Turmaǵambet Iztileýovtyń poetıkalyq mektebi tek qana qazaq qushaǵyna ǵana laıyqty mektep sııaqty. Uly aqynnyń oıshyldyq shyǵarmalaryndaǵy beıneler, sıýjetter, áýender búkil musylmandyq Shyǵystyń shymyr bulaqtarynan tarap, qazaq óleńiniń órisin, keńistigin keńeıtip ketti.
Turmaǵambet Iztileýovtiń shyǵarmashylyq qazynasynyń qordaly qorjyndarynda arabty da, parsyny da, armıandy, grýzındi, tájikti, ózbekti, qaraqalpaqty da tań qaldyratyn tańsholpandaı taza ári zańǵar sóz marjandarynyń tizbekteri, kesekteri kózdiń jaýyn alady. Sóıtsek, Turekeń turǵyzǵan taý alystaǵan saıyn bıikteı beripti.
Shyǵys sıýjetterin qýyp jazǵan qazaq aqyndary kóp bolǵan joq, biraq birazynyń attary, shyǵarmalary umytylyp, ýaqyttyń ózegine túsip ketip, kózden de, kóńilden de ǵaıyp bop ketti. Shyǵysty bilip te, bilmeı de qýǵan qalam ıeleri bar edi, kópshiligi kózsiz elikteýden asyp kete almady.
Máselen, Shyǵysta «Láıli-Májnún» taqyrybyna ǵana júz jıyrmadan astam dastan, poemalar jazyldy. Bári birdeı shetinen shedevr bolǵan joq, aıtýlysy ǵana adamzattyń esinde qaldy. Fırdoýsı «Shahnamasy» da túrki tildes ádebıetterde jáne Eýropada kóptegen elikteý tártibimen týǵan shyǵarmalardy dúnıege ákeldi. Dese de, sonyń bári naǵyz «Shahnama» bıigine jete almaı orta jolda qalyp qoıdy. Áıtse de elikteýdiń de elikteýi bar. Shyǵys ádebıetteriniń tarıhynda elikteýlerdiń de jaqsysy, jamany bola beredi. Talantty degen elikteý ǵana bastapqy túpnusqanyń («Shahnama», «Myń bir tún», «Totynama») ıdeıalyq-kórkemdik dástúrlerinen basqa áleýmettik, mádenı ortada ári saqtap, ári jalǵastyra otyryp, tepe-teń kelmese de ıyqtasýǵa jaraıtyn jaramdy týyndyny dúnıege ákeledi.
A.Pýshkınniń mynandaı bir sózderin keltire ketsek artyq bolmas edi. Ol bylaı deıdi: «…podrajenıe ne est postydnoe pohıenıe — prıznak ýmstvennoı skýdnostı, no blagorodnaıa nadejda na svoı sobstvennye sıly, nadejda otkryt novye mıry, stremıas po sledam genııa, — ılı chývstvo, v smırenıı svoem ee bolee vozvyshennoe jelanıe ızýchıt svoı obraze ı daet emý vtorıchnýıý jızn» (Pýshkın 7 t. 420 b). Mine, bar másele, sol Pýshkın aıtqandaı shyǵarmanyń ekinshi ómirinde jatyr. Árıne, ol da aqynnyń altyn qadamyna, alyptyǵyna, asqar taýdaı taqyrypty óz tóbesine alyp shyǵýyna baılanysty. Sóz joq, Fırdoýsı «Shahnamasy» Shyǵys pen Batysta qyrýar aqyndardyń qalamdaryna dem bergen dastandar jınaǵynyń kókesi der edim. Eýropalyq ádebıettaný tilimen aıtsaq — muny (imitation — ımıteıshn), al parsy, túrki tildes orta ǵasyrlar ádebıetinde «tazkıre» deıdi.
Parsy tilinde jazǵan úndiniń uly shaıyry Ámir Húsraý Dehleýı Nızamı mektebinen shyqsa da názıra jolyn ózinshe taýyp, tańdap tamasha poemalar týdyrdy. Iaǵnı, Nızamıdi tikeleı tárjima etpeı, ózinshe nusqalar jazdy, jasap, qashap shyǵardy. Uly Muhtar Áýezov te Turmaǵambet Iztileýulynyń «Shahnamasyn» joǵary baǵalaı kelip, «Fırdoýsı úlgisimen halyq aqyny Turmaǵambettiń ózi óleń etip jazǵan Rústem jónindegi dastannyń qazaqsha varıanttary» deımiz degen edi.
Fırdoýsı:
«Bası randj darın salo sı
Adjam zındekardam bedın parsı.
Man namıram az ın pas ke zındeeam
Kı týhmý sýhanro pırekandam,» — degen edi.
