Esikten tabylǵan eski ydys...

1057

ALǴYSTY QAZAN BA, QARǴYSTY QAZAN BA?

 
 Myń jyldyǵyn atap ótkeli otyr­ǵan Almaty tóńiregi syry ashylmaǵan tarıhı-arheologııalyq tylsymǵa toly. Megapolıs aýma­ǵynda resmı tirkeýge alynǵan 17 arheologııalyq keshen bar. Onyń jartysyna jýyǵy áli kúnge «jabý­ly qazan…» kúıinde jatyr.

Degenmen tarıhtyń óz esebi  ózinde. Myń jyldyq mereke qar­sańynda Almaty tóńiregi birtindep ejelgi qundylyqtaryn tanym aı­dynyna shyǵara bastaǵanǵa uqsaı­dy…

Kóshpeli qazaqtyń basty tilek­teriniń biri – «qazan aýzy joǵary» degenge saıady. Demek, as quıatyn ydys ejelden qasıetti sanalǵan. Jalǵyz kóshpeli órkenıette emes, álbette. Ydystyń kýlti hrıstıan áleminde de bar. Máselen, Ǵaısa paıǵambardyń aǵashqa keriler aldynda on úsh sahabasymen birge sharap ishken ydysy – «Qasıetti Graal» Batys dúnıe­tanymyndaǵy eń qasıetti jádiger­lerdiń biri bolyp esepteledi.

Taıaýda Esiktegi «Altyn adam» jerlengen obalardyń birinen saq tilinde jazýy bar ydys tabyldy. Bir qaraǵanda, jáı ydys kóringenimen, arheologtar men ǵalymdar oǵan erekshe kóńil bólip otyr. Onda eski qarǵys jazylǵan degen boljam bar. Boljamdardyń birine sensek, ony oqyǵan adam ot-sýdyń bárin tabyn­dyra alatyn kórinedi. Ázirge bul jazbany ashyp oqı alǵan eshkim joq.

«Jalpy, sol durys ta» deıdi ezoterıkter. Sebebi, kóne qarǵysty duǵalardyń keremetin naqty ǵylym da joqqa shyǵarmaıdy. Onyń my­saldary da barshylyq. Máselen, pıramıdalar qazylǵannan keıin izinshe tanym aıdynyna «perǵaýyndar qarǵysy» degen uǵym shyqty. Mysyr pıramıdalaryn qazyp, perǵaýyn­dardyń baqılyq uıqysyn buzǵan­dardyń ońǵany joq. Eń sońynda jalǵyz tiri qalǵan ekspedıııa bas­shysy lord Karterdiń jany shyǵar shaqta «Men Týt patshany kórip turmyn!..» dep shyńǵyrǵanyn jalpaq jahan biledi. Biraq, odan sabaq alǵan eshkim joq.

Alaıda, Allaǵa shúkir, eki myń jyldan soń urpaqtarynyń ortasyna qaıta oralǵan altyn saýytty batyr baba bizge ókpeli emes sııaqty. Degenmen, Esik obalarynan tabylǵan qarǵysty duǵa jazylǵan-mys dep júrgen arheologııalyq jádigerdiń jáıi basqashalaý tárizdi…

SYNA JAZÝDYŃ SYRY ENDI AShYLA MA?

Jádigerdiń taǵy da bir aıryqsha mańyzy – ony oqı alsaq, Esik óńirin mekendegen ejelgi kóshpelilerdiń qandaı tilde, túrki tilinde nemese úndiarıı tilinde sóılegenin anyqtaýǵa bolady. Ony aıtpaǵanda, ejelgi Qazaqstan turǵyndarynyń etnıkalyq antropologııasy da áli kúnge deıin anyqtalǵan joq. Shyńǵyshannyń, Temirlannyń antropologııalyq tegi týraly da daý kóp. Jádigerdiń osy mańyzdy máseleni sheshýge septigi tııýi de múmkin.

Iran tilin zertteýshi V.Abaev degen ǵalym skıf tiliniń 400 sózden turatyn sózdigin jasaǵany belgili. Ǵalymǵa sener bolsaq, ejelgi kósh­peliler qazirgi aǵylshyn tiline jaqyn tilde sóılesken kórinedi. Nesi bar?! Anglo-sakstardyń ózi de arǵy baba­larynyń Edil ańǵaryn mekendegen ýgro-fın etno-tobynan shyqqanyn joqqa shyǵarmaıdy. Máselen, skıf­ter er adamdy qazirgi aǵylshyn tiline uqsas ataýmen ataǵan. Ári ondaı sóz­der jetip-artylady. Deıtur­ǵanmen, ejelgi saqtardyń sózdik quramynda túrkilik anyqtamalar da jetkilikti kórinedi.

