«Qutty biliktegi» elge qyzmet etý ıdeıalary

871

«Qutty bilik» (Qutadǵu bilig) – álemdik órkenıetten oıyp turyp oryn alatyn, túrik tektes halyqtarǵa ortaq klassıkalyq shyǵarmasy. Ertede bul shyǵarmany ırandyqtar «Turan shahnamasy» dese, Shyn jurty «Handardyń ádep-qaǵıdalary» dep ataǵan, al mashyndyqtar «Memleket dástúri» dep at qoıyp, aıdar taqsa, kúlli shyǵys elderine «Ómir zeıneti», «Padıshaǵa nasıhat» degen ataýlarmen belgili bolady. Sonshalyqty búkil dúnıejúzi yntyq bolarlyqtaı, tórtkúl dúnıege tanylarlyqtaı bul qandaı eńbek?

Etıko-fılosofııalyq, parasat pen aqyl, oı sulýlyǵyn urpaqtan-urpaqqa jetkizgen kitapty barsha jurt ulylyqtyń negizi dep bilse kerek. Onda jar tańdaý, bala tárbıesi, aqyl-bilim, til ustartý, memleket basqarý jáne taǵy basqa tolyp jatqan máseleler jyrlanǵan. Biz óz tarapymyzdan shyǵarmadaǵy elge qyzmet etý, ultty súıý, salt-dástúrdi qurmetteý tárizdi máseleleri boıynsha óz oıymyzdy ortaǵa salmaqpyz. Qazaqstanda shyǵarmany qazaq tiline aýdarǵandardyń biri – akademık Á.Quryshjanov bolsa, ekinshisi – professor A.Egeýbaev edi. Belgili ǵalym Asqar Egeýbaev shyǵarmany uzaq jyldar boıy zerttep, 1986 jyly qazaq oqyrmandary úshin kitap etip tuńǵysh ret jarııalaǵan bolatyn. 1989 jyly Pekınniń «Ulttar» baspasynda arab qaripimen qazaq tilinde ekinshi ret jaryq kórse, 2006 jyly óńdelip, tolyqtyrylyp qaıta basylady (Júsip Has Qajyb Balasaǵun. Qutty bilik. Kóne túrik tilinen aýdarǵan, alǵy sózi men túsinikterin jazǵan A. Egeýbaı. – Almaty: «Ólke», 2006. – 640 bet. 2-basylym). Biz maqalamyzdy dál osy kitapty negizge ala otyryp jazýdy jón kórdik.

Shý boıynan shyqqan Júsip Balasaǵun 45 jasynda (shamamen 1010-1015 jyldar) on segiz aıdyń ishinde jazylǵan. Túrkııanyń ataqty ǵalymy Ráshıt Rahmadı Arattyń pikirinshe, shyǵarma Balasaǵun qalasynda bastalyp, Qashqar qalasynda jazylyp aıaqtalǵan. A.Dilashar oıshyl aqyn 1068 jyly Qashqarǵa baryp, shyǵarmasyn sonda jazdy degen boljam aıtady.

Qurmanǵalı Halıd «Taýarıh hamsa» atty kitabynda (Qazan, 1910 j.) Balasaǵunnyń «Iyl altmysh eki erdi tórt ıúz bilá» degeni eski jyl sanaý boıynsha tórt júzinshi jyldyń alpys ekinshi jyly edi degen maǵynada, ıaǵnı hıjra boıynsha 362 jyl bolyp shyǵady dep túsindiredi. Ol Eýropa zertteýshilerimen bul máselede kelispeıtinin jazady. Qurmanǵalı Halıd

«Alty sháhar habarlary» taraýynda: haran ólgen soń Sadyq taqqa otyryp, aınalasynyń bárin ısam dinine engizdi (350-400 hıjra) dep derek beredi. Qurmanǵalı Halıd Sadyqtyń ýáziri Júsip Qydyrhan – laqaby ımam Patshah – «Qutadǵý bilik» kitabyn jazyp, Sadyq Buǵrahanǵa tartý etkendigin de jazady (A.Egeýbaı – 7-8 bb.).