Iaǵnı, «parsy tili tiri turǵanda men ólmeımin, óıtkeni ólmeıtin sózderdiń tuqymyn shashyp kettim» degen eken.
Al, Turekeń ne deıdi:
«Toqtatty Turmaǵambet kelgen oıdy,
Sońyna «Shahnamanyń» qolyn qoıdy.
Balasha baǵyp-qaǵyp, babyn taýyp,
Ósirdim súırikteı qyp sulý boıly.
Dúnıeden ómir bitip, ótsem de ózim,
Aralap jerdiń júzin júrer sózim.
«Kóre almaı keıingini kettim-aý» dep,
Armanda bolmaı-aq qoı eki kózim».
Nazıra termıniniń qazaq mysalynda molynan ashylýy osy óleń joldarynda siresip tur. Kerek deseńiz, osynaý órshil de óristi ádebı ádis arqyly Turmaǵambet Fırdoýsımen jarysady, biri ıran jerinde ekinshisi qazaq topyraǵynan tabanyna tirep turyp beldesedi. Másele jyǵýda, jyǵylýda emes, qazaq aqyny Iran eliniń uly báıteregine súıenip turyp, qazaq dastandarynyń jańa aspanı álemin terbetip, tolǵatyp shyǵarady. Nızamı — Ámir Húsraý Dehleýı arasyndaǵy nazıra qandaı dárejege jetse, Fırdoýsı Turmaǵambet nazırasy qazaq poemasy tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan tyń hıqaıaly óleńder ıklderine apardy, qazaq topyraǵynan oryn tepken zańǵar daraqtar ormanyn jasap berdi.
Endeshe qazaq óleńiniń tarıhynda «Hamseni» («Bestikti») jasaǵan, ıaǵnı bestik poemalar jazǵan Shákárim Qudaıberdıevten keıin Turmaǵambet Iztileýuly bolǵany aıǵaq shyndyq. Eger kórnekti kınorejısseri tabylsa, kózin tapsa, Turmaǵambet «Shahnamasynan» serııaly fılmder jasaýǵa bolar edi. Shyǵys ádebıetinde «Hamseniń» («Bestiktiń») shekarasynan asyp ketken aqyndar da bar edi. Solardyń eń ataqtysy Ábdirahman Jámı edi, ol bes poemany jeteýge jetkizip edi, ekeýin jáne qosyp edi. Al, Turekeńniń «Shahnamasy» jeteýdiń ózin jeti orap áketedi. Shyǵys sıýjetin júırik jyrlaǵan naǵyz uly epık aqyn bolǵany aıdan anyq kórinip tur emes pe? Tek qazaq ádebıeti tarıhynda osy jaılardyń basy áli ashylǵan emes. Shyǵys ádebıetteriniń tarıhynda «Hamsa» («Bestik») ótken buralań joldardyń jaı-kúıin ashyp, qorytyndy bergen áli eshkim joq. Poezııanyń ósýi, órbýi burynǵy formalardy damýyna, deńgeıiniń ulǵaıýyna baılanysty ǵoı, sonymen qatar ejelgi eski túrlerdiń jańa túr tolqyndarmen aralasýy da, túrli saparlarǵa túsýi de ýaqyttyń, ortanyń, zamannyń áserimen, aǵynymen júrip otyrady.
Sonymen, Shyǵys «Hamsasymen» 19 ǵasyrdyń arjaq berjaǵynda týǵan qazaq «Hamsasynyń» arasynda ózindik erekshelikterin aıqyndaıtyn ózgeshelikter, uqsastyqtar, aıyrmashylyqtar, birlikter bary anyq jaı. Qazaq poezııasynyń tarıhynda osynaý oıshyl izderdiń, nusqalardyń, kesek týyndylardyń kóshbasynda Abaı jáne onyń aqyndyq mektebiniń turǵanyn umytpaýǵa tıispiz. Nemis Getesimen, Shıllerimen, aǵylshyn Shekspır, Baıronymen, franýz Vıktor Gıýgo, Bodlerimen, ıtalıan Dantesimen, grek Gomerimen maqtansa, madaq tutsa, biz Abaımen, Shákárimmen, Turmaǵambetpen maqtanýǵa tıispiz. Súıener ulyń bolsa nege súıenbeske!
Birer sóz «Shahnama» aýdarmalary» jóninde parsy-tájik ádebıetiniń uly eposy — «Shahnamaǵa» jáne onyń avtory Fırdoýsıge degen qyzyǵýshylyq erte zamannan bastalǵany belgili jaı edi. Shyǵysta «Shahnama» taqyrybyna arnalǵan tórt júzden astam shyǵarmalar týǵan edi. Árıne, solardyń bári «Shahnama» shyńyna jetti dep aıtýǵa bolmaıdy. Iran eposynyń basty keıipkeri Rústem beınesi Taıaý jáne Orta Shyǵys aqyndarynyń qalamdaryn terbetti. Fırdoýsı epopeıasynyń áýenderi, sazdary ortaazııa halyqtarynyń folklorine endi. «Shahnama» taraýlaryn halyq arasynda taratyp oqý keńinen etek aldy jáne ol mádenı dástúrge aınaldy.
