Bahargúl Tólegenqyzy: Sholpy minez túzeıdi

1024

Sońǵy kezde qazaq halqy ulttyq murajaılarda ǵana turý kerek degen toǵyshar túsinik te belen ala bastady. Kóne buıymdardy jınap qana qoımaı, ártúrli kádesyı buıymdar óndirýmen aty shyqqan «Ádemi-aı plus» kompanııasynyń prezıdenti, QR mádenıt qaıratkeri, etnograf, kollekıoner Bahargúl Tólegenqyzyn áńgimege tartqan edik.

–       Bul kúnde sizdi jalpaq jurt tynyp-bildi desek, artyq aıtqandyq bolmas. Ózińiz jetekshilik etetin «Ádemi-aı» kompanııasynyń aldyǵa qoıǵan maqsat-muraty nendeı?

–       «Ádemi-aı» kompanııasynyń basty mindeti – ulttyq qundylyqtardy nasıhattaý, ulttyq uǵym-túsiniktiń halyqqa jetý joldaryn qarastyrý. Ózim 15 jyldan beri qazaqtyń eski qoldanbaly ónerinen kollekııa jınap kelemin. Onyń ishinde zergerlik buıymdar, at ábzelderi, kóshpeli qazaqtyń turmystyq zattary kezdesedi. jeke qorjynymda myńnan astam kollekııa saqtaýly. Byltyr Ábilhan Qasteev atyndaǵy murajaıda jáne Astana qalasyndaǵy QR memlekettik «Altyn jáne baǵaly murajaıynda»  «Júregimde- otanym» atty kórme ótkizgen edim. Bıyl taǵy da QR memlekettik Ortalyq mýzeıinde sol kórmem ótti. Osy jyly eksponattyq buıymdar byltyrǵyǵa qaraǵanda kóbirek boldy. Onda zergerlik qana emes, kóshpendi qazaq halqynyń  turmystyq buıymdary, at-ábzelderi, jún toqyma buıymdary da oryn aldy. Kórmege qylysh, qalqan, urshyq, keli-kelsap, kúbi jáne taǵy basqa zattar qoıyldy. Murajaı dırektory «Bizdegi etnografııalyq zal men Bahargúldiń kórmesinde eshqandaı aıyrmashylyq joq. Jekelegen adamnyń ulttyq qundylyqqa zor janashyrlyq tanytýy óte qýanyshty jaǵdaı» dep jumysymyzǵa úlken baǵa berdi. Osy joly da halyq mádenı muramyzǵa jaqsy sýsyndady dep oılaımyn.

–       Bıyl «Qazaqstan áıeli» atandyńyz… Nebir aty máshhúr apa-ájelerimizdiń ishinen «júzden – júırik» shyǵýyńyzdyń syry nede?   

–       Bul jobaǵa qatysý men úshin úlken qýanysh. Jeńiske jetiýimdi halqymnyń eńbegimdi baǵalaǵany dep bilemin. Shet elden kelip osynda sińisip ketýdiń ózi ońaı emes. Murajaıǵa kelýshilerdiń ishinde «sonsha kóp kollekııany qalaı jınadyńyz?» dep tańdaı qaǵýshylar basym boldy. Oǵan qosa, el-jurt bizdi «Ádemi-aı» jýrnaly arqyly da tanyp qaldy. Sodan bolsa kerek, ashyq daýys beý barysynda meniń asyǵym ashysynan tústi.

–       Ulttyq murany qyzǵyshtaı qorǵaý úshin rýhanı qundylyqtarǵa degen súıispenshlik qajet. Sizdiń boıyńyzdaǵy ata-baba murasyna degen mahabbat qaıdan paıda boldy, qalaı týdy?

