Ulttyq tarıhymyzǵa úńilgende boıymyzdy ór rýh kernep, rýhanı baıyp, batyrlyqtyń beınesine qyzyǵyp, kórmesek te sol bir erte kúndegi asqaq rýhty batyr babalarymyzdy ańsaıtynymyz da shyndyq.
Ertek, ertek, erte, ertek – erte eken,
Erte kúnde erler ekpindi órt eken.
Handarynan, erlerinen aırylǵan,
Alty Alashtyń júreginde dert eken!
Maǵjan JUMABAEV
Tarıh ótkenniń tizbektelgen oqıǵasy ǵana emes, sol oqıǵanyń sebep — saldaryn, nátıjesin súzgiden ótkizip, ulttyń, kúlli adamzattyń qatelikten qashýyna qam jasaýyna, ótkenniń injý-marjanyn terip, ony órimtal jastyń boıyna sińirýge eńbek etetin ǵylym. Tarıh ǵylymynyń arqalaǵan júgi tym aýyr. Óıtkeni tarıhı sana arqyly ǵana ult qyzmetkerin tárbıeleı alamyz. Materıaldyq ıgilikter, jetilgen ekonomıka mıynyń súıegine deıin ultyn súıetin ult qyzmetkerin tárbıeleı almaıdy desek te qatelespegen bolar edik. Árıne, bul óz aldyna jeke zerdelenetin másele.
Ultty súıýdiń klassıkalyq úlgisin kórsetip ketken zııalylar tarıhymyzda jetkilikti. Qazaq rýhyn jat nıetke aıaq asty etkizbeý úshin ómirin qıǵan Kenesary syndy handarymyz ben Naýryzbaı syndy batyrlarymyz, tarıh taǵylymyn jete jetkizgen aqyn-jyraýlarymyz, qysyltaıań ýaqyttarda elge demeý bolyp, danalyǵymen rýh berip, aqylmen jón siltegen danagóı bılerimiz, ala shapqyn bolǵan alasapyran zamanda tal besiktegi sábıin, árbir atqan tańǵa táýbe ete, rýhtana otyryp, áldıimen terbegen analarymyz eldiktiń uıytqysy bolǵandyǵy sózsiz. Sóıtip, qaımaǵy buzylmaǵan eldik sana órimtal jastyń órshil, namysshyl, bir sózben aıtqanda, rýhshyl bolyp jetilýine jol salyp, tekti tulǵalardy qalyptastyrdy. Osy tusta tárbıeniń ana sútimen bala boıyna tam-tumdap enetindigin eskersek, kóp jaıttyń mánin uǵynamyz. Adam balasynyń adam bolyp dúnıege kelgen soń óz rýhyn udaıy jetildirip otyrýy basty paryz. Bul aqıqat da. Dara tulǵalarymyz aqıqat jalynan ajyramaǵandar. Ar ilimin ómiriniń mánine aınaldyrǵan jandar.
Aqıqat degenimiz talqylaýǵa kelmeıtin, bopsalaýǵa kónbeıtin, adamnyń jeteginde júrmeıtin kategorııa. Adam balasy kerisinshe aqıqattyń jeteginde júrýi tıis ekendigin de zerdeleı bilýimiz qajet. Aqıqatty aqyl kózimen kóre bilgender shyndyqtan ajyramaıdy. Al, shyndyqtyń jalynan aırylmaǵan jandar aqıqattan adaspaıdy. Aqıqattan adasý adam bolasyn essizdikke ıteredi. Essizdik aqyldan adastyryp, ardy aramdyqqa aparyp bylǵanysh etedi. Mine, osy tusta naǵyz tragedııa bastalady. Ar ilimin aıaq asty etkender eldik sananyń irgesin óz qoldarymen sógetinder. Aramǵa bylǵanysh bolǵan ardyń adaldanýy ekitalaı. Bul máseleni Shákárim qajy
Qazaqtyń kózsiz balasyn,
qańǵytyp qaıda barasyń?
Aryńdy satyp aramǵa,
Adaldap qalaı alasyń?, –
dep tótesinen qoıǵan edi.