Epıkalyq ańyzdar retinde mundaı aýyzsha taratý tásili HIY ǵasyrdan bastap HIH ǵasyrǵa deıin mádenı dástúrge aınaldy. «Shahnamany» oqıtyn, taratatyn ádebı mektepter qalyptasty. Bul ıgi nyshan HH ǵasyrdyń 30 jyldaryna deıin Iranda, Aýǵanstanda, Pákstanda saqtaldy jáne osy zamanǵa deıin jetken. «Shahnama» taqyryby men sıýjetteri bertin kele jeke qıssa, dastan, poemalarǵa, ańyzdarǵa aınalyp kete bardy. Máselen, «Jamshıdname», «Samname», «Faramýrname», «Barzýname», «Darabname» sııaqty poezııalyq shyǵarmalar soǵan dálel bola alady. Bular ırantildes jáne túrkitildes halyqtar arasynda taralyp ketti.
Eýropada Fırdoýsı poemasy Bethoven sımfonııasyna, Vagner dramasyna teńelip, esimi Gomer, Vergılıı, Dante, Gıýgomen qatar ataldy. Genrıh Geıne óziniń ataqty týyndysyn — «Fırdoýsı týraly» balladasyn jazdy. Sheberligi, qurylymy, ýaqıǵasynyń shıyrshyq atýymen kózge túsip turatyn «Shahnamanyń» ishindegi bir keremetteı «Rústem-Sýhrab» dastanyn nemistiń romantık aqyny, orıentalısi F.Rıýkkert parsydan tikeleı nemis tiline tárjimalady. Aýdarmashy óz tarapynan azdaǵan ózgerister engizýmen negizgi túpnusqasynan aýytqyp kete almady. Úndi-evropa halyqtarynyń epostaryndaǵy batyrlyq jyr men sıqyrly áńgimeler, ertegilermen ushtasqan tustarda týyp jatatyn Zıgfırd, Ahıll syndy tulǵaly keıipkerler «Shahnamadaǵy» Yspandııarmen úndesip, ushtasyp jatatyn.
Fırdoýsı «Shahnamasy» Eýropada aǵylshyn, franýz, nemis, ıtalıan tilderine ótken ǵasyrlarda keıbir úzindileri aýdaryla bastaǵan. Mysaly,aǵylshyn orıentalısi Vılem Djons «Shahnamanyń» keıbir bólikterin aýdaryp, aqynnyń Mahmýd Gaznaýıge jazǵan satırasyn aýdaryp bastyrǵan, janyna latynsha nusqasyn bergen. Vılem Kır Patrık «Shahnama» týraly ocherkterin jazyp, «Shahnamanyń» Dakıkıge baılanysty taraýlaryn aýdarǵan. Odan keıin Hademon degen ǵalym «Shahnamanyń» tarıhı qaınar kózderin zerttep, Jámshıd tarıhyna baılanysty tustaryn aýdara bastaǵan franýz ǵalymynyń Fırdoýsı týraly ǵylymı jetistigi basqa áriptesterine qaraǵanda bıikteý turady. Franýz tilshisi Pol Gýmberd Shak «Shahnama» mátinindegi arab sózderin arnaıy bólip alyp zerttegen. Budan keıin franýz shyǵystanýshy Mýnfare parsy tiliniń keıbir máselelerin patshalar kitaby arqyly zerttegen. Parsy tiliniń fonetıkasyn paıdalanǵan osy ǵalym «Shahnama» teksterin paıdalanǵan.
Franýz shyǵystanýshylary «Shahnama» betterinde bolyp jatatyn úlken oqıǵalardy, keıipkerlerdiń qaqtyǵysyn, Fırdoýsıdiń sýretkerlik sheberligin taldaı kelip, ıran epıginiń qudiretin Bethoven sımfonııasyna teńeıdi. Gomer, Dante qataryna qoıady. Persııanyń saıası, áleýmettik qoǵamdyq tarıhy osy «Shahnamanyń» ishinde jaqsy beınelengen degen qorytyndyǵa keledi. Franııanyń kórnekti ǵalymy Masse «Shahnama» týraly jazyp, kórkemdik turǵydan keńirek taldaıdy. Bul kitap franýz ádebı synynda laıyqty baǵasyn aldy.
