ALǴYSTY QAZAN BA, QARǴYSTY QAZAN BA?
Degenmen tarıhtyń óz esebi ózinde. Myń jyldyq mereke qarsańynda Almaty tóńiregi birtindep ejelgi qundylyqtaryn tanym aıdynyna shyǵara bastaǵanǵa uqsaıdy…
Kóshpeli qazaqtyń basty tilekteriniń biri – «qazan aýzy joǵary» degenge saıady. Demek, as quıatyn ydys ejelden qasıetti sanalǵan. Jalǵyz kóshpeli órkenıette emes, álbette. Ydystyń kýlti hrıstıan áleminde de bar. Máselen, Ǵaısa paıǵambardyń aǵashqa keriler aldynda on úsh sahabasymen birge sharap ishken ydysy – «Qasıetti Graal» Batys dúnıetanymyndaǵy eń qasıetti jádigerlerdiń biri bolyp esepteledi.
Taıaýda Esiktegi «Altyn adam» jerlengen obalardyń birinen saq tilinde jazýy bar ydys tabyldy. Bir qaraǵanda, jáı ydys kóringenimen, arheologtar men ǵalymdar oǵan erekshe kóńil bólip otyr. Onda eski qarǵys jazylǵan degen boljam bar. Boljamdardyń birine sensek, ony oqyǵan adam ot-sýdyń bárin tabyndyra alatyn kórinedi. Ázirge bul jazbany ashyp oqı alǵan eshkim joq.
«Jalpy, sol durys ta» deıdi ezoterıkter. Sebebi, kóne qarǵysty duǵalardyń keremetin naqty ǵylym da joqqa shyǵarmaıdy. Onyń mysaldary da barshylyq. Máselen, pıramıdalar qazylǵannan keıin izinshe tanym aıdynyna «perǵaýyndar qarǵysy» degen uǵym shyqty. Mysyr pıramıdalaryn qazyp, perǵaýyndardyń baqılyq uıqysyn buzǵandardyń ońǵany joq. Eń sońynda jalǵyz tiri qalǵan ekspedıııa basshysy lord Karterdiń jany shyǵar shaqta «Men Týt patshany kórip turmyn!..» dep shyńǵyrǵanyn jalpaq jahan biledi. Biraq, odan sabaq alǵan eshkim joq.
Alaıda, Allaǵa shúkir, eki myń jyldan soń urpaqtarynyń ortasyna qaıta oralǵan altyn saýytty batyr baba bizge ókpeli emes sııaqty. Degenmen, Esik obalarynan tabylǵan qarǵysty duǵa jazylǵan-mys dep júrgen arheologııalyq jádigerdiń jáıi basqashalaý tárizdi…
SYNA JAZÝDYŃ SYRY ENDI AShYLA MA?
Jádigerdiń taǵy da bir aıryqsha mańyzy – ony oqı alsaq, Esik óńirin mekendegen ejelgi kóshpelilerdiń qandaı tilde, túrki tilinde nemese úndiarıı tilinde sóılegenin anyqtaýǵa bolady. Ony aıtpaǵanda, ejelgi Qazaqstan turǵyndarynyń etnıkalyq antropologııasy da áli kúnge deıin anyqtalǵan joq. Shyńǵyshannyń, Temirlannyń antropologııalyq tegi týraly da daý kóp. Jádigerdiń osy mańyzdy máseleni sheshýge septigi tııýi de múmkin.
Iran tilin zertteýshi V.Abaev degen ǵalym skıf tiliniń 400 sózden turatyn sózdigin jasaǵany belgili. Ǵalymǵa sener bolsaq, ejelgi kóshpeliler qazirgi aǵylshyn tiline jaqyn tilde sóılesken kórinedi. Nesi bar?! Anglo-sakstardyń ózi de arǵy babalarynyń Edil ańǵaryn mekendegen ýgro-fın etno-tobynan shyqqanyn joqqa shyǵarmaıdy. Máselen, skıfter er adamdy qazirgi aǵylshyn tiline uqsas ataýmen ataǵan. Ári ondaı sózder jetip-artylady. Deıturǵanmen, ejelgi saqtardyń sózdik quramynda túrkilik anyqtamalar da jetkilikti kórinedi.
