Turarbek Qusaıynov. Men qalaı rýhanı jańǵyrdym IV

2181

PATRIOTIZMNEN AIMAQShYL SEPARATIZMGE ShEIIN

Dinı-ıdeologııalyq saladan ultshyl-patrıottyq alańǵa kelgen soń, birinshi kezekte men esimimdi ózgerttim: «Ismaıldy» tastap, ózimniń azan shaqyryp qoıǵan Turarbek esimime qaıta oraldym. Sebebi men  ózimniń Aqıqatymdy taýyp,  dindegi uzaqqa sozylǵan izdenisimniń máresine jetkenime belgi qoıyp ketkim keldi. Ekinshiden, raıonal monoteızm ıdeıasyn ultshyl-patrıottarǵa, dinı aǵymdardyń «sheıhtary» sııaqty, keneshe jabysyp tyqpalap ýaǵyzdamaımyn, mundaı ádis meniń bolmysyma o bastan jat. Aqıqat jolyn usynys retinde ǵana aıtpaqshymyn. Mundaı kezde ıslam mádenıetine qatysy bar esimniń men úshin asa qajeti joq dep sheshtim.

Qazaq ultshyl-patrıottarynyń ortasyna baryp kirigýge meni ıtermelegen birneshe sebep bar. Birinshiden, sóz júzinde bolsyn, elimizde lıberalızm ıdeıalaryn basshylyqqa alyp júrgen demokratııashyl sıpattaǵy saıası partııalardyń úni 2010 jyldan keıin óshti. Keıbiri ákimshilik qysymǵa shydas bere almady, keıbiri óz erkimen saıası jumysyn toqtatty, endi birine «bıliktiń saıası jobasy» degen jamanat jabysyp, halyq aldynda dıskredıtaııaǵa ushyrady.

Ekinshiden, dál osy  kezde  saıasattanýshylar  qazaq  ultshyl-patrıottyq  qozǵalysynyń  qaıtadan   kúni  týǵanyn,  olar qazaq qoǵamynyń negizgi qozǵaýshy kúshine aınalǵanyn málimdedi. Saıası-ıdeologııalyq qaıshylyqtaryna qaramaı, qazaq ultshyl-patrıottarynyń adam quqyqtaryna, demokratııa jáne azamattyq qoǵam prınıpine, lıberalızm qundylyqtaryna yńǵaılana alatyn, saıası reforma jasaýǵa beıim saıası kúsh ekeni jóninde pikir aıtyla bastady. Tarıhı-saıası proestiń ár kezeńinde jasaqtalǵan túrli ultshyl uıymdardyń birige bastaǵany, munyń sońy tutas ári aýqymdy qozǵalysqa ulasatyny boljandy.

Osy jaǵdaıǵa baılanysty meniń óz josparym boldy. Ult- shyl-patrıottar rýhanı qundylyqtarǵa berik qaýym ekenin jaqsy bilemin. Til men din máselesin eshqashan aınalyp kete almaıdy. Sondyqtan  raıonal monoteızm ıdeıasyn qoǵamda iri saıası kúshke aınalyp kele jatqan ultshyl-patrıottardyń ortasyna salyp, ony solardyń kúshimen damytýdy kózdedim. Ulttyń rýhanı jańǵyrýyna sebepshi bolatyn bul ıdeıa bertin kele kommýnızmniń totalıtarlyq júıesi kezinde buıyǵyp qalǵan qazaq qoǵamynyń demokratııalyq turǵyda tez jańarýyna sebepshi bolyp, lıberaldyq qundylyqtarǵa degen senimin arttyra túsedi. Halyqtyń turmys-tirshiligin ońdap, baqýatty ómir súrýin qamtamasyz etken batys elderiniń ustanǵan baǵyty dál osy saıası reformalardan bastalǵanyn seziný qajet.

Alǵashynda saıasattanýshylardyń qazaq ultshyl-patrıottary jóninde aıtqan  boljamy durys bolyp kórindi. Túrli ultshyl-patrıottardyń basyn qosqan respýblıkalyq «Uly dala» qoǵamdyq qozǵalysy quryldy. Oǵan «jeltoqsanshylar», burynǵy «Azat» qozǵalysynda bolǵan belsendiler, til janashyrlary, Azat Perýashevtyń «Aq jol» partııasy, ydyrap ketken oppozıııalyq partııalardyń belsendileri, saıasattanýshylar, zııaly qaýym ókilderi, táýelsiz jýrnalıs- ter qosyldy. Qozǵalysqa aımaqtardaǵy saıası belsendiler túgel tartyldy. Men de solardyń qatarynda boldym.

