Bıik tóbeniń qaq ortasynda turǵan Dáýqaranyń qulpytasyndaǵy arabsha jazýdy jýrnalıst Qazybek Qabjanov oqyp, sýretke túsirgen edi.
«Batys Qazaqstan qulpytastary» kitabynda «Dana. Kaz» jýrnalynyń Bas redaktory Qazybek Quttymuratuly bylaı dep jazypty: «BQO, Qaratóbe aýdany, Egindikól aýyldyq okrýgine qarasty Jigerlen eldi mekeniniń kúnbatys jaǵynda 2-3 km qashyqtyqta bıik tóbe basyna ornalasqan kóne, jańa zırattar aralasqan qorym. Munda Kishi júz, Baıuly quramyna kiretin Baıbaqty rýynyń uranyna aınalǵan Dáýqara batyrdyń molasy bar. El-jurt basyna táý etip, aqtyq (shúberek) baılaıtyn zııarat oryny sanalady. Qulpytas shaǵyn, bıiktigi 110 sm shamasyndaı. Eshqandaı oıý-órnek salynbaǵan. Eskertkish tastyń keı jeri syrtqy áser saldarynan (bálkim maı quıǵannan ?!) qaraıǵan. Qulpytas mátini 5 bólikke bólinip jazylǵan, astyna rý tańbasy qashalǵan.
Sonymen, biz Qaratóbe aýdany, Egindikól aýyldyq okrýgine qarasty Jigerlen eldi mekenindegi «Dáýqara qaýymynda» jatqan Dáýqara Qaraqojaulynyń 1751 jyly 64 jasynda qaıtys bolǵanyn bildik. Sonda Dáýqara 1687 jyly týǵan dep aıta alamyz.
Dáýqaranyń basyna túneýshilerdiń úzilmeıtindigin, onyń qulpytasyna baılanǵan aqtyqtar men temir jáshikke salynǵan teńgelerdiń kóptigin kórýge bolady. Kezinde balshyqtan soǵylǵan tastan qalaǵan úıi qulap qalǵan eken. Qulpytasy da jyl ótken saıyn jerge shógip, qulaıyn dep tur.
Dáýqara jaıly áńgime bolǵanda tyńdaýshysyn eleń etkizer nárse – Dáýqara batyrdyń dýlyǵasy, saýyty, qylyshy bolǵandyǵy. «Qandaı qıynshylyq bolsa da, batyr babamyzdyń saýytyn kózdiń qarashyǵyndaı saqtaıyq» degen Dáýqaranyń úlken balasy Myrzabolattan bastaý alǵan amanat-ósıet kúni búginge deıin urpaqtan-urpaqqa jalǵasyn taýyp keledi eken.
Sonymen jýrnalıstik tynymsyz izdenýdiń arqasynda Dáýqaranyń jaýǵa kıgen saýyty tabyldy. Ol memlekettik murajaıda emes, batyrdyń urpaǵynyń úıinde, anasynyń amanaty boıynsha onyń sandyǵynda, aq oramalǵa oralyp saqtalǵan.
Dáýqaranyń dýlyǵasy da qolda bolǵan. Ony Taıpaq óńirinde turǵan áltekeniń bir jigiti babamyzdyń arýaǵyn ardaqtaımyz dep alyp, artynan ol kisi Aqtóbe jaqqa kóship ketken. Sol kisiniń urpaǵy qazir qaıda turady? Dýlyǵa bar ma eken? Ol jaǵy belgisiz bolyp tur.
Táýelsizdikti ańsap, elin jaýdan qorǵaǵan Dáýqaradaı batyrdyń esimin ulyqtaý maqsatynda Baıbaqty rýynyń bir top azamattary Dáýqara batyr men Naýsha batyr Qarjaýulynyń zıratynyń basyn qaraıtýda.
Batyr babamyz Dáýqaranyń urpaqtary Ábituly Qýanyshtyń balalary Serik pen Sáýleniń kómeginiń arqasynda kóp jyldan beri atadan balaǵa qasıetti mura bolyp kele jatqan, Umsyndyq ájeniń sandyǵynda saqtalǵan Dáýqara batyrdyń saýytyn ótken jyldyń kúzinde birinshi bolyp men kórdim.
