Tarıhta qazaq dalasynda bolǵan ult-azattyq kóterilister kóp. Arǵysy – orys otarshyldaryna, ıaǵnı patshalyq Reseıge qarsy turyp, bodan bolǵysy kelmegen qazaq sharýalarynyń kóterilisi, bergisi – keńestik rejımge kelispegen eldiń ereýili qazaq halqynyń rýh azattyǵyn ańsaǵan aıqastary edi.
Alaıda Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin keńestik ıdeologııanyń yqpalynan ada bolǵan eldiń rýhymen jazylýǵa tıis tarıhymyz taǵy da tálkekke túsip jatqan túri bar. Birinshiden, eldegi saıası bılik kóterilister tarıhyn qozǵaýǵa, sol arqyly halyqtyń sańylaýyna «qıqym» túsirýge qarsy. Sebebi, múmkin bolar kóterilisterden záredeı qorqady.
Ekinshiden, úkimettiń tapsyrmasymen el tarıhyn qaıtadan jazý barysynda ejelgi tarıh búgingi «ult kóshbasshysynyń» esil eńbegi men erlikterinen asyp ketpeýi kerek. Sebebi, qazaq memlekettigin «alǵash ret» qalyptastyrǵan, qazaq eliniń shekarasyn «jasap bergen», qazaqty tuńǵysh ret álemge «tanytqan» tulǵanyń aty barlyq tarıhtyń aldynda turýǵa tıis.
Mine, sóıtip, ótken tarıhtyń óńi ońyp, keńes kezinen qalǵan aqtańdaqtar múlde aıtylmaýǵa aınaldy. Qazaqtyń quldanǵan, otarlanǵan ulttyq rýhyn silkilep, kezindegi kúresker minezin búgingi urpaqtyń sanasyna salyp qoıý úshin, tarıhymyzda bolǵan ult-azattyq kóterilister jónindegi azdy-kópti jıǵan-tergenimizdi oqyrman nazaryna usynyp otyrý dástúrin odan ári jalǵastyrý jón sııaqty.
Qadirli oqyrman, eger sizderde buǵan deıin jarııalanǵan «Torǵaı kóterilisi», «Sozaq kóterilisi» jarııalanymdaryna qatysty tyń derekter, jańasha oılar bolsa, gazetimizdiń redakııasyna jazyp jiberýlerińizdi suraımyz. Biz ereýildegen eldiń tarıhyna qatysty jańasha jaǵdaıattarǵa gazetten qanshalyqty oryn qajet bolsa, sonshalyqty kólemdegi bet bere alamyz.
ALBAN QYRYLǴAN
Tarıhta «Qarqara kóterilisi» nemese «Alban qyrylǵan» degen attarmen qalǵan ult-azattyq kóterilis – 1916 jyly bolǵan patshalyq Reseıdiń birinshi dúnıejúzilik soǵysqa ásker alýyna qarsy shyqqan alban rýynyń qarýly kóterilisi. Bul kóterilistiń tarıhy Keńes Odaǵy kezinde patshalyq júıege qarsy kommýnıstik sarynmen zerttelip, onyń ulttyq sıpatyna mán berilmedi. Bizdiń qolymyzdan ótken ondaı ǵylymı eńbekterdiń deni taptyq turǵyda jazylýdan aryǵa barmaǵan.
Orys otarshyldarynyń qazaq dalasyna salǵan lańy kóp ekeni belgili. Arǵysyn aıtpaǵanda, bergi ǵasyrlardaǵy buratana halyqtyń Reseıden tartqan azaby, kórgen qasireti orys patshasynyń qysastyǵy turǵysynda ǵana baǵalanyp keldi.
Patshalyq Reseıdiń buratana dalany otarlaýy 1864 jyldan keıin odan saıyn údete júrgizildi. 1867 jyly patsha úkimeti qazaqtyń barlyq jerin óz ıeligine alǵany jóninde qujat qabyldady. Jan-jaqty jabdyqtalǵan «Jer qory» quryldy. Bul qorǵa qazaqtyń endi, sheldi, shuraıly jeri túgel tartyp alyndy.
1889 jyly arnaıy zań shyǵarylyp, ol jerlerge Reseıden jer aýdarylǵan orys mujyqtary qonystandyryldy. Sóıtip, qazaq dalasyna 1891-92 jyldary ishki Reseı jaqtan jer ıgerýshi orystar kóship kele bastady. Bul úderisti údete túsý úshin, patsha úkimeti 1904 jyly «Selo turǵyndary men dıqan meandarynyń óz erkimen qonys aýdarýy týraly» taǵy da zań shyǵardy. Osy zańnyń aıasynda qazaqtan tartyp alynǵan jerlerge kelimsekterdi ornalastyrý úshin, «Qonystandyrý qory» quryldy.