«Uly dala» qozǵalysynyń quryltaı jıynynda úmit kúttiretin tezıster, baıandamalar oqyldy, baǵdarlama bekitildi. Biraq kóp uzamaı qozǵalys ishinde alaýyzdyq bastaldy. Keıbir sarapshylar muny qoǵamdyq qozǵalysty qurýǵa bas- tamashy bolǵan, Almaty saýda palatasynyń burynǵy prezıdenti, belgili meenat Izbasar Bozaevtyń kenetten qaıtys bolýynan keıin týyndady degen pikir aıtady.

«Uly dalanyń» bólinip-jarylý proesiniń basy-qasynda bolǵan men bul pikirmen kelise almaımyn. Qozǵalystyń ydyraýyna sebepshi bolǵan basty faktor – júzshildik pen rýshyldyq. «Uly dalanyń» qurylǵany jónindegi súıinshi habarmen qatarlasyp uıym ishinde bul qozǵalystyń jetekshileri túgelimen Uly júzdiń ókilderi eken degen sypsyń áńgime bastalǵan. Qozǵalys jetekshisi Izbasar Bozaev ómirden ozǵan soń, alaýyzdyq tipti órshidi. Saıasattanýshy Aıdos Sarym óziniń jaqtastarymen birigip, «Uly dalanyń» tizginin qolyna almaqshy boldy. Onyń áreketi Jetisý óńiriniń bedeldi aqsaqaldarynyń qyzǵanyshyn týdyryp, ózderiniń múddesin qorǵap júrgen Ǵabıden Jákeıdi Aıdos Sarymǵa qarsy qoıdy.

Ishki qaıshylyq konfrontaııa fazasyna jetken kezde men talasýshy eki tarapty jarastyrýǵa kúsh saldym. Biraq eki tarap ta alǵan betinen qaıta qoımady, mámile tabylmady. Osy jaǵdaıda maǵan kimniń jaǵynda bolatynymdy anyqtaý- dan basqa amal qalǵan joq. Atyraýdyń týmasy bolsam da, Ǵabıden Jákeı komandasynyń jaǵyna shyǵyp, qozǵalysty qaıta qalpyna keltirýdi maqsat tuttym.

Talas-tartysta Aıdos Sarymnan basym túsken Ǵabıden Jákeı az ýaqyttyń ishinde «Uly dalanyń» tóraǵasy bolyp saılandy, men uıymnyń apparat jetekshisi qyzmetin atqardym. Qozǵalystyń baǵdarlamasy men jumysyn nasıhattaý úshin «Dala.tv» saıtyn ashtyq. Biraq seńdeı buzylǵan qozǵalystyń bas-aıaǵyn jınaý múmkin bolmady, ultshyl-patrıottardyń negizgi bóligi top-topqa bólinip shashyrap  ketti.

Ultshyl-patrıottar  qazaq  qoǵamynyń  qozǵaýshy  kúshi, saıası proesterdiń lokomotıvi bolady degen boljam bos sóz eken. «Uly dala» qozǵalysy Qonaevtyń mereıtoıyn ótkizý, Altynbek  pen  Zamanbekti  eske  alatyn  sporttyq  týrnır uıymdastyrý, Mustafa Shoqaıdyń basyna baryp quran oqý, Jańaózen qurbandarynyń árýaǵyna arnap as berý sııaqty ótkenge salaýat aıtýǵa uqsaıtyn, kóńilsiz, burynǵy ómirdi ańsap qamyǵyp júrgen keıipti kórsetýge qumartqan, ishki mazmuny ultshyl lıderlerdi jarnamalaýdan aspaıtyn sharalardyń sheńberinen shyǵa almady, eldegi saıası proesterge kirige alǵan joq. Olardyń Kedendik odaq pen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa qarsy uıymdastyrylǵan forýmdarǵa qatysýy da ultshyl-patrıottardyń saıası ıdeologııasyn aqtap alý, táýelsizdiktiń adal qyzmetshileri ekenin kórsetý ǵana  edi. Munyń bári daýryqqan dańǵazadan basqa eshteńe emes, qazaq qoǵamyn jańǵyrtýǵa tıisti saıası-ekonomıkalyq sıpattaǵy koneptýaldy eshqandaı qujat jasalǵan joq. Men keıde qazaq ultshyl-patrıottyq uıymdaryn jerdegi qazyqqa arqanmen baılap qoıyp, ishine jyly aýa  úrlengen áýe sharyna uqsatamyn. Onyń ishinde eshqandaı mazmun joq: ishindegi aýa sýysa, tyrsıǵan shar solyp, parashıýt sııaqty jerge jaıylyp qulaıdy, jyly aýa úrlese, qaıtadan torsıyp shyǵa keledi.