«Qarahandar eliniń eń joǵarǵy, mártebeli qaǵan (shyǵyldar) ortalyǵy Balasaǵunda ornalasady da, kishi qaǵan (ıaǵmalar) ortalyǵy áýeli Tarazda bolyp, keıin Qashqarǵa (Ordakent) oıysady. Osy kezeńderde, keıin XII ǵasyrdaǵy jaýgershilik ýaqyttarda da Balasaǵun tarıhı oqıǵalardyń naq ortasynda turdy. Eski eki kerýen jolynyń bireýi Samarqand-Tashkent-Taraz, Balasaǵun arqyly Qytaıǵa ushtasyp jatty. Shý ózenin boılap Ile Alataýynyń baýyryna qaraı tartqan jol Shelekti basyp Shyǵys Túrkistanǵa, bir tarmaǵy Ileden asyp, Qoılyq, Qopal, Alakól arqyly mońǵolııaǵa bastaıtyn jańa kerýen joly da batys pen shyǵysty jalǵastyratyn kúretamyrlardyń birinen sanalǵan. Osynyń ózi-aq Balasaǵun sháharyna qyzý yqpal jasaǵan. Keıin, XIII ǵasyrda Saraıshyq qalasynan tabylǵan qysh qumyrada

«Aqyl kórki – til, tildiń kórki – sóz,

Kisi kórki – júz,

Júzdiń kórki – kóz» degen «Qutty biliktiń» bir báıiti jazylǵany tegin emes.

«Qutty bilik» kóshirmeleriniń ózi bir sheti mysyrdan, bir sheti Venadan shyǵýy taǵy da kezdeısoqtyq dep oılamaımyz. Bul mádenı damý tynysynyń qarymdylyǵynyń, qyzý qarym-qatynas pen órkenıetti úrdistiń belgisi» (A.Egeýbaev, 11 b.) deıdi belgili ǵalym Asqar Egeýbaev. Rasynda da, «Qutty bilik» - jalpaq jurttyń ıgiligine aınalǵan óte baǵaly eńbek.

Shyǵarma Kúntýdy, Aıtoldy, Ógdúlmish, Odǵurmysh esimdi keıipkerlerdiń ózara suhbaty úlgisinde jazylǵan. Árbir keıipkerdiń ózindik beınesi bar. Kúntýdy – Ádilet, ıaǵnı ádil zań, ádil elbasy, ádiletti ámir uǵymdarymen asttasyp jatqan keıipker ataýy. «Qutty bilikte» Aıtoldy – dáýlet, pishimi únemi ózgerip, qubylyp turatyn Aı tárizdi kórkem beıne. Ógdúlmish – aqyl, danyshpandyqpen dańqy shyqqan kemeńger tulǵa obrazy bolsa, Odǵurmysh – qarapaıymdylyq pen qanaǵattyń jıyntyq tulǵasy retinde kórinedi.

Aıtoldynyń ózgermeli beınesi «Nury sónip, semip múlde joǵalar, Qaıta týyp, qaıta tolar, ońalar» degen joldar arqyly anyq bilinedi. Degenmen,

Aıtoldynyń sózderi de kósheli kemeńgerlikke toly. Jalpy, «Qutty bilik» shyǵarmasy máńgilik rýhanı qundylyqtardy jyrlaıdy.

Júsip Balasaǵun Aıtoldynyń sózimen birde:

Tirshilikke aldanbaǵan óshedi,

Dúnıege maldanbaǵan kóshedi, (186 b.) – dep baılyqtyń ótkinshiligin aıtyp eskertse, kelesi bir báıitinde:

Barlyq iste sabyrly bol kósheli,

Sabyrly jan tilegine jetedi.

Qaı iste de bol ustamdy, sabyrly,

Ustamdylyq úıirer mal, baǵyńdy, (189 b.) – dep adamzatty ustamdylyqqa shaqyrady.