–       Mundaı iske bilek sybana kirisý úshin úlken ultjandylyq kerek. «Áke kórgen – oq jońar, sheshe kórgen – toń pisher» degendeı, anam saýsaǵynan bal tamǵan sheber kisi edi. Bes jasymnan bastap sol kisiniń ınesin sabaqtap berip, qasynan bir eli uzamaı júrýshi edim. Sheshem syrmaq, keste toqyp, tús kıiz basýdan aldyna jan salmaıtyn. Ata-anamnyń arqasynda rýhanı murany kózdiń qarashyǵyndaı saqtaý kerektigin úırendim. Ata-ájem, ata-anam qazaqtyń kósheli mádenıeti men salt-dástúrin jaqsy bilip qana qoımaı, sony kúndelikti ómirde ustanǵan. Men Pekın qalasynda oqyp júrgen kezimde qytaı murajaılaryndaǵy birneshe myńjyldyq jádigerleri meni qaıran qaldyrǵan edi. «Nege osylaı óz ulttyq muralarymyzdy jınamasqa?» degen oı keldi sonda. Osy kúnge deıin kóne jádiger kezdestirsem, áıteýir qolyma túsirgenshe asyǵamyn. Meniń metaldan jasalǵan zergerlik buıymdarǵa aıryqsha kóńil bólýim aqsha tabý maqsatynda emes, ulttyq qundylyqtardy nasıhattaýǵa baǵyttalǵan.

–       Sizdiń kollekııalaryńyz Qytaı jaqtaǵy qazaqtardan jınalǵan ba, álde Qazaqstannyń ózinen be?

–       Qazaqstannyń batys óńirlerinde zergerlik jumys jaqsy damyǵan. Sol sebepti zergerlik zattar kóbine qazaq elinen jınaldy. Shynyn aıtý kerek, men osy jaqqa kelgenimshe kórkem metall buıymdaryn kórmeppin. Esesine, toqyma buıymdar qytaı qazaqtarynda kóp kezdesedi. Al munda toqymashylyqqa bet buratyndar neken-saıaq. Óz basym metall buıymdarymen kóbirek jumys jasaýǵa tyrysamyn. Óıtkeni, onyń kórkemdigi óz aldyna, uzaq saqatalady. Qazekem «syrly aıaqtyń syry ketse de, syny ketpeıdi» dep beker aıqan ba?! Eshqashan qunyn joǵaltpaıdy. Shirimeıdi. Metall buıymnyń ýaqyt ótken saıyn quny arta túsedi. Máselen altyn adam qanshama ǵasyrlardan keıin bizge bútin qalpynda jetti emes pe?!

–       Búgingi tańda rýhanı qundylyqtar qunsyzdanyp bara jatqan tárizdi. Buǵa ne sebep?

–       Qazir tehnıkanyń jetilgen jahandaný dáýiri keldi. Jappaı anaǵan bir, mynaǵan bir elikteýshilik basym. Osyndaı almaǵaıyp ýaqytta ulttyq muramyzdyń tasada qalýy óz-ózinen túsinikti. Men aqsha tabý úshin emes, ult muratyna jumys istep júrgen adammyn. Óıtkeni, kórkem metall buıymdarymdy satý arqyly túsken aqshaǵa el ishinen jádigerler jınaımyn. Qarap tursańyz, meniń bıznesim qalta qompıtýǵa emes, ult murasyn saqtaýǵa negizdelgen. Eldiń el bolýy baılyǵynda ǵana emes, salt-dástúrinde, tarıhynda, dininde, qundy jádigerlerinde jatyr. Bárimiz sonyń jolynda eńbek etýimiz kerek. Ozyq elderdiń tehnıkasyn úırengen jón, biraq ult erekshelegin de jadymyzdan shyǵarmaýymyz kerek. Saıahatshylar esebinen Parıjdegi efıl munarasynyń úlgisindegi kórkem buıym álemniń túkpir-túkpirine tarap, el qazynasyna qyrýar qarjy túsiredi eken. Biz de altyn adam sekildi halqymyzdyń qaıtalanbas ereksheligin jer betine pash etsek deımiz.  