Raıonal monoteızm ıdeıasyn ultshyldardyń kúshimen qazaq qoǵamynyń qajettiligine aınaldyram degen josparymnyń sol mezette-aq kúl-talqany shyqty. Ultshyl qaıratkerler men zııaly qaýymnyń basym bóligi mıftik sanamen ómir súredi. «Abylaı hannyń tús kórýi», «Asanqaıǵynyń  jeruıyǵy» sekildi qııalı áńgimelerden, dinı-ıdeologııalyq qıssalardan mán izdep áýrelenedi. Ultshyl-patrıottardyń kópshiligi – qazaq qoǵamyn jan-jaqtan tartqylap jatqan shetin ıdeologııalyq sektalardyń jasyryn ýaǵyzshylary, tipti keıbiri radıkal «sheıhtarǵa» qol bergen adamdar (pirge ómir boıy baǵynyshtylyǵyna moıynsunýdyń dinı joralǵysy). Qudaıdyń syıyn – aqylyn paıdalanbaı, taǵdyryn áldebir «sheıhqa» tabystap qoıǵan adamdardan ne kútýge bolady?! Tipti olarmen aqıqat jóninde pikirlesý múmkin emes edi.

«Qazaq ultshyldyǵy – salaýatty saıası kúsh» degen tezıspen de kelise almaımyn. Qazaqstannyń geosaıası jáne qazaq ultynyń mentaldy ereksheligine saı ultshyl-patrıottar naızm-fashızmge boı aldyra qoımaıtyn shyǵar. Biraq keıbir faktiler kóńilge kúdik qaldyryp ketti. Prezıdenttik saılaýǵa kandıdatýrasyn usynýy múmkin ekenin aıtqan saıasatker Vladımır Kozlovqa jumyrtqa laqtyryp, sol jıynda tóbeles shyǵarǵan «jeltoqsanshylar» men «saqaly uzyn, balaǵy qysqa» ultshyl dindarlar bolatyn. Bir kezderi Keńes Odaǵyndaǵy ulttyq kemsitýge qarsy shyǵyp, elimizdiń táýelsizdigi men erkindigi úshin kúres jolynan ótken «jeltoqsanshylardyń» násilshildikke boı aldyrǵanyn kórip otyryp, qazaq ultshyldyǵyn qalaı salaýatty saıası kúsh dep aıta alamyz?! Nemese qazaq ultshyldyǵynyń kórnekti ókili Naǵashybaı Esmyrzanyń álemdi qanǵa bóktirgen násilshil Gıtlerdi pir tutyp, tabynyp júrýi, sondaı adamnyń qazaqqa qajet ekenin talmaı aıtyp, jarnamalaýyn qalaı túsinemiz?! Osyndaı jaǵdaıǵa qarap otyryp, azamattary teń quqyly, demokratııalyq bılik júıesi bar, lıberalızm qundylyqtaryn basshylyqqa alatyn memleket quryp jatqanymyzǵa qalaı ǵana senemiz?!

Ultshyldar jóninde joǵaryda aıtylǵan pikirdiń bári – UQK-niń Astanadaǵy tergeý ızolıatoryndaǵy jalǵyz kisilik kamerada alty aı jatqan kezde túıgen oıym. Oǵan deıin, ultshyl-patrıottarmen birge bolǵanda sheshimdi tujyrym jasaýǵa, olardyń áreketine saqtana qaraýǵa múmkinshiligim bolǵan joq. Sóıtip júrgende qazaq ultshyldarynyń ishindegi júzshildik, rýshyldyq, aımaqshyldyq sııaqty jaman kesel maǵan da juǵypty. Muny men separatızm jáne konstıtýııalyq qurylymdy kúshtep ózgertý aıyby boıynsha sottalyp, túrmege túskende bir-aq bildim.