Tarıh ótken urpaq tájirıbesi men taǵylymyn zerdeleýshi ǵana emes, ótkenniń danalyǵyn uǵyndyryp, qatelikten qashýǵa qam jasaýǵa jón silteýshi. Alash zııalylary aıtqandaı, tarıh túzýshiliktiń kitaby, keleshek kúnniń bolashaǵyn bilýge tarıh anyq qural bolady. Tól tarıhymyzda urpaqtyń qamy úshin óz ómirlerin báıgege tigip, ult jolynda qurban bolǵan dara tulǵalar jetkilikti.
Sonymen, qazaq ulty ulttyq sananyń tutas kezinde asqaq rýhty handardan, jaý júrek batyrlardan, arqaly aqyn-jyraýlardan, qara qyldy qaq jarǵan bılerden, aýzy dýaly aqsaqaldardan, aq jaýlyqty analardan (aq jaýlyq maǵynasynyń óte tereń ekendigin eskergenimiz jón) kende bolǵan emes. Sondyqtan da, qazaqty tekti halyq dep ataımyz. Jalpy ǵalymdarymyz jazyp júrgendeı, tekti adamdar sany artqan saıyn halyq ta tektilene túsedi. Sózimiz dáleldi bolý úshin 1915 jyly «Qazaq» gazetinde jarııalanǵan «Sharýashylyq ózgerisi» degen maqaladan úzindi keltirýdi jón kórip otyrmyz: «Nelikten bir jurttyń turmysy, ıa hakimshiligi ekinshi jurttan ózgeshe bolady degen máseleni sheshýden buryn bir adamnyń túri, minez-qulqy, júris-turysy nege ekinshi adamǵa uqsamaıdy desken máseleni sheshý kerek. Ony ǵylym áli sheshe alǵan joq. Bul kúndegi ǵylymnyń biletini adamnan-adam, maldan-mal, astyqtan-astyq týatyny hám adamdy jaqsy tárbıeleseń jaqsy bolatyny, astyqty jaqsy ekseń jaqsy shyǵatyny. Sondaı-aq hakimshilik týrasynda da bizdiń biletinimiz: hakimshilik jaqsy bolsa, el de jaqsy bolatyny ǵana sondyqtan». Alash zııalylary baǵyttaǵandaı, tánniń kúshti bolýy da, eldiń kúshti bolýy da – ekeýi de tárbıeden.
Alaıda, ulttar men ulystardyń jahandaný qarmaǵyna ilingen qazirgi ýaqytta ulttyq tárbıeniń dittegen jerine jetý máselesine, tektiliktiń halyq boıyna taralý isine erekshe mán berý kerek. Bul da derbes zerttelinetin taqyryp bolǵandyqtan, tereńdep toqtalýdy jón kórmeımiz.
Basqarý túzý bolsa, eldik sana tamyryn tereńge jaıyp, ultyn súıgender sany artyp, nátıjesinde ulttyń qaýipsizdigi tolyqqandy qorǵalady. Qazaqtyń saıyn dalasynda jelmen jarysyp eldi qorǵaǵan dara tulǵalarymyz ultymyzdyń etek-jeńin jınap, namysty qoldan bermeı, ult bolýy jolynda janyn qıdy. Tól tarıhymyz tektiliktiń tulǵalyq kórinisterine tunyp tur. Bir ǵana Kene hannyń tarıhı beınesi arqyly sol bir alasapyran kezeńdegi ulttyq sananyń tarıhyn somdaýǵa bolady.
Kene hannyń tarıhı beınesin somdaǵan tarıhı eńbekter barshylyq. Alaıda, Kene hannyń tulǵalyq beınesin ár qyrynan ashyp, batyrlyq rýhyn keıingi urpaqqa taǵylym retinde qaldyrý Alash balasyna aqbas tarıhtyń arqalatqan amanaty ekendigi de shyndyq (fılmderdi kóptep túsirý jáne t.b.). Kene hannyń batyrlyǵy talaı jyrǵa arqaý bolyp, kózsiz erlikti shetel ǵalymdary da moıyndaǵan. Alaıda, shetel ǵalymdarynsyz-aq bir kezderi qazaq qarııalary Kene han týraly jyrlar men áńgimelerdi jatqa aıtyp, Kene hannyń bolmysyn jaqsy bilgen edi.
