Qazirde, as-aýqatqa qatysty kóptegen jaıttardy saýatty meńgergen elder «haram as adamnyń minez-qulqyn buzatynyn» aıtyp barynsha dabyl qaǵýda. Otandyq ǵalymdarymyz da bul bizge úlken eskertý ekenin de qulaqqaǵys jasap otyr. Máselen bul rette, bıolog-ǵalym, Nurbala Eskeldına:
«Biz qazir kóbinese sıntezdeýden ótken, hımııalyq qospalary kóp taǵamdarmen aýqattanýǵa áýespiz. Bilesizder, qazir biraz qaýym rýhanı tazalyqtan ada bolyp barady. Áıelder arasynda jasandy túsik jasatý, adamdardyń bir-birine ozbyrlyq jasaýy, alaýyzdyq kóbeıip ketti. Mine, osynyń deni adamdardyń haram aspen tamaqtanýyna tikeleı qatysty. Haram tamaqty jegen adamnyń boıynda qorqynysh bolmaıdy. Haram tamaqtyń quramyndaǵy nárse adam aǵzasyna qosa sińedi de, adamnyń minez-qulqy buzylady. Buǵan qosa qazirde halal ónim dep saýdaǵa shyǵarylǵan ónimder men tutyný zattarynyń ózi sapasyn tekserý barysyndy jalǵan bolyp shyǵady. Sondyqtan aldymen sapa standartyn qadaǵalaýǵa, baqylaýǵa mán bergen jón»,-dedi.
Ǵalymdardyń naqty esebi boıynsha álemde 2000 túrli ósimdik tektes kókóniske gendik býdandastyrý júrgizý múmkindigi bar eken. Qazirgi tańda bulardyń 100 túri tańdap alynyp, býdandastyrylǵan.
Esterińizde bolsyn, eń kóp býdandastyrylǵandar – qyzanaq, soıa, júgeri, arahıs, bıdaı, kartop. Bylaısha aıtqanda halyq eń kóp tutynatyn zattar. Sondaı-aq qus ósirýshi fermerler soıylǵan taýyqtyń bas-sıraq, tumsyq-tuıaq, jún-jurqa, qaldyq etin dalaǵa tógip tastamaı, ony untaqtap, hımııalyq zat qosyp, jem jasap tiri taýyqtarǵa beredi. Qandasynyń etin jep úırengen «kannıbal» taýyqtar alda-jalda aralarynan bireýi sál jaraqattanyp, qan shyqsa boldy, japa-tarmaǵaı jabyla ketip, dereý jep te qoıýǵa bar. Bul úrdis qazir taýyq fermalarynda úırenshikti jaǵdaı. Buǵan qatysty otandyq ǵalymdardyń birazy «malǵa tiri aǵzanyń geni býdandastyrylyp daıyndalǵan azyqty berýge bolmaıdy. Sońǵy jyldary paıda bolǵan mal aýrýynyń kóbeıýine sebep osydan» dep otyr. Bul rette ıtogenetık ǵalym Baqytjan Moldabaev «jalpy, býdan ónimderge qatysty qazirde birqatar elder zań talabyn kúsheıtip, barynsha mundaı ónimderden tazarýǵa tyrysyp-aq jatyr. Sondaı-aq mundaı taza jolmen alynǵan ónimniń quny da anaǵurlym joǵary. Mysaly, AQSh-ta eshqandaı vegetarıansha jáne garmon egilmegen sıyrdyń búıregi ǵana 100-150 AQSh dollaryna baǵalanady; buzaý etiniń 1 kelisi 180 AQSh dollary tursa, Avstralııada 100 paıyz býdansyz kókónisterdiń quny 50-70 AQSh dollary aralyǵynda. Sapasyna qaraı baǵasy ekenin eskergen elderde osylaısha býdansyz, taza tabıǵı jolmen óndirilgen ónim quny da aspandap tur»,- deıdi.
Mysaly, qazir Qytaıda túrli vırýstardyń órship turǵan kezi. Sonymen qatar, atalmysh elde azyq-túlik ónimderinen bolatyn allergııalar da kúrt ósken. Osyǵan baılanysty mamandar «Qytaı 3 mlrd halqyn ash qardyrmaý maqsatynda túrli ádisterdi paıdalanyp, baqa-shaıannan bólek, sıntezdeýden ótken ónimderdi kóp tutynad. Al munyń jemisi birden bilinbeıdi. Adamzattyń boıynda túrli aýrýlar arqyly kórinip, uzaq jyldar boıy saqtala kele genin ózgeriske ushyratady. Jáne tabıǵı ónimderge qaraǵanda, bulardyń baǵasy arzanyraq bolǵandyqtan halyq jappaı satyp alady. Osylaısha ol tez taralady. Sondyqtan tez arada oǵan tyıym salý kerekpiz» desedi.
«Álemdegi tamaq tapshylyǵyn sheshý úshin basyn tasqa da, taýǵa da urǵan ǵalymdar joqtan bar jasap, transgen, gendik modıfıkaııaǵa ushyraǵan taǵamdar túrin oılap tapty. Tipti búginde balalar taǵamdarynyń basym bóligi transgen ónimder. Ol munyń arty kúni erteń urpaq densaýlyǵyna keri yqpal etpesine kim kepil. Bul bir ǵana tamaq óndirisine qatysty. Al gendik ınjenerııanyń qanshama salasy bar. Osyǵan oraı aıtarym, gendik ınjenerııa qyzmetin jetildirýge qatysty arnaıy zań qabyldanýy qajet. Biz qazir balarymyzda densaýlyq joq. Sál nársege aýyryp qalady deımiz. Munyń barlyǵy sol transgen, GMO-qosylǵan ónimderdi kóp tutynǵandyqtan. Sondyqtan bizge osy máseleni basy ashyq kúıinde qaldyrmaý úshin arnaıy zań qabyldap, qoldanystaǵy zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý qajet. Qytaıdy qurtyp otyrǵan haram as ekenin este saqtaǵan jón»,-dep otyr ǵalym, Nurbala Eskeldına.
Qarlyǵash Zaryqqanqyzy,
"Adyrna" ulttyq portaly