Fırdoýsı «Shahnamasy» — ulttyq epopeıa degen Masseniń kitaby Eýropanyń shyǵystaný áleminde silkinister týdyryp, sol kitaptyń ózi jaıynda zertteýler jazyla bastaıdy. Masseniń aıtýy boıynsha Fırdoýsı patrıot aqyn, onyń poemasy halyqtyń azaby men qýanyshyn, taǵdyry jóninde dúnıege tanymal uly tolǵaý, dúnıe ádebıetiniń injý-marjanynan sanalady. «Shahnama» eki ıdeologııanyń shekarasynda tolyq saǵasyn tapqan shyǵarma edi.
Mazdahızm men musylmandyq belgileri qatar kórinetin búkil Azııa órkenıetiniń keleshegin kórsetetin shyǵarma dep baǵalaıdy. Shyǵys poezııasynda Fırdoýsı birinshi ret adam minezin somdaǵan, keıipkerler galereıasyn jasaǵan, tolyqqandy obrazdar bergen aqyn sanatyna qosylady. Eýropa ádebıetinde Dante Renessanstyń kósh basynda tursa, Shyǵys Renessansyn bastaýshylardyń aldyńǵy sapynda Fırdoýsı, Rýdakı esimderi atalady. Fırdoýsı «Shahnamasy» franýzdyń birqatar jazýshylaryna ıgi yqpalyn tıgizgenin franýzdardyń ózderi de aıtady. Ásirese, Senıt Beva, franýz romantıgi F.Koppes, M.Bernes jáne basqa da franýz jazýshylary óz shyǵarmalaryna Fırdoýsı «Shahnamasynyń» áseri bolǵandyǵyn moıyndaıdy. Tipti, Kopes Fırdoýsı haqynda jeke ballada jazǵan adam. Koppes ol balladasynda Fırdoýsı ómiriniń shyǵarmashylyǵynyń qýatty nury bar ekendigin atap ótedi. Danteniń «Tozaqtyń tamuǵy» degen dańqty dastany Italııany qalaı kóterse, Fırdoýsı «Shahnamasy» myńdaǵan jyldar múlgigen parsy tilin dúr silkindirdi.
«Shahnama» búkil túrkitildes aqyndardyń shyǵarmalaryna shapaǵatyn tıgizdi, bul kıeli taqyryp qazaq, qaraqalpaq, ózbek, ázirbaıjan, grýzın, uıǵyr topyraǵynda qaıtadan jyrlandy. Nızamıge, Abaıǵa, Shota Rýstavelıge, Naýaıǵa, Turmaǵambetke ıgi yqpalyn jasady. Kúıeýge uzatylǵan qazaq qyzynyń jasaýyna «Shahnama» qoljazbasynyń qosa ketkenin kózimen kórgen atamyz Álkeı Marǵulan maǵan bir áńgimesinde aıtyp bergen edi.
Qazaqsha birinshi jyrlaǵan Aqmeshitten shyqqan Oraz Molla edi. Ol Keıýmars pen Keıqysraý aralyǵyn jyrlady, basty keıipker etip Rústemdi aldy. Oraz molladan keıin Serdaly degen aqyn 1888 jyly Qazanda «Kıssa-ı Rýstam» atty shyǵarmasyn bastyrdy. Odan keıin V.Jýkovskııden alyp, «Rýstem Sýhrab» dep jyrlaǵan qazaq aqyny, pýblıısi Muhammedjan Seralın ekenin aıttyq, jazdyq. Tipti bergi dáýirde Qalmaqan Ábdiqadyrov, Májıt Dáýletbaev «Shahnama» jaıyna qalam tartty. Ataqty aqynymyz marqum Ábdildá Tájibaevtyń anasy Aımankúl Tájibaeva «Shahnamanyń» 1908 jyly Tashkende shyqqan nusqasyn qarasózben aýdarǵanyn aıta ketý lázim. Marjandaı áripterimen kóshirilgen dápterlerin kózim kórdi. Kezinde bul qoljazba M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń qoljazbalary qorynda saqtaýly edi.
Qazaq avtorlary dálme-dáldik detaldar jaǵynan qashyqtaı otyryp, ıran eposynyń demokratııalyq prınıpterin ustandy. Rústem jónindegi qazaq poemalarynda «Shahnama» keıipkerleriniń belsendiligi saqtaldy, jańa epızodtar, tyń tartystar engizý arqyly qazaq jyrlaýshylary Rústem beınesin qazaqtyń batyrlyq epostarymen úndestire, sáıkestendire jazdy jáne qazaq ádebıetiniń erekshelikterine súıennip otyrdy. Ulttyq ádebıet ózine tán ulttyq boıaýlardy ári qaraı damytyp,ózge elden kelgen taqyryptardyń qyrlaryn asha bildi.