Budan qandaı qorytyndy shyǵarý­ǵa bolady? Bizdiń túsinikte: ejelgi tilderdi, ásirese, tym ejelgi tilderdi naqtylanyp, pastýlatqa aınalyp ketken qazirgi tilderdiń etnogenezdik tobyna jatqyzý  qısynsyz. Sebebi, adamzattyń o bastaǵy tegi de, tili de ortaq bolǵan. Tildik erekshelikter ýaqyt pen turmys áreketi arqyly birtindep, ýaqyt óte qalyptasqan.

JÁDIGER QAI TILDE SÓILEIDI?

Endi Esik obalarynan tabylǵan sensaııaly ydysqa keleıik. Aldymen ol kóshpeli saqtarda jazba bolǵanyn kórsetedi. Qazir jádiger Esik qala­synyń murajaıynda tur. Ári ma­mandar burynǵy ateıstik keńes dáýirindegideı emes, onyń mıstıkalyq sıqyrǵa toly ekenin de jasyrǵan joq. Aldymen onyń Zaratýshtra dini­ne qatysy bar degen boljamdar aı­tyldy. Óz zamanynda qudyretti din bolǵan bul senimniń Qazaqstan aıma­ǵynda paıda bolǵany aıdan-anyq. Ol týraly jazba derekter de kezdesedi. Zaratýshtrany Qazaqstan men Reseı­diń shekarasynan tabylǵan ataqty Arqaıymmen jáne Syntashty qala­symen de baılanystyratyndar bar. Qalaı desek te, Esikten tabylǵan jańa sensaııaly jádiger tanym álemin tańǵaldyryp otyr. Ári sol arqyly buǵan deıin syry ashyldy delinip júrgen keıbir baılamdar tóńiregine kúdik te uıalaı bastady.

Endi bir boljamdarǵa kóz salsaq, ydystaǵy jazýdyń túrkilik tegine kóz jetkizemiz. Aldymen ondaǵy syna jazýlar jalpaq jahanǵa belgili Orhon-Enesaı jazbalaryna óte uqsas. Al sóıtken túrkiniń syna jazýy ál­deqashan taldanyp, oqylyp qoıdy. Eger Esikten tabylǵan jádiger oqý men ınterpretaııanyń basqa da bir syryn ashyp berse, buǵan deıin Orhon-Enıseı jazbasyn ashty dep júrgen Klıash­tornyı sııaqty ǵalymdardyń tujy­rymynyń ne bolary da belgisiz…

Bul jerdegi basty tetik ydysta ja­zylǵan jazýdyń qaı tilge jata­ty­nynda bolyp tur. Ataqty Ar­qaıymǵa baılanysty túrki jáne slavıan ǵa­lymdary arasynda biraz daý týyp, onyń artynyń memleketaralyq dúr­darazdyqqa aınalǵanyn da bile­miz. Aldymen daýdyń shekara delı­mı­taııasy kezinde Astana men Máskeý arasynda týyndaýy zańdy edi… Sebebi, ondaı órkenıetterdiń qazirgi izbasary bolý túrkilerge de, slavıan­darǵa da az syı, az mártebe emes.

Esik obalarynan tabylǵan jańa jádigerge kelsek, tarıhı derekter óz zamanynda bul óńirde ártúrli tilde sóılegen tórt túrli etnostardyń bol­ǵanyn dáleldep te qoıdy. Olardyń arasynda saqtarmen qosa gýndar da bar. Al gýndardyń urpaǵynyń qazaq­tardyń quramyna engeni – daý týdyr­mas aqıqat. Qazirgi ǵylymı tanym maıdanynda Esikten tabylǵan jańa jádigerdegi jazýdyń qaı tilge jata­tyny týraly san alýan pikirler ta­lasy órbigeli tur. Aqyry ne bolaryn ýaqyt kórsetpek. Muny bir dep qoıyńyz.

Bizde tanym aıdynyna shyǵarýdy ózimiz mindet sanaıtyn taǵy da bir tosyn pikir bar. Endi soǵan keleıik. Onyń túıini «Qorǵan ba?» álde «Oba ma?» degenge saıady. Sonymen…

«QORǴAN BA?», ÁLDE «OBA MA?»

