Seıitqalı Shalabaev, QR Mádenıet qaıratkeri, T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń professory, Oral Tańsyqbaev atyndaǵy Almaty sándik qoldanbaly óner kolledjiniń dırektory:
– Seıitqalı aǵa, sándik qoldanbaly óner qazaqqa qaı kezden kelgen?
– Sándik qoldanbaly óner – qolónerdiń týyndysy. Al, jalpy, sýretshilik óner ata-babamyz dúnıege kelgen ýaqyttan bastaý alady dep oılaımyn. Dúnıege kelgen ár adam balasy qolynyń sheberligin ómirde kórsetedi. Sonaý kóne saq, ǵun dáýirlerinde ómir súrgen ata-babalarymyz qolónersiz bolǵan joq. Kúndelikti turmys-tirshilik, ómir súrý júıesinde, basqa da qajettilikke baılanysty qolóner paıdalanyldy.
Barlyǵymyzǵa belgili, ol kezderde zaýyt-fabrıkalar, basqa tehnologııalar bolǵan joq. Bári qolmen jasaldy. Qolmen jasalǵan buıymdar óner dep esepteledi.
– Ózińiz sóz etip otyrǵan saq, ǵun dáýirlerinen jetken arheologııalyq qazba-baılyqtardan baıqaıtynymyz – ártúrli sándik buıymdar, sýretterdegi usaq bólshekterdiń ishinde beınelengen ań-qus, tańba belgilerdi kórý úshin mıkroskop qajet deıdi. Neshe túrli oıý-órnekterdi osyndaı dárejede tek qolmen jabdyqtady degenge sený qıyn sekildi.
– Osylar ata-babalarymyzdyń sol kezdegi deńgeıiniń óte joǵary bolǵandyǵyn kórsetedi. Ol kezde jańaǵy aıtylǵan quraldar bolmady desek te, ónerdiń bıiktigin baıqaǵandaımyz. Kóne dáýirlerden tabylǵan óner týyndylary qazir búkil álemdi tańǵaldyrýda. Bul da ata-babalarymyzdyń ónerge beıimdigin, sheberligin, ustalyǵyn kórsetkendeı.
– Demek, qolóner qazaqpen birge jasasyp keledi deısiz ǵoı?
– Solaı dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Búgingi tilmen aıtqanda, dızaın salasy – bizdiń kenje damyp kele jatqan tól ónerimiz. Ónerdiń búgingi zamandaǵy ataýy – dızaın. Dızaın adam balasynyń qolynan shyqqan ónertýyndysy deýimizge bolady. Mysaly, kóneden jetken turǵyn úı – kıiz úılerdi alaıyq. Bul dúnıejúzin tańǵaldyryp kele jatyr. Ony qaı jaǵynan alyp qarasańyz da mańyzdy: fýnıonaldyq sheshimi, formasy, astronomııalyq, basqa jaqtarynan kelińiz, óte keremet bolyp esepteledi. Ata-babalarymyzdyń tabıǵatpen birlesken iri týyndylarynyń biri. Kıiz úı turmystyq qajettilik úshin jasalǵan, biraq onyń ónerdegi orny, deńgeıi óte bıik.
