"Ólim men ómir máselesi". Halyq densaýlyǵy týraly kodeks jáne belsendiler ýaıymy

256

Qazaqstan úkimeti daıyndaǵan «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» kodeks jobasyna qarsy petıııaǵa birneshe myń adam qol qoıdy. Onlaın petıııa avtorlary balalarǵa jasalatyn ekpeni mindetteý týraly usynysqa kelispeıdi. Olar kodekstiń donordy retteıtin jáne adam aǵzasyn shetelge shyǵarýǵa ruqsat beretin bólimderine de qarsylyq bildirdi.

EKPE MINDETTI BOLA MA?

Qaraǵandylyq Vıktorııa - "Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly" kodeks jobasyna qarsylardyń biri. Eki balanyń anasy densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń ekpeni mindetteý týraly usynysymen kelispeıdi.

Sońǵy eki jarym jyl boıy Vıktorııa men onyń otbasy qyzynyń densaýlyǵy úshin kúresip júr. 2017 jyly jańa týǵan sábıge dárigerler týberkýlezge qarsy ekpe salǵan. Osydan keıin sábıdiń aǵzasy asqynǵan. Qyzdyń aıyǵyp ketýi ekitalaı.

- Perzenthanada týberkýlezge qarsy ekpe salǵanda, osyndaı saldary bolýy múmkin dep eshkim eskertken joq. Eki aılyǵynda qyzymnyń qoltyǵynan aýzy irińdegen kishkentaı túıin baıqadyq. Ekpeden keıin asqynǵan dep, bizdi ftızıatrǵa jiberdi. Birneshe kúnnen keıin túıin jańǵaqtyń kólemindeı ulǵaıdy. Otadan keıin qyzymnyń ımmýnıteti álsiredi. Álgi túıinder denesine qaptap shyǵa bastady. Qazir de solaı. Bizdi tańdaý quqyǵynan aıyrǵanyna úzildi-kesildi qarsymyz. Ekpeni kúshtep salatyn bolsa qaıtemiz? Onyń saldaryna kim jaýap beredi? - deıdi Vıktorııa.

Vıktorııanyń qyzy otadan keıin áli em qabyldap júr. Emdeýge kóp qarjy kerek. Vıktorııanyń sózinshe, jarty jylda qyzynyń em-domy men dárilerine shamamen 350 myń teńge (shamamen 900 dollar) ketedi. Mundaı aqshany keıde bir aıda-aq jumsaýǵa týra keledi.

Vıktorııa perınataldy ortalyqty sotqa bergen. Sot jarty jyldan keıin perınataldy ortalyqty 200 myń teńge tóleýge májbúrlegen. Vıktorııa sot proesin ári qaraı jalǵastyrmaı, bar kúshin qyzynyń densaýlyǵyn qalpyna keltirýge jumsaǵan. Qazir qyzyn jekemenshik emhanadaǵy dáriger-ımmýnologqa qaratady.

Qazaqstan úkimetiniń densaýlyq saqtaý týraly zańnamaǵa usynǵan ózgeristerine qarsy adamdar birigip, onlaın petıııa jarııalaǵan. Petıııaǵa shamamen segiz myń adam qol qoıǵan. Áli de qol jınalyp jatyr.

Sábıge ekpe salyp jatqan sát. Kórneki sýret.
Sábıge ekpe salyp jatqan sát. Kórneki sýret.

- Bul bastamaǵa balanyń densaýlyǵy týberkýlezge qarsy ekpeden keıin nasharlaǵany dáleldengen sot tájirıbesi túrtki boldy. Biz qoǵamdyq densaýlyq departamentine ekpeniń saldary týraly tolyq aqparat berýdi surap hat jazdyq. Resmı jaýapta týberkýlezge qarsy ekpeniń bes saldary kórsetilgen. Ekpeden súıek kemigi zaqymdanýy múmkin degeni meni tipti tańǵaldyrdy. Ekpeniń saldary týraly ata-analarǵa eshkim eskertpeıtini yzamyzdy keltirdi. Odan bólek, bir top ana bizge osy bastamamen keldi. Únimizge qulaq túredi dep úmittenemiz. Bul óte kúrdeli másele, - deıdi tutynýshylar quqyǵyn qorǵaıtyn (medıınalyq qyzmetterdi qosa alǵanda) "Garant" qoǵamdyq birlestiginiń basshysy Jasulan Aıtmaǵanbetov.

Kodeks jobasynda balalaryna profılaktıkalyq ekpe saldyrýdan bas tartqan ata-analardy ákimshilik jaýapqa tartý usynylǵan. Odan bólek, ekpe salynbaǵan balalardy balabaqshalar men mektepke deıingi bilim berý mekemelerine kirgizbeý qarastyrylǵan. Petıııa mátinin daıyndaǵan bastamashyl top kodekstiń ata-ana ekpege qaǵaz júzinde kelisim berý ne bas tartý arqyly bildiretin qazirgi nusqasyn qaldyrýdy qoldaıdy.