TÚRME

Men 2013 jyldyń ortasyna taman ultshyl-patrıottardan ketip, quqyq qorǵaý qyzmetimen shuǵyldanýdy josparlap qoıǵanmyn. Sol úshin «Qaınar» ýnıversıteti zań fakýltetiniń  syrttaı oqý bólimine tústim. Atyraýda tirkelgen «Demos» qoǵamdyq birlestiginiń  jetekshisi Toǵjan Qızatova da meniń sheshimimdi qoldap, birge jumys jasaýǵa shaqyrǵan.

Kúzdiń sońyna qaraı Eýropada ótetin azamattyq qoǵam jáne adam quqyqtary máselesin talqylaıtyn birneshe konferenııaǵa qatysýymyz kerek edi. Osy kezde ınternet jelisine qazaq qoǵamyn dúr silkindirgen hat shyqty. Qazaqstannyń batys oblystaryndaǵy zııaly qaýym atynan jazylǵan ashyq hatta munaı-gaz óndiretin óńirdegi halyq turmysynyń nasharlyǵy, áleýmettik máseleler men ekologııalyq problemanyń ábden ýshyqqany, buǵan ortalyq bıliktiń kóz juma qarap otyrǵany  aıtyla kele, batystyń týmasy Imanǵalı Tasmaǵambetovty prezıdent saılap alyp, tórt oblystyń óz aldyna otaý tigip, Qazaqstannan bólinetini sóz bolǵan. Separatızmge úndeıtin, rýshyldyq pen júzshildikke tunyp turǵan hatty men ınternet arqyly odan ári birneshe adreske tarattym. Muny ne úshin jasaǵanymdy ózim de naqty túsinbeımin. Ekologııasy ábden nasharlaǵan aımaqta turyp jatqan halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyna saıası shantajǵa uqsaıtyn osyndaı ádispen bıliktiń nazaryn aýdartý jón bolyp kórindi me, ózimniń týyp-ósken jerime degen yqylasymdy sol hatty taratyp bildirgim keldi me, anyǵyn bilmeımin, áıteýir ózimdi keshire almaıtyn qate qadam jasadym.

UQK qyzmetkerleri meni qyrkúıek aıynyń basynda Astana qalasynda qamaýǵa aldy. Olar bir-eki kún buryn hatty jazǵan adamdy Aqtóbeden ustap ákelipti. Separatıstik sıpattaǵy hatty ınternet jelisi arqyly taratqanymdy men birden moıyndadym. Tergeý alty aıǵa sozyldy. Tergeýshilerdiń oıy boıynsha, bul hatty jazý jáne taratý – bılikke talasqan áldebir toptardyń áreketi. Biraq bul boljam óziniń dálelin tapqan joq.

Bir kisilik kamerada japadan-jalǵyz jatqan adam jan azabyn tartyp qatty qınalady. «Tablıǵı jamaǵat» tárizdi ezoterıkalyq aǵymdar men sanamyzdy ortaǵasyrlyq qarańǵylyqpen búrkep qoıǵysy keletin sáláfılik ıdeologııanyń moınyma salmaqshy bolǵan qamytynan bulqynyp, qaırat kórsetip bosap shyqqan men aıaqasty aǵat qadam jasap, jymysqy saıası múdde kózdegen áldebir toptyń qoljaý- lyǵyna aınalyp, arandap qalǵanyma ishteı nalydym. Tán azabymen salystyrǵanda  jan azabynyń áldeqaıda aýyr ekenin bútkil bolmysymmen sezinip, ózimdi kinálap, jyndanyp ketýge shaq qaldym. Sot hat avtoryna 3 jyl, sonyń sózin taratqanym úshin maǵan 4 jyl túrme jazasyn keskende de, «nege oǵan az, maǵan kóp» degen suraýly oı bolǵan joq.  Sebebi men Aqıqatty taýyp, sol arqyly saıası kózqarasymdy anyqtasam da, qajet kezde ony basshylyqqa ala almadym, bir sátte rýshyl emoııanyń jetegine erip kettim, adastym. Meniń bul qylyǵymdy Qudaı da keshirmeıtindeı kórindi. Sol úshin qandaı jazaǵa da kónýge daıyn edim.