Serik Qýanyshulynyń aıtýynsha, Umsyndyq áje qansha ójet, qaısar bolsa da, asyra silteý jyldarynyń qyspaǵynan qorqyp, Dáýqara atasynyń saýyty men qylyshyn ózi biletin jerge kómip saqtaǵan. Bul saýyttyń tarıhy tereńde jatyr.
Áli balasy Ábit 1903 jyly Taıpaq aýdanynyń Óleńti eldi mekeninde dúnıege kelgen. Rýy – Baıulynyń Baıbaqtysy, onyń Áltekesi, onyń Dáýqara bólimi. Ábit 1942 jyly soǵysqa alynyp, 1943 jyldyń qańtar aıynda Stalıngrad maıdanynda erlikpen qaza tapqan. Ábittiń báıbishesi Umsyndyq Qanalyqyzy Álıeva 1912 jyly Taıpaq aýdanynyń Jylandy eldi mekeninde dúnıege kelgen. Ábit 1942 jyly soǵysqa keter aldynda Umsyndyqqa «Batyr babamyzdyń saýyty saǵan amanat. Atanyń atyn ardaqtap, táý etińder. Qınalǵan kezde atadan kómek surańdar, ol kómegin beredi. Jurtqa jaımaı, Qaratóbedegi Qaldyǵaıty ózeni janyndaǵy Dáýqara atamyzdyń zıratyna baryp turyńdar. Men soǵystan aman kelsem sóz joq, bul saýyt-saımanǵa ózim qamqorshy bolamyn. Batyr babam elin, jerin qorǵaımyn dep sheıit bolǵan. Meniń ózgelerden nem artyq?! Otan qorǵaýda opat bolsam – urpaǵyma maqtanysh. Al sen ómirden óterińde shańyraq ıesi balańa amanatta» degen Ábit soǵystan oralmaǵan.
Zaman jaqsardy-aý degende, Umsyndyq áje qarýlar tyqqan jerdi ashsa, qylysh tottanyp, shirigen. Qolǵa ustaýǵa kelmeı, ortasynan qaq bólinipti. Saýyt azdap tottanǵany bolmasa, baıaǵy kúıin joǵaltpaǵan.
Sol kúnnen bastap Umsyndyq áje batyr babasynyń saýytyn jurt kózine kórsetpeı, óziniń úlken sandyǵynda saqtapty. Balalaryna, tamyr-tanysqa, kórshi-kólemge saýyt jaıly aıtýǵa tyıym salypty.
Ómirden óter shaǵynda Umsyndyq saýytty balasy Qýanyshqa tapsyrǵan. Ol kisi 1986 jyly 74 jasynda qaıtyp, Ańqatydaǵy qaýymǵa jerlendi. Qýanysh bolsa qasıetti dúnıeni balasynyń úlkeni Serikke tapsyrǵan.
Serik ekinshi bólmeden aq shúberekke oralǵan kólemdi nárseni alyp kelip, meniń aldyma qoıdy. «Dáýqara atamyzdyń baıaǵydan beri jurttan jasyryp júrgen saýyty mynaý» dep oramal baılamyn sheship, saýytty kórsetti.
Dáýqara batyrdyń saýytyn úlken tolǵanys ústinde qolyma alyp, qarap otyrmyn. Azdap tot basqan, torlanǵan, kishkene shynjyr kóz saýytqa zer salyp qaraǵanda baıqaǵanym – kindikten sál joǵary jaǵynda tesiktiń barlyǵy. Al basqa jerleri bútin.
Sonymen, Jigerlen aýyly qasyndaǵy bıik tóbeden máńgilik mekenin tapqan Dáýqara batyrdyń saýyty tabyldy. Endi, batyrdyń dýlyǵasy tabylsa, sonaý 1998 jyldan bergi jýrnalıstik izdenisimniń jetistigi bolar edi dep oılaımyn. Áıteýir, uzyn jiptiń ekinshi ushyn ustaǵaly otyrmyz, sátti bolǵaı!
Qaıyrjan HASANOV,
Qazaqstannyń Qurmetti
jýrnalısi,
Oral