Densaýlyq saqtaý mınıstrligi osyǵan deıin ekpeni mindetteý - azamattardyń densaýlyǵyna jaýapkershiligin arttyratyn shara dep túsindirgen. Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov ótken aıda Facebook paraqshasyna elde ekpeden bas tartqan ata-analar kóbeıip kele jatqanyn, munyń sońy balalardyń múgedek bop qalýyna nemese ólimine soqtyrýy múmkin ekenin jazǵan. Birtanovtyń pikirinshe, balalarǵa arnalǵan profılaktıkalyq ekpeni mindetteý normasy "memleket, azamattar men medıına qyzmetkerleriniń halyq densaýlyǵy úshin jaýapkershiligin kúsheıtetin jańa kodekstiń ıdeologııasyna sáıkes keledi". "Qazir barlyǵyna, tipti tegin ekpeden bas tartyp, ózine nemquraıly qaraǵan naýqastyń densaýlyǵyna da dáriger jaýap beredi" - dep jazdy mınıstr. Biraq ol ekpe qaýip tóndiretin kez sırek te bolsa bar ekenin aıta ketken.

Qazaqstannyń densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov.
Qazaqstannyń densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov.

EKPEDEN BASQA QAÝIP BAR

Balalarǵa ekpe salýdy mindetteý – bastamashyl toptyń narazylyǵyn týǵyzǵan jalǵyz bólim emes. Zań jobasynda qoǵam belsendileriniń kóńili tolmaıtyn tustar kóp. Mysaly, "kámelet jasyna tolmaǵan nemese aqyl-esi kem balalardyń zańdy ókilderi olardyń ómirin qutqarý jáne densaýlyǵyn saqtaýǵa qajetti medıınalyq kómekten bas tartqan jaǵdaıda" medıına qyzmetkerleri qamqorshy organdar men sotqa shaǵym jaza alady. Qoǵam belsendileri "…jáne densaýlyǵyn saqtaý" degen tustyń túsiniksiz ekenin aıtyp, bul sóz tirkesin múlde alyp tastaýdy usynady. Bastamashyl toptyń pikirinshe, bul sózdi medıına qyzmetkerleri óz quzyretin asyra paıdalanýǵa qoldanyp, qamqorshy organdar men sot adamnyń jeke ómirine aralasýy múmkin.

Bastamashyl top transplantaııa jaıly ózgeristerge de alańdaıdy. Olar adamnyń ózi tiri kezinde kelisim bergen jaǵdaıda ǵana ólgen soń aǵzasyn transplantaııalaýǵa bolady dep esepteıdi. Al qazirgi jaǵdaıda tiri kezinde donor bolýdan bas tartpaǵan adam ólse, onyń aǵzasyn týystarynyń ruqsatynsyz ala berýge bolady.

Bılik usynysy boıynsha, medıınalyq kómek qajet bolǵan jaǵdaıda aǵzany Qazaqstan aýmaǵynan tys jerge alyp shyǵýǵa ruqsat etiledi. Shetelde medıınalyq kómekke muqtaj, transplantaııany qajet etetin reıpıentter de bar. Bastamashyl top bul usynysty múlde alyp tastaý kerek dep sanaıdy. Qoǵam belsendileriniń pikirinshe, donor organdardy shetelge shyǵarýdyń sońy qylmystyq áreketter týdyrýy múmkin.

Operaııa jasap jatqan dáriger-transplantologtar. Kórneki sýret.
Operaııa jasap jatqan dáriger-transplantologtar. Kórneki sýret.

Qoǵam belsendileri kodeksti qazirgi nusqada qaldyrǵan durys dep sanaıdy. Qazirgi nusqa boıynsha, aǵza transplantaııasyn qajet etetin adamǵa (nemese kámelettik jasqa tolmaǵan reıpıenttiń zańdy ókiline) transplantaııadan keıin asqynýlar bolýy múmkindigi týraly eskertý jasalýy kerek. Bılik bul bólimdi alyp tastaǵysy keledi. Qoǵam belsendileri "kámelet jasyna tolmaǵandar men aqyl-esi kem azamattarǵa aǵza transplantaııasyn jasaý" týraly bapqa olardan tiri kezinde jáne ólgennen keıin organdaryn alýǵa tyıym salý týraly tolyqtyrý engizý kerek dep esepteıdi.

Belsendiler emhanalardy ózderine koma jaǵdaıynda kelip túsken nemese medıınalyq mekeme qabyrǵasynda komaǵa túsken naýqastar týraly transplantaııa boıynsha koordınaııalyq ortalyqqa derek berip otyrýdy mindetteýge de qarsy. Olar qoldamaıtyn basqa ózgeristerdiń qatarynda "mı tolyq ólgen" degen dıagnoz qoıylǵan jaǵdaıda adam ómirin jasandy sharalar arqyly qamtamasyz etýdi týystarynyń kelisiminsiz toqtatý; halyqtyń az qorǵalǵan toptaryn bıomedıınalyq zertteýlerge (tájirıbe jasaýǵa) paıdalaný múmkindigi sııaqty baptar bar.