– Endi ózińiz basqaryp otyrǵan Sándik qoldanbaly óner kolledjine kelsek. Bul mektepten sonaý keńes kezinen beri kóptegen óner maıtalmany shyqty. Árıne, ol kezdegi saıasat, ıdeologııa partııanyń pálsapasymen júrdi ǵoı. Al búgingi kolledj – Táýelsiz Qazaq memleketiniń oqý orny. Osy turǵydan kelip, oqý ornynyń maqsaty men mindetine toqtalsańyz…
– 1992 jyly Úkimettiń qaýlysymen Oral Tańsyqbaevtyń esimi berilgen kolledj buryn Gogol atyndaǵy ýchılıe bolyp 1938 jyly qurylǵan. 2013 jyly, Qudaı qalasa, 75 jyldyǵyn toılamaq oıymyz bar. Qazirgi ýaqyttaǵy jumysymyzǵa toqtalmaı turyp, kolledjdiń óner jolyndaǵy mańyzdylyǵyn aıta ketkim kelip otyr. Osy kúnge deıin respýblıkamyzdaǵy óner maıtalmandary, qazaq ulttyq óneriniń deńgeıin kóterip, dúnıejúzine tanytyp, shyǵarmashylyq qyzmette eren eńbek etken sýretshilerimiz: Teljanov aǵamyzdan bastap, Salıhıddın Aıtbaev, Aısha Ǵalymbaeva, Gúlfaırýz Ismaılova, Hakimjan Naýryzbaev, Kenbaev, Shaıahmetov, Dosmaǵambetov, Aqanaev, qazirgi kezde tanymal Aǵymsaly Túzelhanov, Batıma Zaýyrbekova, Kamıl Mýlashev, Esken Serkebaev, marqum Dárkenbaı Shoqparuly syndy aǵalarymyzdy aıta bersek, bir habarda taýysa almaımyz. Atalǵan aǵa-apalarymyz osy oqý ornynan, ıaǵnı qara shańyraqtan bilim alǵan azamattar. Sondyqtan bul oqý orny – tarıhı qundylyǵy joǵary qara shańyraq. Óner jolynda mańyzdy mánge ıe mektep qazir de ulttyq ózeginen ajyraǵan joq jáne sol jolmen júrip keledi.
– Búgingi kúni uǵym-túsinik túrli beıim alyp bara jatqanyn jasyra almaımyz. Qazaqy ulttyq ustanymdaǵylar óte kóp emes. Shákirtterińizdi ulttyq bolmysqa negizdeýde nendeı mysaldardy alǵa tartar edińiz?
– Oqý ornyndaǵy negizgi jumysymyzdyń biri – ulttyq ónerdiń jolyn ustanyp, jandandyrý. Sándik qoldanbaly óner eýropalyq, reseılik nemese basqa baǵyttarmen ketýi múmkin emes. Óıtkeni sándik qoldanbaly óner qazaq ultynyń tól ereksheligimen ǵana qundy. Basty ustanym – osy. Sabaq berý, tárbıeleý júıeleri, sheberhanalardaǵy jumys osy jolǵa qoıylǵan. Zaman talabyna baılanysty keıbir mamandyqtar boıynsha elikteýler bar. Ony jasyrmaýymyz kerek. Mysaly, tól kenje óner – ósip kele jatqan dızaın salasynyń basqa baǵyttarǵa elikteýine zaman aǵymyndaǵy jańa tehnologııalar sebep bolyp tur. Jańa baǵdarlamalar enip, kompıýterlengen úrdister kelip jatyr. Osynyń barlyǵyn jańasha meńgerip shyǵý, ony ulttyq negizge burý – ońaı sharýa emes jáne ýaqyt qajet etedi. Desek te, sándik qoldanbaly óner, keskindeme, músin óneri, teatr sýretshilerin daıyndaý Gogoldyń atymen qurylǵannan qalyptasqan dástúrmen jalǵasyp keledi. Sabaqtastyqty úzbeı, mektep dástúrin jalǵastyryp kele jaqtan azamattardy atap ketýge bolady: Kenjebaı Dúısenbaev, Sáýletaı Alshynbaev aǵalarymyz bar, marqum Aqyrap Qudaıbergenuly osy qara shańyraqta uzaq ýaqyt dırektor bolyp qyzmet atqardy.
– Mamandyqtardy atap ótýge bola ma?
– Keskindeme, músin baǵyty boıynsha daıyndaımyz jáne keskindemeniń ishinde birneshege bólinedi: keskindeme, keskindemelik stanoktyq grafıka, skýlptýra-músin, sándik qoldanbaly óner, qol sheberi, gobelen baǵyty, qyshty, aǵashty, metaldy kórkemdeý, zergerlik, teatr sýretshilerin daıyndaý jáne dızaın salasy. Mine, baǵdarlamalarymyz osy negizde júredi.
– Sándik qoldanbaly óner kolledjinde ónerge ıkemi, boıynda talanty bolmasa, ekiniń biri oqı almaıdy. Qabileti bar shákirtterdi qabyldaýdaǵy qaǵıdalar jaıynda ne aıtar edińiz?
