Kez kelgen órkenıetti qoǵamda tárbıe turaqty sıpatqa ıe bolyp, ártúrli ınstıtýttardyń: otbasy, bilim berý, BAQ is-áreketi arqyly júzege asatyny kópshilikke belgili. Onyń ishinde jas urpaq mádenıetiniń qalyptasýynda otbasylyq tárbıe basty ról atqaratyny sózsiz. Qaı halyqty alsaq ta shańyraq kótergen jas otbasy balasy bolýyn arman etedi. Sebebi bala – ómirdiń jalǵasy, otbasynyń jemis berer gúli, erli- zaıyptylardyń tireý-dińgegi.
Sondyqtan, qazaq halqy «Besiksiz úıde bereke joq», «Balaly úı – bazar, balasyz úı – mazar» dep tegin aıtpasa kerek-ti. Otbasylyq tárbıeniń aýqymy qashanda keń. Onyń negizi – balany ómirge ákelý ǵana emes, oǵan boıyna jaqsy qasıetterdi sińirý, aǵa urpaqtyń tájirıbesin úıretý, óz qoǵamynyń tolyqqandy múshesi qylyp tárbıeleý.
Ulttyq tárbıege kóp nárse baılanysty bolyp keledi. Eń birinshi – atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan salt-dástúrimiz, úlgi-ónegimiz. «Tárbıe tal besikten bastalady» degen qaǵıdany berik ustana otyryp, árbir jas sábıdiń boıyna izgiliktiń nuryn molynan quıa berý kerek. Sonda ol eliniń jaqsy azamaty bolyp óserine kámil de berik senýge bolady.
Osy oraıda, jas balanyń ińgálap dúnıege kelýi – halqymyzda shildehana toıyna ulasyp jatady. Bul da – ónegesi mol dúnıeniń biri. Shildehana toıynan besikke bóleý salty jasalady. Salt-dástúrimizde ata-ana óz balasyn besikke bólep, aıalap ósirgen. Óıtkeni besik – kóshpeli halyqtyń turmys-tirshiliginde óte yńǵaıly nárse. Biraq ol tek qana yńǵaıly emes, sonymen qatar besiktiń jas bala úshin bereri mol. Sonymen birge besik – tazalyqtyń kepili. Jatatyn oryny árdaıym qurǵaq bolyp tursa bala ashýshań bolyp, mazasy qashpaıdy. Besikti qaıyń aǵashynan jasalady. Salt-dástúrimizde besikti jasaýǵa arnaıy usta belgilenedi. Ustalar besiktiń yńǵaıly bolýyn, balanyń ósip-jetilýine esh kedergi keltirmeýin qadaǵalaıdy. Balany kishi dáretke otyrýyna yńǵaıly etip, qoıdyń asyq jiliginen tesip – shúmek, al úlken dáretke arnap kıizden túbek jasaıdy. Balany bólegen besiktiń ústine jeti nárse jabady. Ár jabylǵan nárseniń ózindik máni bar. Birinshi etip besik kórpe, odan keıin shapan, kebenek, ton jabý, júgen men qamshy sııaqty buıymdar qosa jabylady. Ton, shapan jabý – «erjetkende bala halyqqa qadirli bolsyn» degen tilek, júgen – at ustaıtyn azamat bolýyna tileý, kebenek, qamshy – «el qorǵaıtyn batyr bolsyn» degen tilek. Jas balany besikke jatqyzǵan soń, ony terbete otyryp, aıaýly ana kóńilindegi oı-armanyn, jaqsy tilegin bildiredi. Muny halyq «Besik jyry» dep ataıdy. Besik jyrynda aıtylatyn tilek, aqyl-ósıetterden ata-ananyń neni ańsap, neni kóksegendigi kórinedi. Besik jyry «Áldı, áldı, aq bópem» dep bastalady da, halyq jas balanyń bolashaqta kim bolyp ósýin, qandaı qyzmet atqarýyn qalaıtyndyǵyn ana sózimen baıandaıdy. Sonda:
Quryǵyńdy maıyryp,
Túnde jylqy qaıyryp,
Jaýdan jylqy aıyryp,
Jigit bolar ma ekensiń?
Aıyr qalpaq kıisip,
Aqyryp jaýǵa tıisip,
Batyr bolar ma ekensiń?
Barmaqtaryń maıysyp,
Túrli oıý oıysyp,
Sheber bolar ma ekensiń, – deıdi.
Otbasylyq tárbıede besik jyrymen birge batyrlar jyry da úlken tanymdyq-taǵylymdyq mánge ıe. Halqymyz batyrlar jyryn balalardy eldi, Otandy súıýge, búkil dáýir rýhyn boıyna jınaqtaǵan tól dúnıeni balanyń sanasyna sińdirip, halyqqa degen adal qyzmetin, ystyq mahabbatyn, janyn salýǵa tárbıeleıtin quraldyń biri esebinde paıdalandy. Jyrdaǵy batyrlardyń el qorǵaýdaǵy erlik isterin jastarǵa úlgi, elge ushqan oqqa keýdesin tosatyn tárbıeni ónege etti. Árıne, bul rette de batyrlar jyrynyń tárbıelik máni bolǵan.
Sonymen qatar, balaǵa ertegi aıtyp, onyń dúnıedegi jaqsy men jamandy tanyp bilýge úıretip otyrý da saltymyzda bar.
Halqymyzda jańa týǵan balany jaqsy azamat etip ósirýdiń barlyq alǵysharttary qalyptasqan. Ókinishke qaraı, qazir solardyń kóbi ýaqyt óte kele umytylyp bara jatqany oılandyrady. Qazir jas balaǵa «Besik jyryn» aıtý múldem umytylyp barady. Ol turmaq, shildehana ótkizýdiń barlyq talaptary, jón-joralǵysy da saqtala bermeıdi. Áıteýir, úlkenderden estigen-kórgenderimizdi ǵana qaıtalap jasaýmen kún keship kelemiz. «Sol sebepti bul máselege tereńirek baryp, «Shildehana», «Besik toıy» qalaı ótedi, qyz-kelinshekterge, bolashaq analarǵa osylardy túsindiretin ortalyq ta kerek pe» dep oılaısyń keıde. Baýyrjan Momyshulynyń «Besik jyryn aıtpaıtyn analardan qorqamyn» degeni bizdiń ýaqytqa qarata aıtylǵan ba dersiń… Shynynda da, besiktiń tárbıelik mańyzy, jas balanyń dúnıege kelýindegi ǵıbraty men tálimi mol salt-dástúrimizdi umytpaı, qazaq halqynyń baıyrǵy dástúrimen jasasaq, úırensek, zerttesek degen tilegim bar.
Shynar Ibraımova,
Shıen orta mektebiniń bastaýysh
synyp muǵalimi
Shıen aýyly, Almaty oblysy