Sońǵy jyldary jalpy ejelgi saqtardyń ǵasyrlar qatparynan bizge jetken ǵajaıyp ta tylsymdy syr búkken jádigerleri jarııalylyqqa ıe bolǵaly «Saq qorǵandary» túrinde aıtylyp keledi. Bári de álem lıng­vısteri aıta-aıta sharshaǵan, nátıje shyqpaǵan «ústem tilderdiń basqalarǵa tıgizer ımperatıvti yqpalynyń» áseri.

Qazir biz de sondaı jaǵdaıdamyz. Qazaqstannyń bir oblysynda qazaq­tar shelekti «bedire» deıdi. Osy sózdi kirmesóz dep kórshi. Oǵan eshkim sen­beıdi. Sebebi orystyń «vedrosy» tildik leksıkonǵa áldeqashan enip, kirigip ketken. Ondaı «shata» sózder Qazaq­stannyń basqa óńirlerinde de kóp. Tipti, tutas frazeologııalar da kezdesedi.

Endi «qorǵan», «oba» anyqtama­larynyń etımologııasyna keleıik. Orystar qoldan úıilgen tóbeni, ıaǵnı obany «kýrgan» deıdi. Máselen, Edil jaǵasynda «Mamaev kýrgan» degen ataqty tarıhı aımaq bar. Osy «Mamaev» kim? «Kýrgan» ne? «Kýrgan» (qorǵan) sózi uǵynyqty boldy, dep oılaımyz. Endi «Mamaevqa» keleıik. «Mamaevtyń»  artynda kádimgi «óldiń Mamaı qor boldyń» degen qazaqy mátel qaldyrǵan qolbasshy Mamaı batyr tur. Alaıda, «ústem tildiń» áserimen áýeli onyń aıtylýy, sosyn onyń uǵymy, mazmuny ózgerdi. Qazaqy uǵymǵa kirigip ketken qoltýma sózder de, qazirgi taban izi sar daladan asfaltqa qaraı aýǵandar umyta bastaǵan baıyrǵy asyl sózder prob­lemasy da osy jerden týyndaıdy.

Sonymen, «Qorǵan ba?», «Oba ma?» degen negizgi saýalǵa qaıta oralaıyq. Asyqty túzde emes, «asfalt ústinde oınap» erjetkender «kýrgandy» qorǵan, bekinis, porfos dep qabyl­daıdy. Qazaq tilinde «oba» degen sózdiń baryn áste bilmeıdi. Bizdiń «oba ma?» degen saýalymyzdy Amerıkanyń qazirgi prezıdenti Barak Obama dep uǵýy da kádik…

Mine, «aýyldan asfaltty aý­maqqa qonys aýdarǵan» qazirgi qazaqy ýrbanıstıkanyń túsinik-uǵymy, qabyldaýy osyndaı.

TÚIIN

Sonymen, buǵan deıin tanym aıdynyna sensaııaly «Altyn adamdy» bergen Esik obalarynyń álemdik arheologııany beri tastaǵanda medevıstıkany, ári tereńdesek – tutas ejelgi tarıhty taǵy da bir oıǵa batyrǵan jáıi bar. Jádigerdegi tylsymdy jazýdy oqý arqyly kóne túrki, úndiarıı nemese eýropalyq tilderdiń biriniń mártebesi asqaqtap, endi bireýiniń qolda bar, buǵan deıin etno-maqtanyshqa aınalǵan rýhanı qundylyǵynan aırylyp qalýy ábden yqtımal. Arqaıym, odan da arǵy 53 ǵasyrlyq tarıhy bar ejelgi Botaı qonysy tóńiregindegi «Olar kim?  Eýropalyqtar ma, azııalyqtar ma?» degen bitispes daýdyń basylmaı turǵan shaǵynda syr búkken Esik obalary taǵy da bir sensaııanyń shetin shyǵaryp otyr. Ras, bir qaraǵanda jádiger-qazan – qazaq jeriniń, qazaqtyń rýhanı qazynasy. Alaıda, adamzattyń yqylym zamannan bergi «uly qonys aýdarýynyń» gıpoteza esebinde alǵa tartylatyny daýsyz. Endigi jeńis qaı etnosqa tıesili? Túrkilerge me, basqalarǵa ma? Onyń jaýabyn taıaýdaǵy bolashaq kórsetpek. Al ázirge bizdiń qolda «Qazan aýzy  joǵary» degen dámeli úmit qana bar…


Ómirzaq MUQAI, "Almaty aqshamy".

 
 

 

Pikirler