Kóne túrik, tipti ertedegi qazaq dúnıetanymynda bala eń bir qasterli, ómirdiń máni, tirshiliktiń jalǵasy retinde nasıhattalǵan. Adamnyń jasaǵan jaqsylyǵy men jamandyǵy óz ıesin tabady, ózin tappasa da urpaǵynyń aldynan shyǵady degen kóne nanym ataýly jádigerden de anyq ańǵarylady. Qazir keıbir dúmshe moldalar ómirdiń mánin o dúnıede dep túsindirgisi keledi emes pe? Eger álgindeı moldalardyń sózi rasqa shyqsa, ómirge urpaq ákelýimiz, onyń bolashaǵyn qamtamasyz etýge umtylýymyz da bekershilik bolyp shyqpaı ma?

Elik oıyn máteldedi, balady,

Uryqty jan ólse, urqy qalady! (215 b.) – dep aqyn urpaq arqyly ómir jalǵasyn tabatyndyǵyn bildirgisi keledi.

Joǵaryda aıtqanymyzdaı, Júsip Balasaǵun Aıtoldynyń sózi arqyly ıgi istiń eshqashan «ólmeıtindigin» myna báıit joldarymen dáleldeýge tyrysady:

Eı, izgi jan, izgilik et, jańylma,

Izgilikti jutpas qarttyq, qabyr da!..

Izgiligiń qartaımaıdy, qalady,

Ǵumyry – uzaq, aty alysqa shabady! (216 b.)

Álbette, ilim-bilim, zamanaýı tehnıkany úırený bul tek qara bastyń máselesi emes, ult pen ulystyń, bolashaq urpaqtyń qamy. Tipti búgingi damyǵan zamanda da kim bilimdi bolsa, san salaly nanotehnologııalardyń tilin bilse, sonyń tasy órge domalaıdy.

Aıtty Ógdúlmish: - O, qutty Elik, qysqasy,

Bilim, sana – bul, ónerdiń nusqasy.

...Aqyl-esi adamnyń tabıǵattan buıyrar,

Qabiletti úırenbes, qabiletke syıynar!

Adam esten basqany bilimimen alady,

Bilim, oqý-toqýdy eńbegimen tabady! (219 b. ) – dep aqyn bilim alý úshin orasan zor eńbek kerektigin eskertse, bilimniń berer jemisin bylaısha sıpattaıdy:

Bilim bilseń, kúniń qutty ótedi,

Qansha kishik bolsań da, uly etedi! (231 b.)

Ul men qyzdy qalaı tárbıeleý kerektigi de shyǵarmada sóz bolady. Otan qorǵaıtyn ulǵa artylar jaýapkershilik, «qyzǵa - qyryq úıden tyıym» túsinikterin de osy shyǵarmadan tabasyz. Mysaly:

Áıel áper – ulǵa, qyzdy erge ber,

Qaıǵy-muńsyz tirlikke ne teń keler!?

Uldy úıret kúlli óner-bilimge,

Ol ónermen dúnıe tabar túbinde, (456 b.) – dep jas tolqyndy óner-bilimge baýlý kerektigi basa aıtylady onda.

Ádette, biz bilsek te, bilmesek te óz oıymyzdy aıtýǵa asyǵamyz. Ol da jón shyǵar. Áıtse de, «az sóz – altyn, kóp sóz – kómir» degen qazaqtyń sózin esten shyǵaryp alatyn kezimiz de jıi kezdesedi. Dana Ógdúlmishtiń aıtpaǵy da osyǵan saıady:

Aıtty Ógdúlmish: Eı, izgi bek, tiregim,

Sóılegennen, tyńdaý abzal, bilemin.

Sóz sóıleýshi janyn qınap tynady,

Tyńdaǵan jan sergip, semirip shyǵady.

Degen eken synap kórgen, kórikti er,

«Tilińdi tyı, aqylyńa erik ber!»

Kóp tyńdaǵan dana bolar, kóp bilip,

Kóp sóılegen basyn berer kópirip!

Esti sózden – ǵıbrattanar qulaǵyń,

Kóp myljyńnan laılanar oı-bulaǵyń.

Kóńildegi aıtylmaǵan sóz altyn,

Baqyr bolar, shyqsa – narqyn joǵaltyp. (241 b.)

Júsip Balasaǵun el-jurtqa, memleketke qyzmet etýge shaqyrady. Jaı ǵana qyzmet etýge emes, sol uly jolda jan berýge daıyn bolýǵa úgitteıdi.

