Tasyn túrtip qalsań, tarıhynan syr sýyrtpaqtaıtyn salqar dalamyzdyń tósinde tarıhı eskertkishter men qorymdar kóp. Solardyń biri – Astana qalasynan 120 shaqyrymdaı ǵana qashyqta jatqan «Qumaı» túrkilik arheologııalyq–etnografııalyq qorym-eskertkishi. Osy qorymdardy zerttep júrgen ǵalymdar ony Astananyń dál irgesindegi iri týrıstik keshenge aınaldyrýdyń mańyzy zor ekenin aıtady. Óıtkeni olar qasıetti qazaq jerindegi órkenıettiń birden úsh dáýirinen syr shertetindigimen-aq sheteldik týrısterge ǵana emes, búgingi óskeleń urpaqqa da qyzyqty bolýy tıis.
Aqmola oblysynyń Ereımentaý aýdany Jylandy taý jotasynyń eteginde («Buırataý» ulttyq tarıhı saıabaǵyna tıip tur) jatqan bul qorym 2009 jyly tabylyp, sodan beride tarıh ǵylymynyń doktory, túrkitanýshy Aıman Dosymbaevanyń jetekshiligimen qazylyp, jan-jaqty zerttelip keledi. Qumaı ózeniniń sol jaǵalaýyndaǵy alqapta radıýsy 3-7 shaqyrym aýmaqta jatqandyqtaryna baılanysty mundaǵy qorymdar ǵylymı aınalymǵa da osy ataýmen engen. Al onyń quramynda túrkilik ǵuryptaǵy «Qos batyr» tas músindi túrkilik qorshaýy, qola dáýirine tán (jerleý qurylysy) beıit, túrkilik ǵuryptaǵy Qaraǵaıly -1, Qaraǵaıly-2, Qaraǵaıly-3 tas qorshaýlary, qola dáýirine tán Qaraǵaıly-4 qorymy, «Murtty» qorǵandary, ejelgi qonystyń orny men tas músinder, Balyqty-1 qorǵandar toby, sondaı-aq ortaǵasyrlyq jerleý qurylymdary sekildi asa qundy eskertkish-jádigerler bar. Iaǵnı qorymdardy topyraqtan arshyp, ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizý barysy bulardyń árqaısysy bizdiń arǵy babalarymyzdyń ómir súrý saltynan, olardyń jetken órkenıetinen maǵlumat beretin, asa qundy derekti dáıekterdiń kórnekti jıyntyǵy ekenin kórsetti. Endigi jerde osynaý qundy jádigerlerimizdi ashyq aspan astynda turǵan qorym kúıinde qaldyrmaı, urpaqqa kórsetip, ónege qylatyn, jatqa kórsetip, tegimizdi tanyttyratyndaı ǵylymı-tanymdyq ári týrıstik keshenge aınaldyrsaq, ıgi bolar edi. Osyndaı uly maqsatty ustanǵan ǵalym Aıman Dosymbaevanyń atalǵan qorymdardy ǵylymı zertteý jáne saqtaý, memleket qamqorlyǵyna alý turǵysynan atqarǵan eńbegi eren. Ulttyq muraǵa janashyrlyqpen qaraǵan ǵalym ashylǵan barlyq eskertkishti qujattandyrý, kartografııalyq, topografııalyq syzbalaryn, sýretterin túsirip, ǵylymı túsiniktemelerin jazý, Aqmola oblysynyń Tarıhı-mádenı muralardy qorǵaý jáne paıdalaný basqarmasynyń esebine tirketý jumystaryna muryndyq boldy.
Arheologııa magıstri, túrkitanýshy Ábdinur Nusqabaımen birge osy eskertkishter týraly tolyqqandy ǵylymı-tanymdyq maǵlumattar beretin «Qumaı» túriktik arheologııalyq-etnografııalyq kesheni» atty kitapty jaryqqa shyǵardy. Kitaptyń tusaýkeserinde ǵalym osy eskertkishter qorymyn iri týrıstik keshenge aınaldyrý boıynsha «Nazarbaev ortalyǵy», Eýrazııa Ulttyq ýnıversıteti jáne Túrkııa Úkimeti janyndaǵy Túrik yntymaqtastyq jáne úılestirý agenttiginiń (TIKA) birlesken jobasynda tanystyrǵan edi. Bul jobanyń mańyzdylyǵy sol, ol – «Qumaı» arheologııalyq – etnografııalyq kesheni» landshaftty murajaıy men qazaq –túrik halyqaralyq ortalyǵyn qurýdy kózdeıdi. Eger bul joba iske asatyn bolsa, sóz basynda aıtqan Astana mańynan boı kóteretin iri týrıstik keshen osy bolmaq. Mysaly, atalǵan eskertkishter qorymyn tarıhshy Zeınolla Samashev tarıhı, mádenı jáne týrıstik keshenge aınaldyrýdyń mańyzdy ekendigin aıtady.