Túrkitildes ádebıetterdiń kórnekti ókilderi arab, ıran sıýjetterin, sazdaryn jaı kóshire salmaı, árbireýi óz ortasynyń suranysyna, talabyna oraı aýdardy, eliktedi, jańa versııalar tizdi. Sóıtip, árqaısysy ulttyq ádebıettiń qoryna jańa órnekter qosty. Qazaq aqyndaryn ıran patshalarynyń tarıhy qyzyqtyrǵan joq edi, kerisinshe Fırdoýsıdiń gýmanıstik ustanymdary, baǵyt-baǵdary, adamı izgilikterdi jyrlaýy shabyttandyrǵan edi.
Keıingi jyldary synmen, kósemsózben aınalysyp ketken, áýelde qazaq poezııasyna óz áýenimen, órnegimen kirgen talantty aqyn, ádebıet synshysy Begdilda Aldamjarovtyń Fırdoýsı «Shahnamasynan» alǵan aýdarmalary óz aldyna bir tóbe, áýeli«Mánýsháhir» (1973), odan soń «Keı Hosroý» (1976) jeke kitap bolyp, «Jazýshy» baspasynan shyqty. Begdildanyń bul eki dastandy tańdap aldyna bir mán bar sııaqty. Kezinde áıgili aýdarmashy baıaǵy Irannan sovetke qashyp kelgen shaıyr Ábilqasym Lahýtıdyń zaıyby .B.Baný — Lahýtı «Shahnamany» orys tiline 6 tom etip aýdaryp, bastyryp shyǵaryp edi, alǵy sózin A. Starıkov jazyp edi. Salystyryp qaraǵanymyzda B.Aldamjarov «Mánýsháhir» men «Keı Hosroýdy» Baný -Lahýtı tárjimasynan alǵanyn baıqaımyz. Qazaq «Shahnamasynan» Begdilda qosqan ózekti, óristi olja aldaǵy ýaqytta jas shyǵystanýshylardyń, ásirese, ırantanýshylardyń nazarynan tys qalmas dep úmittenemiz. Oraıy kelgende aıta keteıik, «Shahnamanyń» kitabyna eńbegi sińgen, al jalpy sońǵy kezde jas aýdarmashylarǵa laıyqty kóńil bólinbeı júr. Solardy biri qazaqtyń kórnekti aqynyn Esenbaı Dúısenbaı uly «Dıýanı Hıkimettiń» kórkem aýdarmasyn kelistirip jasady, kitap Almatyda, Túrkııada jarııalandy. Oqyrman qaýym jyly qarsy aldy. Sony ári-beri tartyp, baǵalamaı júrmiz. Ádilet emes-aý.
«Shahnamanyń» kólemi 60 myń báıitten turady, ony ekige kóbeıtsek, 120 myń jol óleń shyǵady, Irannyń elý úsh patshalyǵyn qamtıdy. Parsy ádebıeti mamandarynyń bólýi boıynsha «Shahnama» kólemi jaǵynan úsh úlken bólimdi quraıdy: mıfologııalyq, ańyzdyq-batyrlyq jyrlar jáne tarıhı taraýlardan tiziledi. Fırdoýsı Irannyń óleńmen jazylǵan tarıhyn tolǵaǵanda dınastıkalyq hronologııaǵa súıengen, Irandy tórt dınastııa bılegen. Bul málimetterdi aqyn sasanıdterdiń tarıhı shyǵarmalarynan alǵan. Pıshdadıdter 2441 jyl, Keıanıdter 732 jyl, Ashkanıdter 200 jyl, Sasanıdter 501 jyl, barlyq patshalyqtardyń jınaqtap kelgende 3874 jylǵa toldy.
«Shahnama» Táńirini madaqtaýdan bastalyp, «Aqyldyń rýhyn» jyrlaýǵa aýysady. Álem men Adamnyń jaralýyn aıtyp alǵan soń, Fırdoýsı Kaıýmars (Turmaǵambette «Qıarmyrstyń patsha bolǵany») bólimi bastaldy. Kaıýmarstyń túptegi «Avesta» kitabyndaǵy Gaıomarttan alynǵan. Kaıýmars adamdardy jolbarys terisinen kıim tigýdi, tamaq ishýdi, taǵy ańdardy qolǵa úırete bastaǵan eken. Kaıýmarstan keıin onnyń nemeresi Hýmang (Turmaǵanbette «Hýshnaktyń patsha bolǵany») jaıy baıandaldy. Hýshangten keıin Iran taǵyna Tahmýras (Turmaǵambette «Tahmurystyń patsha bolǵany») otyrady. Tahmýras «Avestadaǵy» Tahma-Ýrýnı edi. Alǵash jazýdyń qupııasyn tapqan dııýmen alysqan.