Kene han týraly alýan túrli pikirler de bar. Alaıda, qazaq minezin jaqsy biletin adam Kene handy ulttyq batyr retinde moıyndaıdy. Kene han «kóneni kókseýshi» de, «qatygez» tulǵa da emes, kerisinshe boıyn ulttyq namys kernegen, kóldeneń kók attyǵa jem bolǵaly turǵan qazaǵyna arasha túsýge óz ǵumyryn arnaǵan tulǵa. Kene han halqyna pana bolý úshin, ultynyń azattyǵy úshin jat jerliktermen soǵysty. Ultyn aman saqtaý úshin qatal tártip ornatyp, reformalar júrgizdi. Talantty tarıhshy E.Bekmahanov jazǵandaı: Eliniń azattyǵy men táýelsizdigin saqtap qalýǵa baǵyttalǵan Kenesary qozǵalysy – alǵa tartqan saıası talaptary boıynsha progresshil kóterilis. Kene hannyń suńǵyla saıasatkerligin, talantty qolbasshylyǵyn, eliniń psıhologııasyn jetik bilgen, ıaǵnı óziniń jan-dúnıesin ultynyń bolmysynan ajyratpaǵan basshylyq beınesin jan-jaqty zertteý qajet. Shaǵyn maqalada Kene hannyń fenomenin ashyp kórsetý múmkin emes. Alaıda, bir ǵana Aqmola bekinisin alý oqıǵasy arqyly Kene hannyń asqaq beınesin kórýge bolady.
7 tamyz (1838 jyly) Kene hannyń Aqmola bekinisin órtep, patshanyń otarshyl saıasatynyń pármenin qaıtarǵan tarıhı kún. Ilııas Esenberlınniń «Qahar» tarıhı romanyndaǵy Aqmola bekinisin alǵan tarıhı oqıǵany zerdeleı otyryp, qazaq batyrlarynyń tulǵalyq beınesinen taǵylym alamyz. Zııalylyqtyń jibin jalǵaǵan talantty jazýshy qamalǵa kirgen Basyqara batyry oqqa ushqan sáttegi Kene hannyń «Tastamańdar Basyqara batyrdy jaý qolyna!» degen jan aıqaıyn, jaý qamalyna jeke ketip bara jatqan Tólebaı batyrdy kórip, shydamaı kókbýryldyń ústinde tik túregele «Abylaılap» qamalǵa qaraı quıyndatqan tarıhı sátti sheber sýretteıdi. «Kókbýryldyń ústinde ajaldan qoryqpaı túregelip shaýyp bara jatqan Kenesaryny kórgende ózgeleri de oryndarynda tura almady…» (I.Esenberlın. Qahar.-2010.-155 b.) degen joldardan batyrlyq rýhty kóremiz.
Aqmola bekinisin alǵan kún qazaq tarıhynda máńgi qalady. Kene han eline súıendi, eli Keneni otarshylyq buǵaýynan azat etýshi han retinde qabyldady. Kenesary han bastaǵan 10 jylǵan sozylǵan azattyq soǵys ulttyq sananyń serpilisin, ulttyq namysty baıan etedi. Kene han kóregen saıasatkerlik qabileti arqasynda Reseı basqynshylarynan jeńiletinin bildi de. Alaıda, áriden oılaǵan adamǵa Kene hannyń «qazaq rýhy bıik eken degen oı basqynshylardyń júregin shaılyqtyrsyn ári keıingi urpaǵym ata-baba isinen beti qyzarmasyn», – degen degen maqsatpen basyn báıgege tikkendigi túsinikti de.
Maǵjan aqyn:
Alashta talaı-talaı erler ótken,
Erlerde Kenekeme kim bar
jetken?
Súıremeı elin órge, kórge súırep,
Er emes, «ershikter» ol erdi
eńiretken, – dep jyrlasa, al Nysanbaı jyraý:
Kenesary ketken soń,
Iesiz qaldy taǵymyz.
…Bastan taıdy baǵymyz,
Bulbuldaı saırap júr edik,
Baılandy til men jaǵymyz,–
dep tarıhı shyndyqty kórsetedi.