Zeınolla SAMAShEV, tarıhshy:
– Bul qorymdy úlken tarıhı, mádenı jáne týrıstik keshenge aınaldyrý – bolashaqtyń isi. Óıtkeni bul qorym kóne túrki dáýirine jatatyn tas músinder kesheni bolyp esepteledi. Orta ǵasyrlarda ómir súrgen kóne túrki halyqtarynyń mádenı damýynyń eskertkishterine jatady. Olar bir jaǵynan beıneleý, tas qashaý óneriniń kórinisterin berse, ekinshi jaǵynan orta ǵasyrlarda ómir súrgen ata-babalarymyzdyń turmys-saltynan, dinı-nanymynan habar beredi. Solardy zertteýge qajetti materıal, derekkóz.
Rasynda da, keshendi ǵalymdar aıtyp otyrǵandaı deńgeıge jetkizip, damytýǵa ábden bolady eken. Oǵan osy jobaǵa saraptamalyq qorytyndy bergen QR UǴA akademıgi, tarıh ǵylymynyń doktory Orazaq Ismaǵulovtyń pikirin dálel retinde keltirýge bolady. Osy saraptamalyq qorytyndysynda:
«Qumaı» arheologııalyq – etnografııalyq kesheni» landshaftty murajaıy men qazaq –túrik halyqaralyq ortalyǵyn qurý ózekti jáne ǵylymı oılaý, ǵylymı orta úshin óte mańyzdy, memlekettiń áleýmettik jáne ımıdjdik saıasaty salasynan laıyqty oryn alady», – dep tujyrymdaǵan akademık bolashaq murajaıdy ǵylymı ortalyq jáne tarıhı qalyptasqan óndiris tehnologııalaryn vızýaldy túrde qalpyna keltiretin zerthana retinde paıdalanýǵa bolatynyn aıtypty.
Orazaq ISMAǴULOV, QR UǴA akademıgi:
– Atap aıtsaq, Qazaqstan aýmaǵynda qola dáýirinen beri úzdiksiz qoldanylyp kele jatqan ejelgi metallýrgııa daǵdysy, dástúrli qolónerdiń kóptegen túrleri, keramıkalyq, zergerlik, bylǵary, mata buıymdary men qarý úlgilerin jasaý sekildi álemdik tájirıbede analogy bar muralardy saqtaý jónindegi avtorlardyń ıdeıasy halyq arasynda qyzyǵýshylyq týdyrady jáne jastardy tárbıelep, oqytýda mańyzy óte zor.
Al endi atalǵan joba jóninde bergen qorytyndysynda Helsınkı ýnıversıtetiniń (Fınlıandııa) álemdik mádenıet kafedrasynyń klassıkalyq arheologııa doenti doktor Zbıgnev T. Fıema: «Bul – Qazaqstannyń mádenı muralarynyń ekspozıııalary negizinde týrızmdi damytý men murajaıtaný, etno-arheologııany ǵylymı-zertteý turǵysynan ınnovaııalyq tujyrymdardy qamtyǵan óte ambıııalyq jáne kórnekti joba», – dep baǵalapty. Soǵan oraı, ol bul keshendi josparly damytýdyń sheshýshi tetigi qarjylandyrý máselesine tireletinin de meńzegen. «Óıtkeni bul joba Qazaqstan aýqymynda, tipti Ortalyq Azııa óńirinde biregeı keshenge aınalýy múmkin», – deıdi Z. T. Fıema.
Búgingi qazaq dalasy álemdik órkenıettiń oshaǵy bolǵanyn aıǵaqtaıtyn asyl qazynamyz ashyq aspan astynda jel men jańbyrǵa mújilip, joǵala bermek. Olarmen birge adamzattan alǵash bolyp asaýdy jýasytyp, temirden túıin túıgen, beride tórtkúl dúnıeni titiretken babalarymyzdyń asyl rýhy da óshpesin desek, urpaqqa mysal eter kóneniń osyndaı kózderin saqtaýǵa jumylǵanymyz jón-aq.
Aıbyn BAQYTULY,
Astana, «Alash aınasy».