«Tahmurys atasynyń jolyn ustap,
Otyrdy ónege aıtyp eldi nusqap.
Balasy qyran qustyń qalaıda da
Ańyna uıadaǵy kórgen ushpaq» — dep,
Turmaǵambet Tahmurys jaıyna kelgende taqpaqtatyp, máteldetip, qutyrtyp jiberdi. Ózindik oıdyń órnegine qosyp jiberedi. Odan ári Jámshıd patshalyǵy ornaıdy. Fırdoýsı Jámshıdtiń kelýin jańa kúnniń týýymen baılanystyrady. Iran avtory «Avesta» kitabyndaǵy negizdi saqtaıdy. Jámshıd patsha tusynda ólim sheginip, zulymdyqtar joǵalady: Turmaǵambette bul taraý «Jámshıdtiń patsha bolǵany», «Jámshıdtiń qudaıymyn dep júziniń qaraıǵany» delingen eki kólemdi bólimnen quraldy. Qazaq aqyny ıran eposynda osy tustaǵy ýaqıǵalardyń tilin saqtaı otyryp, óziniń baı tilimen baıypty túrde baıandap beredi. Ár sózinde, árbir shýmaǵynda, ár taraýynda salmaqty oı, tamasha túıin jatady.
Turmaǵambet «Shahnama» sıýjetin jyrlaǵanda ulttyq naqyshqa, bolmysqa laıyqty, rýhanı-adamgershilik jaılarynda kóbirek nazar aýdarady, kóp máselege kóbinese qazaqı turǵydan keledi. Fırdoýsı sıýjetin, ýaqıǵa jelisimen saqtaı kele, qazaq aqyny ony kóz jumyp aýdara salmaıdy, eliktemeıdi, óz soqpaǵyn tabady.
Jámshıd sahnadan ketedi, ol óz jazasyn ózi tabady. Basyna qudaı qondyrǵan baq shamy ushyp ketedi, zulym kelimsek Zahhaktiń qolynan óledi. Irandy bul basqan kezde usta Kave Zahhakqa qarsy kóterilisti bastap beredi. Balalaryn Zahhak óltirip edi. Endi kek alý kerek. Sońynda áskerimen aq týyn kóterip kelgen Prıdon Zahhaktiń basyn kesip, elge tynyshtyq áperedi, ózi taqqa otyrady.
Turmaǵambettegi «Kaýa ustanyń ýaqıǵasy» dep atalatyn bólim bir bas-aıaǵy jumyr da shymyr balladaǵa bergisiz, qazaqtyń qasıetin qara óleńiniń kúshin aqyn jáne bir jaqsy dáleledep, júıriktiń tizginin bosatqandaı altyn sózdiń tizbekterin ańyratyp qoıa beredi.
Mánýsháhyrdyń dúnıege kelgen sátinde atasy Prıdon shaldyń qýanǵanyn kórseńiz.
«Jamaly qarańǵy úıdi etti jaryq,
Shamdaı-aq, shuǵylaly turǵan janyp.
«Qýanǵan qoryqqanmen birdeı» degen,
Prıdon qaldy estip esten tanyp»-
deıdi aqyn (Turmaǵambet Iztileýuly Rústem — Dastan Fırdoýsı «Shahnamasynyń jelisimen qaharmandyq jyr birinshi kitap. Jazýshy baspasy, 2004.165 b.»)
Manýgehr dastanynan bastap Fırdoýsı «Shahnamasynda» batyrlyq epopeıalar ıkline jol ashylady. Keıanıdter dınastııasy úshin kúresken ıran sardarlary sahnaǵa shyǵady. Iradj ólgennen keıin Iran men Turan arasynda kóp ǵasyrǵa sozylǵan aıqas týady. Batyrlar joryǵyn bastaıtyn Rústem batyr osy tustan kelip shyǵady. Fırdoýsı bul arada «Avestada» baıandalatyn ıran patshalary jaıly ańyz áńgimeleri men sıstandyq epıkalyq ıkldi (Shyǵysta paıda bolǵan) qosyp, eki arnadan bir tutas arna jasap alady. Bul aıdynda, arnanyń basynda Zal batyr, Rústem batyr, Súhrap, Bıjan batyrlar turady. Zaldyń dúnıege kelgeni qyzyq. Fırdoýsı «Shahnamasynda» aıdalaǵa tastalǵan Zaldy Samuryq qus uıasyna aparyp tárbıeleıdi, birneshe jyl qus uıasynda ómir súredi.
