń jolyn aqyn-jyraý babalarymyzdyń ózderi qalyptastyrǵan dástúrin jańǵyrta qoldanýǵa bolady. Ulttyq ádebıetimizdiń tarıhyndaǵy aqyndar aıtystarynyń klassıkalyq erekshelikteri osylaısha únemi jańǵyrtyla damytyla jalǵastyrylýy Táýelsiz Qazaq Eliniń qazirgi memlekettik baǵdarlamalarynyń da júzege asýyna yqpalyn tıgize alady. Osy oraıda, HH ǵasyrdyń 80-jyldarynan bastap qazirgi HHI ǵasyrdyń belesterine deıin baba dástúrli aqyndar aıtystarynyń respýblıkalyq, halyqaralyq kólemde keńinen óristep damýynda joǵary deńgeıdegi biliktilikpen uıymdastyrýshylyq-basshylyq etip kele jatqan, qazirgi kezde Aıtys aqyndary men jyrshy, termeshilerdiń Halyqaralyq Odaǵynyń tóraǵasy, kórnekti aqyn Júrsin Ermannyń azamattyq-qaıratkerlik qyzmeti halyqtyń, ystyq yqylasyna ıe bolyp otyr. «Nur Otan» partııasynyń qoldaýymen jańa dáýirde tyń serpinmen ótkizile bastaǵan aıtys óneri endi álem órkenıeti keńistigine keń qanat jaıatyny aqıqat. 2015 jyldyń jeltoqsan aıynda «Namıbııanyń Vındhýk qalasynda Birikken Ulttar Uıymy IýNESKO-nyń materıaldyq emes mádenı murany qorǵaý jónindegi Úkimetaralyq komıtetiniń sessııasynda Qazaqstan men Qyrǵyzstan birlesip joldaǵan «Aıtys – ımprovızaııa óneri» atty nomınaııasy Adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń kórneki tizimine engizildi» («Egemen Qazaqstan», №233 (28711), 4 jeltoqsan, juma, 2015jyl). Osy komıssııanyń 2014 jylǵy sessııasynda BUU IýNESKO-nyń tizimine óz elimizden «Qazaqtyń dástúrli dombyra kúı óneri» jáne Qyrǵyzstanmen birlesip usynǵan «Kıiz úıdi jasaýdyń dástúrli bilimderi men daǵdylary» atty nomınaııalary da engen bolatyn. Demek, kópǵasyrlyq tarıhy bar Qazaq Eliniń dástúrli aqyndar aıtystary sóz ben saz tutastyǵymen adamzat urpaqtaryn Uly Dala Eliniń máńgilik dúnıetanym ulaǵatymen baýraıdy.
Temirhan TEBEGENOV,
fılologııa ǵylymynyń doktory,
professor, Jambyl atyndaǵy
jáne Túrki álemi «Qyzyl Alma»
Halyqaralyq syılyqtarynyń
laýreaty
"Ana tili"