Belsendiler zań jobasynda on kún ishinde artynan eshkim izdep kelmegen jáne tulǵasy anyqtalmaǵan deneni "anatomııalyq syı" dep qabyldaý týraly ózgerispen de kelispeıdi (qazir mundaı dene 45 kún boıy saqtalady).

Bastamashyl top jeke medıınalyq aqparat tek naýqas pen ony emdeıtin dárigerge ǵana ashyq bolýy kerek dep esepteıdi. Olar ulttyq elektrondyq densaýlyq pasporty jeke derekterdi ıfrlyq densaýlyq saqtaý sýbektilerine qoljetimdi etedi dep alańdaıdy. Zań jobasynda «naýqas densaýlyq pasportyndaǵy densaýlyǵy men ózine kórsetilgen medıınalyq kómek týraly aqparatty alyp, "ol derekterdi kimder qaraǵanyn qadaǵalap otyrýǵa quqyly" delingen. Kodeks jobasyna qarsylyq bildirýshiler mátin sońyndaǵy "tıisti quzyrly organdar qaraǵan kezderden basqa" degen sózge nazar aýdaryp, bul normany ártúrli túsindirýge bolady dep alańdaıdy.

JOBANY QABYLDAMAÝǴA JÁNE QOL QOIMAÝǴA ShAQYRÝ

Qazannyń basynda qatarynda Qaraǵandydaǵy "Garant" qoǵamdyq birlestigi bar qoǵam belsendileri Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevqa hat jazyp, "Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly" jańa kodeks jobasyna qol qoımaýdy suraǵan.

Belsendiler hat mátinin parlamenttegi májilis depýtattaryna da joldap, "eldegi ár azamattyń ómiri men ólimine qatysty keri tustary bar" kodeks jobasyn maquldamaýǵa shaqyrǵan. Qoǵam belsendileri zań jobasyn qabyldamaý kerek nemese birneshe normany qaıta qaraý kerek dep esepteıdi. Qazannyń 14-i kúni májilisten belsendiler ótinishi nazarǵa alynǵany týraly jaýap kelgen.

Belsendilerge jaýap jazǵan parlamenttiń tómengi palatasynyń áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń depýtaty, buryn Almaty qalalyq densaýlyq saqtaý departamentiniń bastyǵy bop istegen Záýresh Battalova "Sizderdiń Qazaqstan Respýblıkasynyń "Halyq densaýlyǵy men densaýlyq saqtaý júıesi týraly" kodeksine usynǵan ózgertýlerdi qabyldamaý týraly ótinishterińiz nazarǵa alyndy. Bul másele májilistiń jumys tobynda qaralady", - degen.

Qaraǵandylyq terapevt dáriger Kamılla Ahatova zań naýqastarǵa tańdaý quqyǵyn qaldyrýy kerek dep esepteıdi.

- Adam quqyqtaryn óreskel buzatyn zańǵa qarsymyn. Adamdardy medıınalyq manıpýlıaııaǵa májbúrlep kóndirýge bolmaıdy. Ár adam ózi men balasyna tıimdi nusqany tańdaýy kerek. Tańdaý bolǵany jón. Mindetti ekpege qarsymyn. Men bul oıǵa birden kelgen joqpyn. Balalardyń reakııasyn zerttep, ártúrli ádebıet oqyp, osyndaı sheshim shyǵardym. Kodeksti ekpege kelisý ne odan bas tartý erikti túrde júretin qazirgi mátinde qaldyrý kerek dep oılaımyn. Tańdaý quqyǵy kodekstegi basqa usynystarǵa qatysty da saqtalýy kerek, - deıdi úsh balanyń anasy Kamılla Ahatova.

Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov áleýmettik jelide joba aıasynda týǵan talqylaýǵa qatysty "azamattardyń konstıtýııalyq quqyǵyn buzýǵa eshkim múddeli emes" dep jazdy. Mınıstr kodekstiń jańa nusqasyna usynylǵan normalar "áli qarastyrylyp jatqanyn jáne qoǵamdyq talqylaýǵa shyǵarylǵanyn», "ózgerister qoǵamnyń kelisimin talap etetinin", sońǵy sheshim "halyqtyń usynystaryn eskerip qabyldanatynyn" aıtty. Mınıstr qoǵamdy dıalogqa shaqyryp, kez kelgen pikirge ashyq ekenin ekenin bildirdi. Onlaın petıııa daıyndaǵan bastamashyl top músheleri ózderiniń usynystary eskerýsiz qalmaıdy dep úmittenedi.

"Azattyq" radıosy

Pikirler