Al, Turmaǵambet nusqasyndaǵy Zal batyr (Rústem batyrdyń ákesi) Fırdoýsı «Shahnamasyndaǵy» sıýjetten alystap ketpeıdi. Munyń ózi jeke dara bir dastan bolyp shyqqan. Turekeń ýaqıǵalarynyń ishinde oqýshysyn engizip jiberip, til sheberligimen tebirentip, bar nazaryńdy baýrap alady. Ár shýmaǵy sýretke, oıǵa, dınamıkalyq qımyldarǵa toly. Ana men bala, ata men nemere tabıǵat pen adam arasyndaǵy qatynas ıirimderi shynaıylyǵymen kóńilge qýanysh júgirtedi. Zal dúnıege shyr etip túskendegi sýretke qarańyzshy:
«Qara emes, qardaı appaq shyqqan shashy,
Sap-sary, salpy erin, jik-jik basy.
Ármán kóz, bermen mańdaı, biraq onyń
Kóziniń janǵan shamdaı shuǵylasy».
Nemese:
«Balanyń túsi sary, qara kózi -
Ras bolsa burynǵynyń aıtqan sózi.
Qaıtpaıtyn qara tastan qasqyr júrek
Bolady Bahadúrdiń naǵyz ózi!» — deıdi.
«Shahnama» Rústem-Dastan.2004. 212 b.)
Fırdoýsı «Shahnamasyndaǵy» Rústemniń dúnıege kelýi qııal-ǵaıyptan ertegige uqsaıdy. Rýdaba bosany almaı isip ketedi. Aqyrynda ǵaıyptan Samuryq qus ushyp kelip, óz qanyn aǵyzyp, ishinen ýyzyn alyp, Rýdabanyń aýzyna tamyzady. Balany áıelderge ishinen jarǵyzyp alyp, jibek jippen tiktiredi.
«Qarasa jambasynda jatyr bala,
Aıbaty arystandaı kózi ala.
- Kózińnen aınalaıyn qaraǵym, — dep,
Qýandy qolyn alyp kóre sala».
«Shahnama».268 b.)
Bul Rústemdi esen-aman Samuryqtyń arqasynda dúnıege ákelgen Rýdabanyń analyq meırimge toly qýanyshy. Turmaǵambet «Shahnamanyń» qaı taraýyn tilge tıek etse de ulttyq bolmys, tanym aıasymen, qazaqtyń batyrlyq jyrlarynyń qabyrǵalarymen qabystyryp, jymdastyryp beredi. Qazaq «Shahnamasynda» ulttyq sıpat, ulttyq naqysh, qazaqtyń maqal- mátelderin, ýytty da, tátti de, ay da sózderin ornymen paıdalanyp, oqýshysyn ordaly oıǵa jetelep otyrady. Qysqasy bar ǵoı , qazaqtyń «Shahnamasy» qazaqtyń ıisi ańqyp turady. Osyndaıda «men bir maqsatqa jetsem ulylardyń ıǵyna súıendim» deıtin Isaak Nıýton sózi eske oralady. Turmaǵambet shyn máninde Fırdoýsımen jeldeı jarysyp jyrlap otyrǵanyn ańǵarmaı da qalady. Álgi nemistiń asqan oıshyl aqyny Gete Hafız jaıynda aıta kelip: «bul dúnıede ekeýmiz ǵana jarysa alarmyz», — depti. Osy sózdi Turekeń Fırdoýsıge de arnap aıtsa artyq bolmas edi. Dúnıe júzi ádebıetiniń tarıhynda Fırdoýsımen osylaı tepe-teń ıyqtasyp jarysqan Syr boıynan shyqqan qazaqtyń uly aqyny Turmaǵambet Iztileýuly ǵana!
Ferıdýnda Sálám, Tur jáne Iradj degen úsh ul bolǵan. Bul Turmaǵanbet nusqasynda «Shah Prıdonnyń úsh balasynyń oqıǵasy» dep atalady. Ferıdýn bıligin úshke bólip úsh balasyna úlestiredi. Kishisi Iradjǵa Iran, qalǵan ekeýine Qytaı, Turan jáne Rým tıedi. Eki aǵasy Iran jerin Iradjan qyzǵanyp, ony óltiredi. Osy sıýjet Injilde bar (Kaın men Avel, Júsip jáne onyń aǵalary) «Ferıdýn dastanynda» Iradjdyń ólim aldynda aǵalaryna aıtqany bar edi. Óltirmeýin, ómir syılaýyn ótinedi, zulymdyqtan záredeı iz qalmaıtynyn eskertedi.
«Makýn hıshtan raz mardom keshan
Kaz ın pa panez man hod neshan
Mıazar mýrı ke dane kosht
Ke ý nıo djan darad va jan hosht»
Aýdarmasy:
«Jendetterge uqsamańdar
Meniń izim joǵalady.