– Qudaı qalasa, 75 jyldyq tarıhy bar qara shańyraqta bul júıe qalyptasqan, túlekter elimizdiń túkpir-túkpirinde jumys jasap jatyr. Aımaqtarda óner oqý oryndary, stýdııalar, basqa da oqý baǵyttaryn beretin mektepter bar jáne ashylýda. Biz osylarmen tyǵyz baılanystamyz. 1950-60-70 jyldardaǵy júıe boıynsha joǵarydaǵy atalǵandar, basqa da maıtalmandar eldi aralap, kózimen kórip, birnesheýiniń ishinen tańdalǵandary osy oqý ornyna túsetin. Qazirgi zamanǵa baılanysty bul jumystyń qarqyny basylyp qaldy, biraq búgingi kúni aqparat kózderi kóp qoı. BAQ arqyly habarlaımyz, jańa aıtyp ketken baılanystar boıynsha qarym-qatynasta bolamyz. Alǵashqydan qalyptasqan negizgi jol buzylǵan joq. Ónerge tabıǵı beıim, kásibı daıyndyǵy bar umtylýshy-talapkerler keledi.
– Áńgimeniń álqıssasynan bastap ózek etkendegi sóz-saýaldarymyzdyń astarynda ónerimizben ózimizdi tanytsaq, qazaqtyń ulttyq ereksheligi ǵalamnyń ǵajaıyptarynyń qatarynan oryn alsa degen arman-maqsattar jatyr ǵoı. Ol úshin ózgeniń de mektebin kórý, tájirıbe almasý – qaıta qalyptasyp, qadam basyp, qarqyn alyp kele jatqan Qazaq memleketiniń qaı salasyna da qajet sekildi. Aıtalyq, týysqan túrkitildes respýblıkalarmen baılanys qandaı? Túbi bir bolǵannan keıin ónerdegi uqsastyqtar menshikteý barysynda talasqa ulasyp jatady. Qazaqtiki, ózbektiki, qyrǵyzdiki, anaý sizdiki, mynaý bizdiki degen sııaqty. Osy turǵydan kelip kórsek…
– Búgingi kúni óner salasynda talasyp qalý – bolmaı jatqan dúnıe emes. Aıtalyq, sývenır óneri bar. Joldasym óner qaıratkeri, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, gobelenniń negizin qalaýshy áıelderdiń biri – Batıma Zaýyrbekovany Túrkııa memleketi shaqyryp, meniń de jumysym úılesip, sol elde úsh jyl boldym.
Túrkııa eliniń memlekettik qarjy qorynyń basym bóligi osy sývenırden túsken paıdamen tolyǵady eken. Teńizdi aımaq bolǵandyǵynan shyǵar, Túrkııaǵa týrıster kóp barady. Túrikter qolónerin saýdaǵa salady, týrıster qyzyǵyp alady, barlyq jaǵdaı jasalǵan. Bizde bul sala qatty júrip ketken joq jáne jańaǵy aıtqan talasyp qalý azdap bar. Qoldan shyqqan óner, týyndy qaı kezde de qundy. Sándik qoldanbaly óner salasynda sývenır – ózekti taqyryp desek bolǵandaı. Qazaq memleketine kelgen qonaqtar elimizden ne alyp ketedi? Qyrǵyzdyń, ózbektiń óneri nemese qytaılardyń qolynan shyqqan týyndylardy satyp ala ma? Bul bulyńǵyrlaý bolyp tur. Al, negizi, biz ózimizdiń ónerdi, qazaqtyń qol týyndylaryn kórsetýimiz kerek. Tól qolónerimizden ulttyq ustyn sezilip, qazaqtyń ıisi ańqyp turýy tıis. Kez kelgen qonaq qolóner arqyly qazaqty tanyǵany abzal. Máselen, nege elimizge kelgen týrıst qyrǵyzdyń, ózbektiń qolynan shyqqan nemese qytaı jasaǵan zattardy Qazaqstannan alady? Qazaqstanda qazaqtyń qolóneri aınalymda bolǵany tıimdi, paıdaly, qajet. Bizdiń mindet – osy maqsatta sheberler daıyndaý. Al qolónerdi damytyp, osy salanyń jandanýyna atsalysatyn sheberler – orta býyn. Búgingi tańda qazaq sývenırleri jolǵa qoıylmaǵan desem, qatelespeıtin sııaqtymyn. Qatelessem, keshirim ótinemin, biraq kózim kórip, bul salaǵa etene aralasyp júrgennen keıin, osylaı deýime týra kelip tur. Árıne, joq deı almaımyn, azdap kóterilip keledi. Mysal úshin «Altyn adam», Astanadaǵy salynyp jatqan ǵımarat-sáýletterdiń sývenırlik formalary, ulttyq aspap, gobelenniń sývenırlik túrlerin damytýda jumystar júrip jatyr, degenmen áli de qarqyndaı tússe.