Sottalyp, Almaty mańyndaǵy Zarechnoe túrmesinde jazamdy ótep jatqanda, traıbalızm men separatızmge sanaly túrde qarsy ekenimdi aıtyp, baspasóz arqyly qazaq qoǵamyna ashyq hat jazdym.

«Qurmetti oqyrman, otandastar!

Qazaq memleketiniń Reseımen shekaralas soltústik pen batys óńirlerinde separatıstik oılar men qımyl sharalarǵa qoldaý kórsetip, aqparattyq, qarjylyq, ıdeologııalyq kómek jasap otyrǵan shovınıstik, ımperıalıstik, keńestik júıeni ańsaıtyn kúshter ekeni eshkimge jasyryn emes. Oǵan dálel – táýelsiz birtutas Ýkraına memleketin terrıtorııa- lyq bólshekteý proesi jáne sol jobany júzege asyryp jatqan Reseıdegi saıasatkerler, qarýly kúshter, qoǵam qaıratkerleri, BAQ ókilderi, t.b.

2013 jyly ǵalamtor arqyly elektrondyq adreske Batys Qazaqstan aqsaqaldarynyń atynan I. Tasmaǵambetovke jazylǵan ashyq hatyn taratamyn dep 4 jylǵa bas bostandyǵymnan aıyryldym. Hattyń mátinindegi Batys Qazaqstan óńirin tolǵandyratyn keıbir máseleler meni oılandyrǵany ras, biraq tek tehnıkalyq taratýshy retinde qatyssam da, áldekimderdiń jymysqy saıasatyna aldanyp, arandatýshylyqtyń (provokaııa) eriksiz qurbany bolǵanyma ókinemin. Hattyń avtorlary men múddeli toptardy qupııa málimetti jarııalamaý týrasynda (podpıska o nerazglashenıı) qol qoıǵanym úshin aıta almaımyn. Elimizdiń táýelsizdigine qaýip tóndiretin separatıstik, traıbalıstik, shovınıstik, terrorıstik, t.b. ıdeıalarǵa  qarsy  ekenimdi  aıta  otyryp,  Qazaq memleketiniń tutastyǵyna (ýnıtarlyq), demokratııa men zaıyrlylyq, bıik mádenıet pen órkenıettik proeske jeteleıtin, lıberaldy ekonomıkaǵa negizdelgen, gýmanıstik prınıpterge súıenetin, ashyq jáne azamattyq qoǵam bolyp qalyptasýyna bar kúsh-jigerimdi salamyn.

 Qusaıynov Turarbek Qusaıynuly,

LA 155/14 túzetý mekemesi, Zarechnoe aýyly.

18 qarasha  2015 jyl».

Men bul hatty qamaýdaǵy jaza merzimimdi qysqartý ıakı erte bosanyp shyǵý úshin janashyrlarymnyń ótinishimen nemese túrme ákimshiliginiń aıtýymen jazǵan joqpyn. Túrmede jatyp ózim ishteı túısingen qateligimdi endi qoǵam aldynda moıyndap, betimdi ashyp alǵym  keldi.

«Meni túrme túzetti» dep aıtýdan aýlaqpyn. Sebebi onda ádildik joq. Sottalýshynyń jazasy – bostandyǵyn, erkindigin shekteý. Ómir boıy jeke bas erkindigim úshin kúresken meniń túrmege qamalýym – eń aýyr jaza edi. Sol ýaıymnyń kesirinen shaldyqqan psorıaz aýrýymdy maǵan berilgen jazanyń qosymsha bonýsy dep bildim. Túrmede sottalýshylardy áskerı paradqa shyqqan soldattardaı sap túzetkizip, alańdy aınaldyryp  jer tepkiletip júrgizip qoıady. Aıaǵyma túsken salmaqtan baltyrymnyń tamyrlary syrtyna shyǵyp varıkozǵa shaldyqtym. Bul endi túrme tártibi degen jeleýmen sottalýshylarǵa ádeıi tán jarasyn salý, qınaýdan basqa eshteńe emes. Nemese túrmedegi «nasharlap ketken tártipti qalpyna keltirý» úshin sottalýshylardy alańǵa jınap, tirsegine quıymshaǵyn tirep otyrǵyzyp qoıyp, syrttan soıylmen qarýlanǵan soldattaryn kirgizip, uryp-soǵyp tepkileýdi «profılaktıka» emes,  sadızm dep ataǵan jón. Sondaı bir «operaııada» qatty soqqy alyp, eki apta boıy jambasymdy kótere almaı, temir tósekte sulap jattym.