Jomart qandaı? Kimdi aıtamyz saqı dep,

Saqı jan tek er haqyna bas ımek!

Saqı emes kúmis shashyp bólgender,

Saqı – elge janyn qıyp bergender! (581 b.)

Bul dúnıede árbir adam óz artynan iz qaldyrýǵa, jaqsylyqpen jaqyndarynyń júregin jylytýǵa yqylas qoıǵany abzal. «Jaqsynyń aty ólmeıdi, ǵalymnyń haty ólmeıdi» deıtin qazaq uǵymynyń bastaýlaryn Ógdúlmishtiń Elikke aıtqan ósıetinen de baıqaı alamyz:

Tirlik emes, izgi at tile – tileseń,

Izgi atyń – tirligiń ol, bilesiń!

Óziń ólseń, qalar aqyr atyń da,

Atyń izgi bolsa – tirlik tatymdy!

Kimniń aty kirleı tússe, ashtyraq,

Bolǵanynan bolmaǵany jaqsyraq!

Ómir – zaıa, jaqsy at tile mándirek,

Jamandyqsyz jaqsy at qalar máńgige! (452 b.)

Ýaqyt degen zymyrap barady. Degenmen, onyń qadirin bilip jatqandar neken-saıaq. Ýaqytty qadirleý týraly bastama birneshe ǵasyrlar buryn da kóterilgen dese, bireý sener, bireý senbes. Ýaqytqa qarsy tótep berer tek adamnyń ıgi isteri ekenin, jaqsynyń jaqsylyǵy máńgi ólmeıtindigin orta ǵasyrdaǵy shaıyr da el-jurtqa eskertýge tyrysady:

Kóshińdi jiber, jiberme – maqul,

Bolmaǵyn osal, kóshesiń aqyr!

Qalasań bek bol, qalasań qul bol,

Qalmaısyń máńgi, ólimge – tur jol.

Qalasań, jasa: on segiz, myń jyl,

Jaqsy ataq qaldyr, ólesiń bir kún.

Qalasań baı bol nemese shyǵaı,

Tirlikti jeıdi keshken kún, jyl, aı. (480 b.)

Odǵurmyshtyń Elikke:

Óter jalǵan, eshteńe joq kóshpeıtin,

Jaqsylyq qyl, óziń ketseń óshpeıtin! – dep bılik basyndaǵy baqtyń jalǵandyǵyn, qaıyrymdy is arqyly máńgilik iz qaldyrýǵa úgitteýi qashanda quny joıylmas qundy keńes ekeni aıan. Álbette, beldi bekem býyp, bilekti túringen adam qur qalmasy anyq. Aldan úmit sáýlesin túsirip, qanatyn keńge jaıady. Kerisinshe, qaıǵymen qarap otyrǵannyń ońalmasyn jyr joldarynan oqyp, ómirimizge ónegeli tálim-tárbıe alamyz. Mysaly:

Qyzmet etken júrer úmit-senimmen,

Keter, turmas úmit úzip jeringen. (534 b.)

Jaqsy nıet jarty iske teń desedi. Kóńili kórikti adamnyń ómiri de sáýleli bolary beseneden beligili.

Jaqsy bolsa erdiń nıet – qulyǵy,

Is – tilegi túgel bolar ǵumyry.

***

Is buzylsa, zań buzylsa – er azar,

El buzylar, baǵy qaıtyp, jer azar. (551 b.)

Kezinde dástúr halyqtyń buzylmas qaǵıdasyna aınaldy. Patsha nızamy men dástúrdiń arasynda aıtarlyqtaı qashyqtyq boldy dep aıta almaspyz. Zań bolyp el ishine ornyqqan dástúr kóshpeli qoǵamnyń dala demokratııasyn qalyptastyrǵany kópke málim. Dástúr qaǵıdalary saqtalmasa, eldiń de, erdiń de azǵyndaıtynyn kemeńger aqyn qalaı dál taýyp aıtqan deseńizshi!

Taýdan asqan tas bulaq,

Qazsa quıar teńizge.

Qansha maly kóp bolsa,

Baı qýanar egizge.