– Qarqyndaý úshin, belgili bir izge túsip damýy úshin qandaı da bir usynystaryńyz bar ma?
– Kolledjdiń dırektory bolǵandyqtan orta bilim alyp jatqan jas býyn keleshekte osy salany jetik meńgerip, ary qaraı alyp ketse degen negizben júrgizýdi maqsat tutam. Jumys barysyn soǵan beıimdeımiz. Árıne, beıimdeý osy dep, orta bilimmen shektelesiń, ary qaraı oqýyńdy jalǵastyrma demeımiz. Kerisinshe, bizden ushqan túlekter – laýazymdy, sýretshi tulǵa bolyp shyǵýy úshin JOO-ǵa, máselen, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasyna, Astanadaǵy Óner ýnıversıtetine, basqa da osy saladaǵy oqýlarǵa baǵyttaımyz. Shákirttermen bolǵan sabaq kezinde, tájirıbe barysynda ulttyq erekshelik týraly únemi aıtylyp otyrady.
– Durys eken. Táýelsiz eldigimizdiń 21-jylyna qadam bastyq. Allaǵa táýbe, jetistikterimizge qanaǵat etemiz. Tólóner ózindigimen ǵana aıshyqtalatyny belgili. Alaıda shetelmen salystyrǵanda, bizde óner tómen baǵalanady deıtin pikir joq emes jáne qunsyz dúnıege qulyqtyń bolmaıtyny taǵy bar. Qabilet-qarymy jetip turǵanymen, basqany bylaı qoıǵanda, qulqyndy qanaǵattandyrmasa, óner jolyna burylatyndardyń sany azaıa bermeı me?
– Endi bul jerde sizben kelispeýge týra keledi. Menińshe, qoldan shyqqan týyndynyń baǵasy osy bolýy kerek, belgilengen qunynan tómen túspeýi kerek dep aıta almaımyz. Sebebi ol – týyndy. Sýretshi qolynan shyqqan týyndyny asa joǵary baǵalaýy múmkin jáne zaman talaby men ómir súrý qaǵıdalary boıynsha, suranysqa baılanysty berip te jiberýi múmkin. Degenmen sizdiń sózińizdiń az da bolsa jany bar. Eýropa elderinde qolóner joǵary baǵalanady. Ókinishke qaraı, zaman talaby, ómirdiń aǵymyna baılanysty qazaqtyń kóptegen qolóner týandylary shetelge ketip qaldy. Olar erteń joǵary baǵamen qaıta aınalyp kelse, biz pálen dep aıta almaımyz. Óıtkeni ol týyndylar qolymyzdan shyǵyp ketti. Shetelde ónerge suranys, kózqaras durys, bizdiń elde de bul sala aqyryndap jandanyp keledi. Qudaıǵa shúkir, memleketimizdiń qalyptasý barysynda, órkendeýinde ortamyz keńeıip, turmys-jaǵdaıymyz jaqsaryp, ónerge de suranys úlkeıip, ulǵaıyp keledi.
– Jalpy, elimizdiń beıneleý ónerine qandaı baǵa berer edińiz?
– Memleket tarapynan kórsetilip jatqan kóptegen qoldaýǵa súıenip, beıneleý óneriniń qazirgi damýyna úlken baǵa berýge bolady. «Mádenı mura» baǵdarlamasy boıynsha qanshama jumys atqaryldy. Elbasynyń tarapynan keshendi josparlar qurylyp jatyr. Bir-eki jyl emes, aldymyzdaǵy bes-on jyldyń ishinde qandaı deńgeıge jetýimiz kerek? Materıaldyq, tehnologııalyq, moraldyq, basqa da úlken qoldaýlar bar. Oqý orny bolǵannan keıin mınıstrlikke qaraımyz. Bilim-jáne ǵylym mınıstrligi tarapynan kóptegen qoldaýlar kórip júrmiz, onyń ishinde bilim departamenti de septigin tıgizedi. Keshendi betburys bolyp jatyr. Bıznesmen-kásipkerler, áleýmettik uıymdar, seriktester, qysqasy, barshanyń orta bilim beretin mektepterge, tehnıkalyq, shyǵarmashylyq bilim berý júıesine nazary aýyp tur, kóńil bólip jatyr, úlken betburys bar. Ónerdiń durys jolda bolýy, erteń úlken shyǵarmashylyqqa ulasýy úshin orta mektepterdegi jas býyndy tárbıeleýimiz kerek. Keleshek ónerimiz qandaı bolýy kerek? Ol kimderge jáne kimder úshin qajet? Osy jumystardy jumyla birigip istesek, nátıje shyǵaryna senemin. Durys baǵytty ustanyp, jaqsy nátıjelerge jetken jaıymyz bar. Osy joldan taımaı, qazaq óneriniń bıigin álemge tanytý – mindetimiz.