–       Túrki halyqtary, onyń ishinde qazaq kókbórini pir tutqan. Bóri beınesi sizderdiń qoldaryńyzdan shyqqan buıymdaryńyzdan qanshalyqty oryn alady?    

–       Bir músinshiler jasaǵan bóri beınesin satqan edim, el talap alyp ketti. Qazaqtar ony jaqsy kóredi. Batysta Adaı atanyń kesenesin jasaǵan kezimizde qasyna kókbóriniń beınesin de qoıyńyz dedi sondaǵy jurt. Qazir sol keseneniń janynda kókbóri músini bar. Meniń jádigerlerimniń ishinde qasqyr terisin kórýińizge bolady. Onyń tisi men asyǵyn tumar retinde moıynǵa taǵylǵany da kópke málim. Bále-jaladan saqtaıdy degen nanym-senim bar. Kıiz úıdiń tórine qasqyr terisin, aıaǵyn kıeli dep ilip qoıady. Qytaı dese, aıdahar, aıdahar dese, qytaı elesteıdi. Sol tárizdi bóri tekti qazaq degen uǵymdy halyqqa nasıhattaı bilgenimiz jón. Qazir elimizde sımvol retinde bóri barystyń tasasynda qalyp tur.

–       Orystildi qazaqtar orys bolmaǵanyna uıalsa, qazaqtildi qazaqtar arab bolmaǵanyna uıalatyndaı kezeńdi bastan keshirýdemiz. Sonda qazaqtyń tól ǵurypy qaıda qalady? Ulttyq kıimderdiń artyqshylyǵy týraly ne aıtasyz?

–       Qazaqtyń ulttyq kıimderi – ıbalyqtyń shyńy. Sándi ári ashyq-shashyq emes.

Jas qyzdardyń, kelinshekterdiń, orta jastaǵy áıelderdiń jas mólsherlerine oraı kıimderi bolǵan. Júzikterdiń «qudaǵı júzik», «qustumsyq júzik» degen túrleri bar-tuǵyn. Qustumsyq júzik qyz balaǵa taǵylady. Ol turmys qurǵan soń, áke-sheshesi qyzyma jaqsy qarasyn degen nıet-tilekpen qudaǵıyna qudaǵı júzik taǵady. Qudaǵı júzik qomaqty bolyp, eki saýsaqqa arnalady. Bul syılastyqtyń belgisi. Al qustumsyq júzik bir jylǵa jetpeı qaıtyp kelgen. Bul qyzdyń «jaǵdaıym jaqsy» degen ısharasy sanalǵan. Qazaq kelinshegi saltanatty sátterde sáýkeleni boıyna alǵashqy bala bitkenge deıin kıetin bolǵan.

Qazir qyryqqa kelgen áıelder sáýkele kıip sahnaǵa shyǵady. Kezinde qyzdarymyz shashtaryna sholpy-shashbaýdy ásemdik úshin ǵana emes, tárbıelik máni bolǵandyqtan da taqqan. Bul áshekeı zattar baısaldylyqqa baýlyǵan. Eger qyz shalt qozǵalystar jasasa, shashbaýdan qatty dybys shyqqan. Sholpysyn saldyr-suldyr etkizip el nazaryn ózine aýdarǵysy kelmegen ádepti qyz salmaqty bolyp ósedi. Kúmistiń ózi – páktiktiń sımvoly. Balany qyryqtan shyǵarǵanda ne úshin kúmis qasyqpen qyryq qasyq sý quıady? Ol sýǵa taǵy kúmis teńge salyp qoıady. Bul bále-jaladan, tótenshe qaýip-qaterden saqtaıdy dep sengen. Ata-baba dástúrine bas ııýimiz kerek. Biz dástúrdi merekede ǵana emes,  kúndelikti ómirde paıdalanýymyz qajet.  


Áńgimelesken Arman Áýbákir

 

Pikirler