Yrym-tyıymdar týraly túsinikter

1480

Eńbekshiqazaq aýdanynyń Nurly aýylynda Qytaıdan kóship kelgen týystarymyz turady. Enem Qabıranyń úlken aǵasy 1921 jyly shamasynda týǵan Qajaqyman Beldeýbaıuly aqsaqaldyń QHR-dyń Altaı aımaǵynyń Býyrshyn aýdanynda turatyn 34 jastaǵy nemeresi júrek talmasynan qaıtys bolǵanyn estip, kóńil aıtýǵa barǵan edik. Qytaıǵa baratyn «vızasyn» kútip, aza tutyp otyr eken. Kóńil aıtysyp, mán-jaıdy bilisip bolǵannan keıin, toqsannyń seńgirine kelse de tyń aqsaqalymyz áńgimeniń jelisin gazetimizdiń jaı-kúıi jaqqa burdy. Sonymen qatar kıiz úı jabdyqtaryna qatysty yrym-syrymdar da aıtyldy. Tuńǵyshyna qaıǵyryp otyrǵan Názıqan jeńgeı dıktofondy qosyp qoıǵanymdy kórip: «Gazetke jazasyń ba?» – dep surady. «Eger qarsy bolmasańyz…» – dep yńǵaısyzdansam: «Jaza ber, eger qajet dep tapsań!» – degen soń, tómendegi suhbatty jazyp alǵan edim.       

– Aldymen tolyq aty-jónińizdi aıtsańyz…

– Atym – Názıqan, ákem aty – Abylaıhan.

– Baqanǵa qatysty yrymdardy bilesiz be?

– Kıiz úıdiń baqany – qasıetti nárse. Ol, jel soqqanda – úıdiń tireýi. Qazaq ekiqabat áıelderge baqan attatpaıdy. Jerge tastatpaıdy. Úıge nemese órege súıep qoıatynbyz. Sol sııaqty qoıdyń kúıegin de aıaqpen basýǵa bolmaıdy. Ol da – qasıetti nárse. Óıtse, qursaqta jatqan balanyń kindik baýy moınyna oralyp qalady da, týǵan kezde shetinep ketýi múmkin.

– Buryn aýylda malshylyq turmys jaǵdaıynda turdyńyzdar ǵoı. Áıelderdiń úıde bosanatyny týraly bilesiz be?

– Bilgende qandaı! Ózim toǵyz qursaq kóterdim, sonyń altaýy – tiri. Balalardyń barlyǵyn birdeı úıde týdym. Jasa­ýymmen birge júk túıip kelgen «alaqur» bar edi úıde, kezinde enem sony apamnan yrymdap alyp qalǵan bolatyn. Bosanǵanda sol qurdyń eki ushyn kerege basyna baılap, qoltyqtyń astynan asylǵan boıda júrelep otyryp bosanatynbyz.

– Joldasyńyzben birge tórkindep ketken kezde ıesiz qalǵan tósek-oryndaryńyzǵa qatysty qandaı yrymdar jasalatyn edi?

– Biz joqta enem balta, pyshaq nemese qaıshy tastap qoıatyn. Iesi joq tósekke saıtan túneıdi deıdi. Tósekte jańaǵy aıtqandaı qasıetti zattar jatsa, saıtan jolamaıdy degendi aıtatyn apam (bul jerde «apa» dep enesin aıtyp otyr).

– Qamshy tastamaı ma?

– Qamshyny balany besikke salǵan kezde besikke asyp qoıatyn. Nemese janyna júgen tastaıtyn.

– Jelbaýdy qandaı ýyqtarǵa baılaıtyn edińizder?

– Búıirdegi eki keregeniń tórdegi keregemen qosylatyn jerindegi eki ýyq pen olarǵa qarama qarsy ýyqtarǵa, ıaǵnı tórt jerden baılanady. (alty qanat kıiz úı týraly aıtyp otyr. Soǵan qaraǵanda, kıiz úıdiń qanaty sanyna esik te qosylady, ıaǵnı bes kerege bir esikti úıdi alty qanat úı ataıdy degendi bildirse kerek). Jelbaýdy qara jáne aq tústi júnnen esip jasap, ushtaryn qylmen shashaqtap, sándeıdi.


Marat ÝATQAN,

tarıh zertteýshisi

 

Pikirler