Ulttyq taǵamdardyń paıdasy

1505

Qazaq halqy asty joǵary baǵalap, qadirleı bilgen. Sondyqtan qazaqtar  adam qajettilikteriniń  ishinde taǵamdy  joǵary qoıǵan. «Astan úlken emessiń», «Erdi qorlasań sastyrar, asty qorlasań qustyrar» degen sekildi eskertpe sózder, maqal- mátelder osynyń dáleli. Qaı zamanda, qalaı aıtylǵanyna qaramastan, halyq asty qurmetteýdiń jolyn, ony ázirleýdiń kózin, retin taba bilgen.  El men eldi tatýlastyrýdy, jaqsylar men jaısandardy qurmetteýdi, ózderiniń myrzalyq, márttik úlgili, ónegeli qasıetteri men artyqshylyqtaryn, el dáýletin qazaq keń dastarqany arqyly ıaǵnı as, qonaqasy arqyly kórsetken.

Mal sharýashylyǵymen aınalysqan ata -babamyzdyń negizgi asy- et pen sútbolǵan. Etti qýyryp, asyp jegen.  Al sútten  kóptegen astar daıyndaǵan. Sıyr, qoı sútterinen qurt, kilegeı, qaımaq, irimshik, sary maı taǵy da basqa taǵamdar ázirlegen. Osy astardyń barlyǵyn daıarlaýdy qazaq áıelderge júktegen.

Qazaq áıelderi taǵamdardy jazda da, qysta da buzbaı saqtaýdyń ádis-tásilderin bilgen.

Olar sútten jasalatyn qaımaq, irimshik, sary maı,  shubat, qymyz, qurt sekildi taǵamdardy sheber daıyndaǵan. Basqa taǵamdarǵa qaraǵanda, súttiń alatyn orny erekshe.Sebebi, sút jáne sútten jasalatyn taǵamdar densaýlyqqa óte paıdaly. Ol as qorytý bezderiniń jumys isteý qabiletin únemi jaqsartyp otyrady.  Onyń ústine sút ónimderiniń dárýlik qasıeti de bar eken. Olar emdeý, aldyn alý, dıetalyq taǵam retinde de qoldanylady. Al, jylqynyń sútinen ázirlenetin qymyzdyń emdik qasıeti erteden belgili. Onda júrektiń jumys isteýin jaqsartatyn dárýmender bar. Sonymen birge, shubat ta densaýlyqqa óte paıdaly eken.

Osy astardyń paıdasyn medıına paıda bolmaı turyp- aq bilgen ata-babamyz naǵyz danyshpan bolǵan desek, artyq aıtqandyq emes. Buryn qymyz, shubatyn iship, qurt-irimshigin jep-aq halqymyz derttiń aldyn alǵan.  Ata-babamyzdyń alyp tulǵaly, batyr da dana bolýynyń bir syry osy bolýy da ábden múmkin.

Sútten jasalatyn qazaqta qurt, qatyq ,qymyz shubat, sút kóje, súzbe, kóbik, ejigeı taǵy da basqa taǵamdar barshylyq. Jáne ol taǵamdardyń basym bóliginiń  qalaı ázirlenetini halyqqa belgili. Alaıda  tanys emes qazaq taǵamdar da qanshama. Mysaly, ózim jaqynda ǵana ejigeı degen taǵamdy bildim. Osy taǵamnyń  qalaı jáne neden ázirlenetini  maǵan osy ýaqytqa deıin beımálim edi. Ulttyq taǵamdar týraly jazylǵan úsh kitapty oqyǵanmyn. Biraq, ol kitaptarda ejigeı týraly keziktirmeppin. Kitaptarda jazylmaǵan as túrin men ǵalamtordan birden taptym.

Ejigeı — qoı sútinen daıyndalǵan taǵam. Ol qaınatylǵan qatyq pen sary irimshiktiń qospasynan ázirlenetin dámi tátti, ózi jumsaq bolatyn as eken.

Budan da basqa biz bilmeıtin ulttyq taǵam túrleri kóp dep oılaımyn.  Negizinen bizde ulttyq taǵamdardyń umyt bolyp bara jatqany shyndyq. Al, buǵan sebep, túrli taǵamdardyń, sonyń ishinde, basqa elden kelgen astardyń kóbeıýi. Biraq, bul taǵamdardyń paıdasynan zııany basym ekenin zertteýshilerdiń ózi dáleldep otyr. Máselen, barlyq dúkenderde satylatyn amerıkandyqtardyń jyldam ázirlenetin gambýrger, chızbýrger, hot- dog sekildi taǵamdary densaýlyqqa zııan. Jáne de adamnyń tez tolysýyna sebepshi bolady. Mine, osy sekildi basqa elden kelgen astardyń kópshiliginiń paıdasynan zııany basym bolsa da, barlyq  dúkenderde osy taǵamdar satylady, al ózimizdiń  ulttyq taǵamdarymyzdy esh dúkennen taba almaısyń. Tek qurtty ǵana sanaýly dúkenderden tabýǵa bolady. Bulaı kete berse, ulttyq taǵamdarymyz joıylyp kete me dep qaýiptenemin.


Pikirler