Sonymen, Kene han beınesi qaıtalanbas fenomen. Kenesaryny jazalaıyn dep jatqanda, hannyń taýǵa, kúnge qarap turyp estigen adamnyń janyn shyrqyratar ánin shyrqaǵandyǵy (qazaǵynyń azattyǵy jolyndaǵy kúres tarıhyn baıandaǵan) oqyrmanǵa jaqsy tanys. Kene han ándi keıingi urpaqtyń adaspaýy úshin belgili bir maqsatpen aıtsa kerek-ti.
Tarıhı derekterdi zerdelegende hannyń sózge sarańdyǵy, danalyǵy, sózi men isiniń jarastyǵy, batyrlyq rýhy, túıindep aıtqanda, tektilik kelbeti órimtal jasqa máńgilik ónege. Osy tusta ótken tarıhymyzdaǵy dara tulǵalarymyzdyń ómir aqıqatyn jaqsy túsingendigin (dinı saýattylyq) de erekshe nazarda ustaý kerek. Sebebi, musylman dininde, qazaqy sanada Otandy súıý ımannan degen túsinik bar. Musylman dininiń Otansúıgishtik qasıetke aıryqsha mán beretindigin kózi qaraqty oqyrman jaqsy biledi. Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) kóptegen hadısterinde Otan qorǵaýdyń qanshalyqty saýapty is ekendigi týraly aıtqan. Sondaı-aq, Otanyn satqan opasyzdardyń jazasy da aýyr ekendigin de musylman balasy jaqsy biledi. Sonymen, musylman dini – ulttyq rýhtyń tiregi ekendigi daýsyz. Musylman dinin taza aqylmen qabyldaǵan adam óz basyna, jaqyndaryna, qorshaǵan ortasyna, bir sózben aıtqanda, Otanyna adal qyzmet ete biledi. Paıǵambarymyzdyń: «Árqaısysyń jaýapkersińder. Barshań da qaramaǵyńa jaýaptysyńdar: El basshysy – jaýapker; ol – qaramaǵyna jaýapty. Er adam – otbasynyń basshysy; ol – otbasyna jaýapty. Áıel – eriniń úıine basshy; ol – menshigine jaýapty. Qyzmetshi – myrzasynyń mal-múlkiniń basshysy: ıeligine jaýapty. Árkim – jaýapker: árbiriń qaramaǵyńa jaýaptysyńdar» degen hadısin bilgen kóńil kózi ashyq adam jaýapkershiliktiń amanat ekendigin uǵynady. Osy tusta «Rasynda, Alla senderge amanattardy laıyqty ornyna tapsyrýlaryńdy, adamdardyń arasyna bılik etseńder, ádildikpen bılik etýlerińdi ámir etedi. Rasynda, Alla senderge netken jaqsy ósıet aıtady. Kúdiksiz, Alla – barlyq nárseni estýshi, kúlli nárseni kórýshi» – degen mazmundaǵy aıatty uǵynyp ósken qazaq balasynyń amanatqa qııanat jasamaıtyndyǵy da belgili. Kene hannyń batyrlyq fenomeniniń máni tereń ári túzý dinı saýattylyqta jatsa kerek-ti.
Kene hanǵa tirek bolǵan batyrlar beınesi de halyq jadynda. Ókinishke qaraı, Reseıge kógendeýli bolǵan ýaqytta qazaq tarıhy tabıǵı qalpynan kúshtep ajyratyldy. Bir ǵana mysal, Kenesarynyń tarıhı beınesi turǵysynda qalam terbegen E.Bekmahanov pen Eltoq Dilmuhamedov (1946 jyly kandıdattyq dıssertaııa jazǵan) jazyqsyz qýdalandy.
Tól tarıhymyzdaǵy rýhty batyrlar sekildi jolbarys júrekti jastardy tárbıeleý memleketke, qazirgi zııaly qaýymǵa artylyp otyrǵan basty mindet. Adam sapasy ǵana memlekettiń jarqyn bolashaǵynyń kepili bolyp tabylmaqshy. Adam sapasy túzý tárbıemen ǵana túzelmekshi. Túzý tárbıe tarıhı sanamen ǵana tamyrlanbaqshy.
Quralaı SÁRSEMBINA,
tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty
«Túrkistan» gazeti
