Qazaq memlekettiligine qater tóndiretin syrtqy jaǵdaılar

1587

Qazaqtyń birtalaı rý-taıpalary ózge de túrki taıpalarymen  birge 15–16-shy ǵasyrlarda Sibir handyǵy quramynda bolatyn. 1563 jyly bul handyqty Shaıban áýletinen shyqqan Kóshim han basqarýǵa kirisken. Osy  shaqta handyq aýmaǵy Ertis, Tobyl ózenderi alabynan Oral taýlaryna deıingi keńistikti alyp jatty. Ol áýelde Qazan handyǵymen shektesetin. Qaharly Ivannyń Qazandy basyp alýyna baılanysty, Sibir handyǵy endi Máskeý patshalyǵymen shekaralas bolyp shyqty.

Máskeý memleketinde alǵashynda kishigirim tuz kásipshiligin ashqan, sosyn ony tez keńeıtken, odan ań terisimen, ózge de taýarlarmen saýda jasaý jolymen iri dáýlet jıǵan Stroganovtar kásipkerlikpen shuǵyldandy. Jan-jaqtan jumysshylar shaqyryp, túrli qurylystar salý arqyly ózindik «memleket ishinde memleket» quryp alǵan osynaý ataqty kásipkerler áýletiniń jerin shyǵys jaǵynan tóngen «jabaıylar» shabýylynan jaldamaly qarýly jasaqtary qorǵaıtyn. Olar tek ıelikti qorǵaýmen ǵana shektelmegen edi. Qaharly Ioann patshanyń ózinen bata alyp, Stroganovtar kásipshiliginiń jerin keńeıtý úshin, Tas beldeýden (Oraldan) asqan da, Sibir handyǵynyń batysyndaǵy ıeligine suǵyndy. Biraq jergilikti qazaq rý-taıpalarynyń taısalmaı qaqtyǵysýdan tartynbaýyna, tipti, jıi-jıi keri shabýyldap kórsetken qarsylyǵyna kezikti. Sondyqtan, Máskeýdiń qoldaýyna arqa súıegen atalmysh kásipkerler Edil boıynda qaraqshylyqpen shuǵyldanyp júrgen kazaktardan «patshalyqtyń shyǵys shekarasyn keńeıtý úshin» jańa kúsh jınady. Olardyń atamany Ermakqa úlken jasaq qurǵyzyp,  ony ot-qarýmen, soǵysqa qajet barsha jaraqpen jabdyqtady. Sóıtip kazaktardy «Sibir patshalyǵyn baǵyndyryp, Orys Derjavasyna qosý úshin» joryq jasaýǵa myqtap daıyndady. 

Ermak jaqsy qarýlanǵan 600 kazagimen Sibir ámirshisi Kóshim hannyń áskerbasylary bastaǵan jasaqtaryna qarsy 1581–1585 jyldary tabysty jaýlaýshylyq urystar júrgizdi. Ertis, Ob ózenderine jetip, handyqtyń iri qalalaryn aldy. Sosyn Sibirdegi soǵys barysyn, áskerı jetistikterin baıan etip, kásipker Stroganov pen Qaharly Ivan patshaǵa 1583 jyly jaýshy jóneltti. Qaraqshy kazaktardyń orys jerin keńeıtken erlikterine dán rıza patsha oǵan syıǵa qos dýlyǵa jiberdi. Ermak dýlyǵanyń ekeýin de basyna qabattap kıip júrdi. Aqyry 1585 jylǵy jazda Kóshim hannyń sarbazdary qolynan qaza tapty. (Qazaq ishinde saqtalǵan «Sátibek batyr» jyry onyń ólimi jaıynan qyzyq derek beredi). Osy jyly Táýekel hannyń inisi Oraz-Muhamed sultan Kóshim handyǵyna kelgen. Ol eki jyldan keıin ustazy Qadyrǵalı bımen birge orys tutqynyna túsedi. Sol 1587 jyly Tobyl men Ertistiń quıylysyna  orys patshalyǵynyń Sibirdi jaýlap alýdaǵy basty ortalyǵy retinde Tobolsk qalasy salyna bastaıdy.

Batpaq pen tartpaǵa ornalasqan shap-shaǵyn Máskeý knıazdigi kúni keshe ydyraǵan ımperııa (Altyn Orda, Joshy ulysy, Ulyǵ Ulys) ornynda ózimen qatar uıysqan  memlekettik qurylymdardyń birazyn bas-aıaǵy bir músheldeı ýaqyt ishinde basyp aldy da, basqynshylyq aranyn asha túsip, osylaı, Joshy ulysynyń ulan-ǵaıyr aýmaǵyna qojaıyn bolýǵa umtyldy. (Patshalyqtyń tarıhshylary muny keıin «orys jerin jınaý» retinde baǵalaıdy.  Bul baǵa ómirsheń bolyp shyǵady, sony jáne sol máskeýlik memlekettik qurylymnyń otanshyldyqqa balaǵan kúlli jaýlaýshylyq, basqynshylyq joryqtaryn eshkim teristemeıdi. Qýatty Máskeý memleketi kúshtiniń quqymen ornyqtyrǵan birjaqty uǵymdar boıynsha, onyń árbir jańa el-jurtty basqynshylyqpen jaýlap alýy  sol jańa bodanyna jasaǵan qamqorlyǵy retinde nasıhattalady jáne osy ustanym urpaqtan urpaq aýysqan saıyn jeke-dara, jalǵyz da durys shyndyq retinde sanaǵa bekem sińirile beredi).