Budan qandaı qorytyndy shyǵarýǵa bolady? Bizdiń túsinikte: ejelgi tilderdi, ásirese, tym ejelgi tilderdi naqtylanyp, pastýlatqa aınalyp ketken qazirgi tilderdiń etnogenezdik tobyna jatqyzý qısynsyz. Sebebi, adamzattyń o bastaǵy tegi de, tili de ortaq bolǵan. Tildik erekshelikter ýaqyt pen turmys áreketi arqyly birtindep, ýaqyt óte qalyptasqan.
JÁDIGER QAI TILDE SÓILEIDI?
Endi Esik obalarynan tabylǵan sensaııaly ydysqa keleıik. Aldymen ol kóshpeli saqtarda jazba bolǵanyn kórsetedi. Qazir jádiger Esik qalasynyń murajaıynda tur. Ári mamandar burynǵy ateıstik keńes dáýirindegideı emes, onyń mıstıkalyq sıqyrǵa toly ekenin de jasyrǵan joq. Aldymen onyń Zaratýshtra dinine qatysy bar degen boljamdar aıtyldy. Óz zamanynda qudyretti din bolǵan bul senimniń Qazaqstan aımaǵynda paıda bolǵany aıdan-anyq. Ol týraly jazba derekter de kezdesedi. Zaratýshtrany Qazaqstan men Reseıdiń shekarasynan tabylǵan ataqty Arqaıymmen jáne Syntashty qalasymen de baılanystyratyndar bar. Qalaı desek te, Esikten tabylǵan jańa sensaııaly jádiger tanym álemin tańǵaldyryp otyr. Ári sol arqyly buǵan deıin syry ashyldy delinip júrgen keıbir baılamdar tóńiregine kúdik te uıalaı bastady.
Endi bir boljamdarǵa kóz salsaq, ydystaǵy jazýdyń túrkilik tegine kóz jetkizemiz. Aldymen ondaǵy syna jazýlar jalpaq jahanǵa belgili Orhon-Enesaı jazbalaryna óte uqsas. Al sóıtken túrkiniń syna jazýy áldeqashan taldanyp, oqylyp qoıdy. Eger Esikten tabylǵan jádiger oqý men ınterpretaııanyń basqa da bir syryn ashyp berse, buǵan deıin Orhon-Enıseı jazbasyn ashty dep júrgen Klıashtornyı sııaqty ǵalymdardyń tujyrymynyń ne bolary da belgisiz…
Bul jerdegi basty tetik ydysta jazylǵan jazýdyń qaı tilge jatatynynda bolyp tur. Ataqty Arqaıymǵa baılanysty túrki jáne slavıan ǵalymdary arasynda biraz daý týyp, onyń artynyń memleketaralyq dúrdarazdyqqa aınalǵanyn da bilemiz. Aldymen daýdyń shekara delımıtaııasy kezinde Astana men Máskeý arasynda týyndaýy zańdy edi… Sebebi, ondaı órkenıetterdiń qazirgi izbasary bolý túrkilerge de, slavıandarǵa da az syı, az mártebe emes.
Esik obalarynan tabylǵan jańa jádigerge kelsek, tarıhı derekter óz zamanynda bul óńirde ártúrli tilde sóılegen tórt túrli etnostardyń bolǵanyn dáleldep te qoıdy. Olardyń arasynda saqtarmen qosa gýndar da bar. Al gýndardyń urpaǵynyń qazaqtardyń quramyna engeni – daý týdyrmas aqıqat. Qazirgi ǵylymı tanym maıdanynda Esikten tabylǵan jańa jádigerdegi jazýdyń qaı tilge jatatyny týraly san alýan pikirler talasy órbigeli tur. Aqyry ne bolaryn ýaqyt kórsetpek. Muny bir dep qoıyńyz.
Bizde tanym aıdynyna shyǵarýdy ózimiz mindet sanaıtyn taǵy da bir tosyn pikir bar. Endi soǵan keleıik. Onyń túıini «Qorǵan ba?» álde «Oba ma?» degenge saıady. Sonymen…
«QORǴAN BA?», ÁLDE «OBA MA?»