– Suhbatymyzdyń sońyn ala qonaǵymyzdan «aıtaryńyz qalyp qoıǵan joq pa?» dep suraıtynymyz bar jáne túıinsózińiz…
– Árıne, bul ýaqyttyń ishinde barlyq nárseni aıtyp shyǵý múmkin emes qoı. Áńgimeniń basynda kelesi jyly kolledj tarıhyna 75 jyl tolǵaly otyrǵanyn aıttym. Búgingi maıtalmandar osy oqý ornynan nár alyp, kól, teńiz bolyp degendeı, Qazaq memleketi ulttyq óneriniń ustanymyna aınalǵandaı. Bilim bulaǵynan sýsyndaǵan ónerpazdar – ulttyń ónerin álemge tanytqandar. Ataqty sýretshilerden Salıhıddın Aıtbaev aǵamyzdy atasaq jetip jatyr. Qazir ol kisi týraly jazylyp, aıtylyp júr. Dúnıejúzine qazaq keskindeme ónerin pash etti. Marqum Salıhıddın aǵamyzdyń bilimi osy kolledj ǵana, joǵary oqý ornynda oqymaǵan. Osy jerden alǵan bilimmen-aq úlken laýazymǵa jetti. Oral Tańsyqbaev atyndaǵy sándik qoldanbaly óner kolledjiniń 75 jyldyǵyna baılanysty 2012 jyldy toıǵa daıyndyq jyly dep uıǵaryp otyrmyz. Alla buıyrtsa, toıdyń bastamasy retinde ulaǵatty ustaz, óner maıtalmany Oral Tańsyqbaevqa sáýir aıynda eskertkish qoımaqpyz. Kóptegen kórnekti óner ıeleri oqyǵan oqý ornynyń tarıhy jazylýy kerek. Ókinishke qaraı, osy ýaqytqa deıin kolledjdiń mýzeıi bolmapty. Mýzeı ashsaq degen úmitimiz bar. Jaqsy ǵımaratqa qol jetkizsek degen oıymyz bar. Árıne, munyń barlyǵy jumys, atqarý, ony isteý kerek. Máselen, 200-den astam Sýretshiler odaǵynyń múshesi bar eken. Onyń ishinde Halyq sýretshileri, Memlekettik syılyqtyń laýreattary, qaıratkerler, akademıkter bar. Búgingi jastardy da osylardyń jolyn qýyp, sondaı dárejege jetýine jetelep, tárbıeleýmiz kerek. Ol úshin júıeli túrde aýyl-aýyldardy aralap, tańdap, oqytyp, baýlyp, qazaq ónerin úlken deńgeıde jalǵastyratyndaı mamandar daıyndasaq degen úmitimiz bar. Ata-babalarymyzdan kele jatqan sándik qoldanbaly óner, keskindememiz bolsyn, baǵytymyz basqa jaqqa burylyp ketpese eken. Janymen, tánimen, tabıǵatymen berilgen talapker-shákirtter kelse, ustazdar osylarǵa durys bilim berse jáne óz bilimderin jan júregimen shákirt boıyna quıa bilse deımin. Dızaın salasynda ulttyq baǵytymyzdy aıqyndap, óz jolymyzdy nyqtap alsaq eken. HHI ǵasyrda qazaq óneri úlken jetistikterge jetsin.
Edil Anyqbaı,
«Alash aınasy» gazeti men Qazaq radıosynyń birlesken jobasy