Sibir handyǵyna 16-shy ǵasyrdyń sońyna qaraı orys jasaqtarymen birge oırattardyń bir bóligi (torǵaýyttar) shabýyldar jasady. 1598 jyly Kóshim han elinen ketti. Handyqty patsha áskeri tolyǵymen basyp aldy. Ertis boıymen kóterilgen torǵaýyt-qalmaqtar birtindep qazaq jeriniń teristigi arqyly Edilge qaraı ótti. Edildiń tómengi aǵysynda qazaqtarmen, noǵaılarmen qaqtyǵystarǵa baryp, jańa jerge qonystandy. Keıin olar orys qyzmetin qabyl alyp, patshalyqtyń jaýynger jasaǵyna aınalady (jasalǵan kelisimsharttar boıynsha, patshalyq qalmaqty – Edilge kelgen oıratty – óz bodany dep eseptedi, al olar kelisimshartty ózderinshe túsinip, orystarmen tek ýaqytsha áskerı odaq qurdyq dep sanady).

Qalmaqtardyń óz otanynan kóterile kóshýiniń sebebin tarıh dál aıta almaıdy, yńǵaıy, ishki kıkiljińderdiń údeı túsýi saldarynan bolýy yqtımal. 15-shi ǵasyrdyń ortasynda oırattar qýaty artqan mońǵol elin basqarǵan. Olardyń qytaılarmen  saýda qatynastaryna baılanysty eki arada kıkiljińder oryn alyp turdy da, aqyrynda oırat-qytaı soǵysyn týdyrdy. Sonda monǵoldardyń is júzindegi serkesi retinde moıyndalǵan oırat Esen taıshy Qytaıdy múldem jaýlap alýǵa nıettendi. Ol mońǵoldyń Qubylaı han zamanyndaǵy Iýan ımperııasyn jańǵyrtýdy oılaǵan edi. Sodan 20 myńdyq mońǵol-oırat áskeri qytaıdyń jarty mıllıondyq orasan zor armııasyn Týmý degen jerde tas-talqanyn shyǵaryp jeńdi (qytaı tarıhynda ol oqıǵa «Týmý apaty» dep atalady). Qytaı ımperatory In zýndy tutqynǵa aldy. Sosyn Esen taıshy áskerı qımyldy toqtatyp, qonysyna oraldy. Qorǵaýsyz qalǵan Beıjıńge shabýyl jasamady. Imperatordy qolǵa túsirýiniń ózi  zor oqıǵa edi, sondyqtan Esen qytaı jaǵymen asyqpaı kelissózder júrgizdi. Mol olja alýdan dámelendi. Alaıda Beıjıń qorǵanysyn uıymdastyrýmen shuǵyldanyp júrgen jas ta jigerli qytaı áskerbasy Iýı zıan jyǵylmady. Tez arada taqqa ımperatordyń inisin otyrǵyzdy. Sóıtti de, Esen taıshynyń tutqyn ımperatordy satyp al degen usynysyn keri qaqty. «Imperatordyń ómirinen el taǵdyry mańyzdyraq» dep málimdedi.

Jospary oryndalmaǵan Esen sátsiz júrgizilgen kelissózderden birshama ýaqyt ótkennen keıin, tutqynynda otyrǵan qytaı elbasyn bosatyp, eline dostyq kóńil-kúımen shyǵaryp saldy. Odan, 1454 jyly, ózin mońǵol hany etip saılatty.  Ol áskerı qolbasshy retinde Mın Qytaıyna aýyr soqqy berip, qytaı ımperatorynyń ózin tutqynǵa alǵan, Shyńǵys hannan keıingi dáýirde tóre emes áýletten tuńǵysh ret Mońgolııanyń qahany bolǵan asa kórnekti tulǵa edi. Alaıda búkilmońǵol hany taǵynda Esen taıshy bir jyl ǵana otyryp, óz elindegi qarsylastary qolynan 1455 jyly  qaza tapty. Ol dúnıeden kóshkennen keıin ımperııasy da ydyraı bastady. Shyǵystaǵy mońǵoldar taıpa-taıpaǵa bólshektenip, oırat ımperııasynan bólinip ketti.