Sońǵy jyldary jalpy ejelgi saqtardyń ǵasyrlar qatparynan bizge jetken ǵajaıyp ta tylsymdy syr búkken jádigerleri jarııalylyqqa ıe bolǵaly «Saq qorǵandary» túrinde aıtylyp keledi. Bári de álem lıngvısteri aıta-aıta sharshaǵan, nátıje shyqpaǵan «ústem tilderdiń basqalarǵa tıgizer ımperatıvti yqpalynyń» áseri.
Qazir biz de sondaı jaǵdaıdamyz. Qazaqstannyń bir oblysynda qazaqtar shelekti «bedire» deıdi. Osy sózdi kirmesóz dep kórshi. Oǵan eshkim senbeıdi. Sebebi orystyń «vedrosy» tildik leksıkonǵa áldeqashan enip, kirigip ketken. Ondaı «shata» sózder Qazaqstannyń basqa óńirlerinde de kóp. Tipti, tutas frazeologııalar da kezdesedi.
Endi «qorǵan», «oba» anyqtamalarynyń etımologııasyna keleıik. Orystar qoldan úıilgen tóbeni, ıaǵnı obany «kýrgan» deıdi. Máselen, Edil jaǵasynda «Mamaev kýrgan» degen ataqty tarıhı aımaq bar. Osy «Mamaev» kim? «Kýrgan» ne? «Kýrgan» (qorǵan) sózi uǵynyqty boldy, dep oılaımyz. Endi «Mamaevqa» keleıik. «Mamaevtyń» artynda kádimgi «óldiń Mamaı qor boldyń» degen qazaqy mátel qaldyrǵan qolbasshy Mamaı batyr tur. Alaıda, «ústem tildiń» áserimen áýeli onyń aıtylýy, sosyn onyń uǵymy, mazmuny ózgerdi. Qazaqy uǵymǵa kirigip ketken qoltýma sózder de, qazirgi taban izi sar daladan asfaltqa qaraı aýǵandar umyta bastaǵan baıyrǵy asyl sózder problemasy da osy jerden týyndaıdy.
Sonymen, «Qorǵan ba?», «Oba ma?» degen negizgi saýalǵa qaıta oralaıyq. Asyqty túzde emes, «asfalt ústinde oınap» erjetkender «kýrgandy» qorǵan, bekinis, porfos dep qabyldaıdy. Qazaq tilinde «oba» degen sózdiń baryn áste bilmeıdi. Bizdiń «oba ma?» degen saýalymyzdy Amerıkanyń qazirgi prezıdenti Barak Obama dep uǵýy da kádik…
Mine, «aýyldan asfaltty aýmaqqa qonys aýdarǵan» qazirgi qazaqy ýrbanıstıkanyń túsinik-uǵymy, qabyldaýy osyndaı.
TÚIIN
Sonymen, buǵan deıin tanym aıdynyna sensaııaly «Altyn adamdy» bergen Esik obalarynyń álemdik arheologııany beri tastaǵanda medevıstıkany, ári tereńdesek – tutas ejelgi tarıhty taǵy da bir oıǵa batyrǵan jáıi bar. Jádigerdegi tylsymdy jazýdy oqý arqyly kóne túrki, úndiarıı nemese eýropalyq tilderdiń biriniń mártebesi asqaqtap, endi bireýiniń qolda bar, buǵan deıin etno-maqtanyshqa aınalǵan rýhanı qundylyǵynan aırylyp qalýy ábden yqtımal. Arqaıym, odan da arǵy 53 ǵasyrlyq tarıhy bar ejelgi Botaı qonysy tóńiregindegi «Olar kim? Eýropalyqtar ma, azııalyqtar ma?» degen bitispes daýdyń basylmaı turǵan shaǵynda syr búkken Esik obalary taǵy da bir sensaııanyń shetin shyǵaryp otyr. Ras, bir qaraǵanda jádiger-qazan – qazaq jeriniń, qazaqtyń rýhanı qazynasy. Alaıda, adamzattyń yqylym zamannan bergi «uly qonys aýdarýynyń» gıpoteza esebinde alǵa tartylatyny daýsyz. Endigi jeńis qaı etnosqa tıesili? Túrkilerge me, basqalarǵa ma? Onyń jaýabyn taıaýdaǵy bolashaq kórsetpek. Al ázirge bizdiń qolda «Qazan aýzy joǵary» degen dámeli úmit qana bar…
Ómirzaq MUQAI, "Almaty aqshamy".