Dán tasıdy qumyrsqalar
Ómir tátti oǵan áli.
Qumyrysqanyń jolyn kespe
Toqtamasyn tolǵaý áni», — deıdi.
Iradj qylysh kóterip, shapqaly turǵan eki aǵasyna, óıtpeseń ókinishiń oıdan ketpes. Eń ar jaǵy qumyrsqaǵa da ómir kerek, sol úshin túıir dán arqalaıdy deıdi. Bul detal Turmaǵambette túgelimen joq. «Shah Prıdonnyń úsh balasynyń oqıǵasy» (Fırdoýsıde «Ferıdýn dastany») lırızmge, tartysqa, tragedııaǵa toly eresen kúshti dastan. Kózińe jas almaı oqı almaısyń, bir mınýt bosatpaıdy. Ýaqıǵanyń nemen aıaqtalatynyn bilseń de Iradj tiri qalar ma eken dep, úmittenip otyrasyń. Amal ne, aldap soǵyp aǵalary attan qulap jatqan esil erdi qylyshpen shabady. Iradj eki aǵasynyń qolynan qaza tabatynyn tús kórip sezedi. Balasy Keıqabatqa bulardan erte qutylyp ketýdiń jolyn silteıdi.
«Sáskede meni óltirer aǵalarym
Qandyrar qanym tógip tabalaryn.
Jabyqpa, janym, jetim qalǵanyńmen
Jar bolar burynǵy ótken babalaryń».
«Túsimde jedi etimdi eki ıt talap,
Tamsanyp qan-jynymdy turdy jalap.
Ol eki ıt osy jaqtan Sálim men Týr,
Ózderin ólmeıtinge júrgen balap».
(«Shahnama». Rústem-Dastan. 2004. 159 b.)
Biz qanshama ýaqyt Dantege, Baıronǵa, Shekspırge, Torkvata Tassoǵa t.b. bas ıip tánti bop keldik «Shahnamany» qazaqsha sóıletken shaıyr Turmaǵambettiń Shekspırden nesi kem?! Shekspırdiń bizdiń shaldan nesi artyq?! «Til» deseń tógilip tur, «tartys» deısiń be, shıyrshyq atyp tur, «kórkemdik sheberlik» deısiń be shyńǵa shyǵyp tur. Mahabbat pen zulymdyq arasynda kúres qystyń boranyndaı ulyp tur, birde mahabbat mereıi ústem, birde zulymdyq zárin tógip tur. Jeńis pen jeńý, jyǵylý men turý, kúıý men súıý… bári bar.
Turmaǵanbettiń «Rústem-Dastanyn» jas shaǵymda «Myń bir túnmen» qosyp jastyǵymnyń astyna salyp oqýshy em. Sonda ájem marqum: «qaratentegim, kóziń aýyrady, uıqyń qanbaı qalady» dep, maıshamdy sóndirip ketetin. Ájem uıqyǵa ketkende maıshamdy kórpemen búrkep oqıtynmyn. Bir kúni úıdi órtep ala jazdap, kókemnen qamshy jegen kezim de boldy. Biz onda Fırdoýsı degendi bilmeýshi edik, bizdiń pirimiz Turmaǵambet edi.
Sonaý 70-jyldary Máskeýdegi SSSR Ǵylym akademııasynyń Shyǵystaný ınstıtýtin stajer-zertteýshi bop oqýǵa barǵanymda qapshyǵymda «Rústem-Dastan» kitaby jatty. Bir zamanda Pýshkın attaǵan Shyǵystaný ınstıtýtynyń bosaǵasyn men Turekeńniń «Rústem-Dastanymen» attadym. Jolym boldy, orys ǵylymdaryn tańqaldyryp, Turmaǵambet Iztileýov týraly kandıdattyq dıssertaııamdy qorǵadym. «Shahnamany» qazaqsha bulbuldaı saıratqan ardaqty alyp aqyn Turmaǵambettiń arýaǵy qoldaǵan shyǵar. Qanshama jyldar ótti sodan beri, qyryq jyldan asyp barady men osynaý ystyq taqyryptan qol úzgenim joq. Shamam jetkenshe «Shahnamany» aıta beremin, jaza beremin, shyrqaı beremin. Óıtkeni, qazaqtyń ǵana emes, dúnıe júziniń uly aqyndarynyń biri — Turmaǵambet Iztileýulynyń shyrqaý bıiktegi juldyzy maǵan ámanda qaırat, qýat berip turady.
Ótegen KÚMISBAEV,
fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor,
«Túrkistan» gazeti
Túpnusqadaǵy taqyryp: Óleńniń súırikteı qyp sulý boıyn jyrlaǵan Turmaǵambet Iztileýovtiń shyǵarmashylyǵy haqynda
i