Túrme ákimshiligi sot sheshimi boıynsha bostandyǵy ǵana shektelgen sottalýshyǵa únemi óz tarapynan qosymsha jaza qosqysy kelip turady. Mysaly, 4 jylǵa sottalǵan men tártip buzbasam, eki jyldan keıin qalǵan jazamdy shartty túrde óteý úshin túrmeden bosap shyǵýyma bolatyny zańda kórsetilgen. Biraq meni bosatpady. Nege? Bul suraqqa eshkimnen jaýap ala almaısyń. Sonda barlyq azamattardyń quqyǵy teń, zań aldynda bári birdeı degen postýlat qaıda qaldy?! Túrme ákimshiligi tarapynan jasalatyn qysym sottalýshylardyń basqa jaqtan tirek, pana izdep top-topqa jiktele bastaýyna sebepshi bolady. Keıbireýler túrme ákimshiliginiń yńǵaıyna jyǵylyp, «hozbandaǵa» kiredi. Olar  ashana,  túrme   ákimshiliginiń   bólmeleriniń  tazalyǵyn   qadaǵalaý  sııaqty qyzmet jasap júredi. Olarǵa ákimshilik oń qabaqpen qaraıdy. Buryn dinmen sharýasy bolmaǵan keıbir adamdar qysymǵa ushyraǵanda dindarlardyń tobyna qosylýǵa májbúr bolady. Muny jýrnalıster «túrmeniń ıslamızaııalanýy» dep atap, dabyl qaǵyp júr. Bul topqa kiretinderdiń basym bóligi – Qylmystyq kodekstiń 170 jáne 174-babtarymen sottalǵandar. Maǵan taǵylǵan aıyp ta osy babtardyń bir tarmaǵy bolatyn. Túrmege túsken adam jóninde sottalýshylar habardar bolyp, onyń ómirbaıanyn túgel bilip otyrady jáne ony ózderiniń tobyna qosyp alyp, jamaǵatynyń aýqymyn keńeıtýge degen talpynys bar. Zarechnoe aýyly mańyndaǵy  túrmege  kelgenimde,  menimen dindar  toptyń  ókili  áńgimelesti. Alǵashynda «quranshy» ekenimdi betime basyp, kinálap aldy, «adaspaıtyn adam joq, týra jolǵa betburys jasasań, bizdiń qaýymnan tirek tabasyń»  degen  syńaıda  áńgime  bastady.  Men  dinı  taqyryptan  qalys  qalǵam  joq, raıonal monoteızm qaǵıdattary boıynsha Aqıqattyń ne ekenin onyń ózine táptishtep túsindirip berip edim, oılanyp turdy da, basyn bir shaıqap, jónine ketti. Kóp uzamaı dindarlar qaýymynyń óz ishinde jasaǵan uıǵarymy qulaǵyma jetti. Basshysy jamaǵat músheleriniń maǵan jaqyndaýyna, sóılesýine tyıym salypty. Sebebi men olardyń senimine selkeý túsirip, ımanyn buzady ekenmin… Olarǵa renjigen joqpyn – qaıta ózimdi erkime qaldyrǵandaryna qýandym.

 Men Zarechnoedaǵy túrmede Jańaózen oqıǵasyna qatysty sottalyp, sonda jazasyn ótep jatqan Vladımır Kozlovqa qarap boı túzedim. Ol áleýmettik teńdik, ádildik jolynda kúresip, munaıshylardyń quqyǵyn qorǵaımyn dep túrmege tústi. Vladımır Kozlov túrmede de azamattyq pozıııasynan aınyǵan emes, únemi ádilettilik jaǵynda boldy. Jazasyn óteýshilerdiń quqyqtaryn aıtyp, olardyń emdelýine, zańda kórsetilgen basqa jeńildikterge qol jetkizýine kómektesti. Ol eshkimdi ultyna, dinine qarap bólip-jarǵan emes. Quqyqtyq kómek surap kelgenderdiń bárine qaıda, qalaı aryz jazýdy tapjylmaı úıretetin, saýaty jetpegenderge erinbeı ózi jazyp beretin, azamattyq quqyqtaryn tabandy qorǵaýǵa úndeıtin.  Ol osy isimen naǵyz lıberal-demokrattyń úlgisin kórsetti.