Jamannan jaqsy týsa da,

Jaqsydan jaman týsa da,

Tartpaı qoımas negizge, - dep berirekte Buqar jyraý tektilikti jyrǵa arqaý etse, orta ǵasyrda ómir súrgen Júsip Balasaǵun da qan tektiliginiń mańyzdylyǵyna basa nazar aýdarady. Máselenkı:

Asyl bolsa kimniń ata-tegi eger,

Odan elge paıda tıer sene ber! (554 b.)

Júsip Balasaǵun shyǵarmasynda qazaq dúnıetanymymen, ulttyq qundylyqtarymen astasyp jatqan dúnıeler jetkilikti. Danyshpan aqyn aıtqan ulttyq taǵamdar áli kúnge qazaqtyń keń dastarhanynan túsken joq.

Qymyz, sút, maı, irimshik, súzbe, qurt,

Kıiz, syrmaq, perde qursań - úıge qut. (450 b.)

Osy joldarda aıtylǵan «kıiz», «syrmaq», «perdeńiz» de qazaq turmysynda keńinen qoldanylyp keledi. Shyǵarmadaǵy tús jorýǵa baılanysty uǵymdary qazaq tús jorýy nanymdarymen tup-týra sáıkes kelýi bekerden beker emes shyǵar. Qazaq tústegi qaıǵy-qasiretti, qorqynyshty óńimizde kezdesetin qýanysh nyshanyna balaıdy. Qysqasy, jaman tústi jaqsylyqqa yrymdaıdy. Júsip Balasaǵunnyń «Qutty biliginde» de dál sol uǵymdy ushyratamyz:

Oıyn toıda júrseń jaınap, shattanyp,

Qaıǵy-muńnyń qaqpasyn sen qaqqanyń.

Túste japa shekseń, jylap, sýalyp,

Ýanarsyń óńińde myń qýanyp. (574 b.)

«Kók túriktiń qara shańyraǵy qazaqta qaldy» dep kezinde Maǵjan aqyn jaıdan jaı jyrlady deısiz be?!

«Qutty bilikte» ezýge mysqyldy kúlki uıalatatyn, sóıte tura tereń oıǵa batyratyn joldardy da jıi kezdestiresiz.

Ólim – zeınet, eı, ıesi beınettiń,

Ólim – beınet, eı, ıesi zeınettiń!

Kedeı ólse, bar beınetten arylar!

Baı ólse, eger, esebinen jańylar! (206 b.)

Rasynda, qazaqtyń «Ólim – baıdyń malyn shashady...» degen sózi osyndaı jaıtqa qaratyla aıtylsa kerek.

Qol umsynyp, bilim izdep terledim,

Sózdi sózge órip, tizip terledim!

Túrki sózin kórdim taǵy kıikteı,

Eptep ustap, qolǵa úıretip demdedim. (621-622 bb.)

Shynymen-aq, Júsip Balasaǵun qasıetti túriktiń sózin «ustap», babalardyń baqyt pen bereketke jetkizgen dúnıetanymyn bolashaq urpaqqa jetkizgen kemeńger. Ǵulamanyń ıslam dini jeleýimen arabı ekspanııanyń Ortalyq Azııa elderine kúsheıgen kezinde ómir súrgendigine qaramastan, shyǵarmasynda kóshpeli túriktik dúnıetanymnyń qaınar kózi rýhanııatqa sýsaǵan kókiregińizdiń shólin qandyrady. Jalań dogmatıkalyq dinı nasıhatty múlde kezdestirmeısiz.

Júsip Balasaǵun ózi jyrlarynda aıtqandaı artynda máńgilik óshpeıtin iz qaldyrdy, ýaqyttyń tezine shydap beretin shyǵarma týdyrdy. Sol sebepti, shyǵarma jazylǵaly ondaǵan ǵasyr ótse de, týyndy kez kelgen zamanmen qurdas bola alady. Endeshe, qanshama ǵasyrlar men myńjyldyqtar ótse de, artyndaǵy urpaqtary «Qutty bilikten» óz jan-dúnıelerine qajet rýhanı azyq tabary sózsiz.


Arman ÁÝBÁKIR,

QR R.B.Súleımenov atyndaǵy

Shyǵystaný ınstıtýtynyń PhD doktoranty

 

Pikirler