Qazaq handary oırat bıleýshilerine qarsy kúreste osy shaqta jáne odan keıin de – 16-shy ǵasyrdyń orta sheni men onyń 2-shi jartysynda –olardan edáýir basym túsip otyrǵan. Óıtkeni bul kezde oırattar eldiń óz ishindegi alaýyzdyq saldarynan edáýir álsiregen bolatyn. Qazaqtardyń kúshtiligi jáne olardyń oırattardy baǵyndyrǵany jaıynda Máskeý patshasy Qaharly Ioann óz elshisi arqyly bilip otyrdy. 1594 jyly onyń uly Fedor patshaǵa barǵan Táýekel hannyń elshisi de  óz hanyn qazaqtar men qalmaqtardyń patshasy mártebesinde atady. Osyndaı jaǵdaılardyń nátıjesinde, Esim hannyń tusynda  qazaq sultandarynyń kóbi oırat taıpalarynyń yqtımal kúsh-qýatyn elemegen edi.

Degenmen bul jáıtke Esim han mán berip, eldi oırat taıpalarynyń shapqynshylyǵynan qaýipsizdendirý sharalaryn oılastyrdy. Onyń saıası kóregendiginiń, alystan boljaǵyshtyǵynyń arqasynda qazaq jasaqtary oırattardy zalalsyzdandyratyn, qaýiptiń aldyn alatyn soqqylar berdi. Soǵysta aınymaly tabysqa jetip turǵan ýaqytsha jeńister óz aldyna, Esim han oırat taıpalaryn biraz ýaqyt ózine baǵyndyrdy da. Degenmen, bul ústemdik baıandy bolý úshin qazaq elin quraıtyn rý-taıpalardyń birligin arttyra túsý mańyzdy edi.  Muny Esim han aıqyn uqty. Onyń el basqarýdy jetildirý maqsatynda jasaǵan  reformasy osynaý asa qajet birlikti kózdegen bolatyn.

16-shy ǵasyrdyń sońynda oırattarda tórt taıpalyq birlestik bar edi. Torǵaýyttar Tabaǵataıdan shyǵysqa qaraı sozylǵan aımaqta, hoshoýyttar  qazirgi Úrimshi (kóne Dıhýa) qalasynyń mańyndaǵy aýdanda, dúrbitter Ertistiń joǵarǵy aǵysy boıynda, chorostar Ileniń  bastaýynda boldy. 1528 jyly Esim han dúnıe salǵan shamada oırat taıpalarynyń birigýge bet alǵan  úderisi  bastalǵan. Birigý úderisi qııan-keski kúres ústinde júrdi. Esen ımperııasynan bólingen mońǵol aımaqtaryn manchjýrlar kúshpen qosyp alǵan da, 1616 jyly ın ımperııasyn qurǵan. Osy ımperııamen keskilesken kúres barysynda oırattar kúsh biriktirý jolyn izdedi.   20-shy jyldardyń sońy men 30-shy jyldardyń bas kezinde oırattardyń bir bóligi Ertistiń oń jaǵasyna shoǵyrlana tústi. Aqyry, «Tórt Oırat odaǵy» uıymdastyryldy. Ony «Tórt Oırat memleketi» dep te ataǵan. Al ol ǵylym áleminde Jońǵar handyǵy delinedi. (Qalmaq tilinen aýdarǵanda, «jýń ǵar» – «sol qol, sol jaq qar» uǵymyn beredi. Shyńǵys hannyń kezinde oırattar mońǵol áskeriniń sol qanatyn quraǵan, sondyqtan da osy faktini jańa memlekettiń ataýyna shyǵarýdy hosh kórse kerek. Handyqtyń jańa ataýyna baılanysty, oırat pendeleri jońǵarlar dep atala beredi. Oǵan deıin de solaı aıtylyp júretin). Jańa jońǵar memleketiniń 1635 jyly saılanǵan alǵashqy ámirshisi Erdenı-Batyr qontaıshy birden qazaq jerine jortýylǵa shyqty…

Jońǵarlardyń jańa handyq qurǵannan keıin qazaq jerin jaýlap alý maqsatymen júrgizgen úzdiksiz joryqtary Jáńgir hannyń áskerbasy bolyp júrgen kezeńine saı keldi. Jáńgir – Esim hannyń kishi uly. Esim han 1628 jyldyń kúzinde dúnıe salyp, Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi janyna qoıylǵannan keıin taqta biraz jyl aǵasy Jánibek otyrǵan, odan soń el bıligi tizginin Jáńgir alǵan bolatyn. Ol oırattarǵa qarsy shaıqastarǵa ákesimen birge áldeneshe qatysqan, batyrlyǵymen kózge túsken, jekpe-jekterde salqynqandylyqpen qımyldap, udaıy jeńiske jetip kelgen (qalmaqta Jáńgirdi jeńetin batyr bolmaǵan), aǵasy handyq qurǵan tusta da áskerdiń bas qolbasshy bolǵan, ári boıy alasa, tolyq deneliligine oraı da Salqam Jáńgir atalyp ketken kórnekti tulǵa edi.  Ol oırattardyń qazaq eline shapqynshylyq jasaı berýiniń sebebin jaqsy biletin…

(Jalǵasy bar)


Beıbit QOIShYBAEV,

jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty

 

Pikirler