Qapasqa túsip, bárinen túńilip qınalyp jatqanda «Qazaqstandaǵy parlamentarızmdi damytý qorynyń» tóraıymy Záýresh Battalovanyń maǵan jasaǵan moraldyq qoldaýy eshqashan umytylmaq emes. Ol Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń (EQYU) bastamasymen 2013 jyldyń kúzinde Varshavada ótken demokratııa jáne zań ústemdigi men adam quqyqtarynyń ólshemine qatysty halyqaralyq konferenııada sóıledi, qamaýda jatqan meniń, basqa da saıası sıpattaǵy aıyppen sottalǵan qazaqstandyqtarmen qatar, quqyqtarymnyń saqtalmaı otyrǵanyn aıtyp, másele kóterdi. Osydan keıin quqyq qorǵaýshylar men jýrnalıster túrmede jazasyn ótep jatqandardyń jaǵdaıyna basa nazar aýdara bastady. Men de eńsemdi kóterip, túrme ákimshiliginen medıınalyq kómek berý, týystarymmen kezdestirý, hat-habar alý sııaqty  konstıtýııalyq quqyqtarymdy talap ettim. Talabym elenbegen kezde quqyq qorǵaýshylarǵa aryzdandym. Tánimdi qapasta ustaǵan túrmede basqa da bostandyqtarymdy saqtaý úshin quqyqtarymdy qorǵap qalýǵa talpyndym.

Záýresh Battalovanyń halyqaralyq bıik minberde aıtqan málimdemesi túrmede jigerim qum bolyp úgitilip bara jatqan maǵan taǵy da rýhanı kúsh berip, qaıta serpiltti, budan bylaı qandaı qıynshylyq bolsa da moıymaýǵa úıretti. Ótken ómirimdi, osy ýaqytqa deıingi bilip-bilmeı istegen qateligimdi jáne jetistigimdi synı turǵyda qaıtadan oı elegimnen ótkizip, onyń bárin aqylymnyń tarazysyna salyp  ólshedim.  Ózim qatysty bolǵan eshbir nárseni, eshqandaı oqıǵany ómirbaıanymnan syzyp tastaǵym kelmedi. Meni rýhanı qapasqa salǵysy kelgenderge, óziniń saıası múddesine jetýdiń quraly etpekshi bolǵandarǵa degen ishimdegi  burynǵy yza men kektiń jalynyn óshirdim. Olardy basqa emes,  ózim úshin keshirdim. Sebebi olardyń isi de meniń ómirlik tájirıbemniń qalyptasýyna úlesin qosty. Munyń bári – meniń taǵdyrym. Ony kónergen zattaı kereksiz qylyp kúresinge laqtyryp jibere almaısyń, aqtyq demiń taýsylǵansha ózińe jabysyp birge júredi. Men úshin ómir – jaratylysymdy, Qudaı bergen rýhanı erkindigimdi saqtap qalý jolyndaǵy kúres. Ótken ómirimnen jınaǵan tájirıbemniń bárin sol kúreske paıdalanamyn degen sheshimge keldim.

EPILOG ORNYNA

Men sanaly ómirimniń bir kezeńin ǵana baıandaǵan áńgimeni túıindegim kelmeıdi. Jumys josparymdy, aldyma qoıǵan maqsatymdy jarııalaýdy da jón kórip otyrǵam joq. Meni  qıyn-qystaý kezeńde qoldap, senimimnen aınymaı, azamattyq pozıııamdy saqtap qalýyma úmit berip, jiger qosqan adamdarǵa rızashylyǵymdy bildirgim keledi. Olar: «Qazaqstandaǵy parlamentarızmdi damytý qorynyń» tóraıymy Záýresh Battalova, «Demos» qoǵamdyq birlestiginiń jetekshisi Toǵjan Qızatova, quqyq qorǵaýshylar Ásel Nurǵazıeva men Baqytjan Tóreǵojına, advokat Janar Balǵabaeva,   jýrnalıst Názıra Dárimbet, dosym ári janashyr aǵam Serik Abaı. Óresi bıik osyndaı azamattardyń zamandasy bolyp, qatar júrgenimdi maqtanysh etemin.

Sońy.

Avtordyń pikiri redakııanyń kózqarasyn bildirmeıdi!

Pikirler
Redakııa tańdaýy