1906-12 jyldary qazaq dalasynyń shuraıly jerlerine aýyp kelgender sany burynǵydan da artyp, jergilikti turǵyndar óz atamekeninen aıyrylyp, amalsyz orys mujyǵyna jaldanatyn boldy. Aqyry, 1913-15 jyldary tek qana Baıynqol, Tekes, Qaqpaq, Saryjaz, Shálkóde, Qyrǵyzsaı, Jalańash, Kegen óńirlerinde eń qunarly egistik pen shabyndyq jerler kazak-orystarǵa kúshpen berildi. Osy tusta Qarqara jaılaýy saýdagerlerdiń, orys kópesteriniń malyn jaıyp turýǵa tartyp alyndy. Qarqara jazyǵy tutastaı orys kópesteriniń ıeligine qarady. Jerdi túgel tartyp alǵan soń, ondaǵy halyqqa qysym jasala bastady. Maqsaty – eldi quldyqqa salý nemese jerden bezdirý edi. Ol úshin saıası ezgini kúsheıtti.
Áýeli qazaqqa saıası bılik berilmedi. Qazaq ózine-ózi qoja bolýdan qaldy. Onymen qosa, óz múlkine ózi ıe bola almaıtyn jaǵdaıǵa tústi. Qysqasy, Aspan taýynyń qoınaýyn mekendegen alban rýy óz jerinde ózderi beıbit ómir súrý erkindikterinen aıyryldy.
«Qarqara kóterilisiniń» sebep-saldaryn zerttep, «Qıly zaman» povesin jazǵan qazaqtyń uly jazýshysy Muhtar Áýezov qasiretti kóterilisti ómirlik shyndyq turǵysynda sýrettegen. Onda kóterilis basshylary jáne onyń nátıjesi kórkem ádebı tilde jazylsa da, tarıhshylardyń pikirine qaraǵanda, ol óziniń tarıhı túp-teginen aýytqymaǵan, sýrettelip jazylǵan.
…ShI JÚGIRTKEN
Qarqara kóterilisi – 1916 jyly shilde aıynyń alǵashqy kúnderinen bastalyp, qyrkúıek aıynyń aıaǵyna deıin sozylǵan. Alǵashqy «órttiń» tutanǵan jeri – Asy jaılaýy. Asy jaılaýynda otyrǵan beıbit halyqqa áskerge bala alý úshin shapqan patsha armııasy aldymen aýyldyń shetinde júrgen qatyn-qalash, bala-shaǵaǵa búıideı tıgen. Er azamattardyń qarsylyq kórsetkenderin atqan, shapqan.
Bir derekterde soldattardyń aýylǵa salǵan lańy, halyqty qorlaǵan jaýyzdyǵy ashyp jazylǵan. Kózderi qantalap alǵan patsha áskerleri kıiz úıge aýyl adamdaryn syıǵanynsha qamap, syrtynan órtep jibergen. Aralarynan qutylyp shyǵyp, saı-salaǵa qashqan balalardy naızanyń ushyna ilip, júkti áıelderdiń qarnyn jarǵan. Er jigitterdiń jynys múshesiniń shybyǵyna shı júgirtken. Shaldardyń saqalyn kesip, kempirlerdiń kımeshegin qylyshpen tilip, masqaralaǵan.
Tarıhta bul kóterilis ult-azattyq sıpat aldy. Basshylary da qazaqy ortadan shyqqan batyrlar men bıler boldy. Eń bastysy, bul kóterilis stıhııalyq túrde bastalsa da, ol uıymdasqan sıpatpen jalǵasyn tapty.
«Qarqara kóterilisi» jaıly buryn-sońdy aıtylyp, jazylyp júrgen tarıhı faktiler, árıne, az emes. Osy oraıda qazaqtan shyqqan tuńǵysh ınjener Muhametjan Tynyshbaıulynyń jazbalarynda kóptegen derekter saqtalǵan. Kóterilistiń qolamtasy sónbeı turǵan sol 1917 jyldyń 6 jeltoqsan kúni jaryq kórgen «Qazaq» gazetinde (№ 254) ınjener-tarıhshy biraz dúnıeniń betin ashypty. Ol osy jolǵy kóteriliste alban rýynan jalpy sany – 69440 adamnyń 35100-i qyrylǵandyǵyn aıtady. Onyń kóbi áıelder men balalar jáne qarttar bolǵan.
Keıbir tarıhı derekterde Jarkent ýeziniń halqy 1916 jylǵa deıin 6 sýan, 14 alban bolyp, barlyǵy 20 bolys quraǵan. Osy aımaqtaǵy jalpy tútin sany 17712 bolsa, kóterilisten keıin 5094-i qalypty. Qytaıǵa bas saýǵalap ketkenderdiń sany – 12612 bolsa, oqqa úshqandarynyń sany – 40 adam. Keıbir derekterde shekara asyp bara jatyp oqqa ushqan, taǵy basqa sebeptermen ajal qushqandardyń sany bul kórsetkishti birneshe esege kóbeıtedi. Máselen, Narynqoldan Qytaıǵa asatyn Sartaýdyń arǵy betindegi Oıqorym degen jerde 500 tútin tynyǵyp jatqan jerinde patshanyń jansyzynyń satqyndyǵymen shaı qaınatym ýaqytta qyrylyp qalǵan. Osy derekti keıin Qytaı arhıvinen kórgen Shyńjańǵa belgili tarıhshy Saparbek Moldaǵululy: «Oıqorym qyrǵynyn kim biledi?» degen atpen derekti maqala jazyp shyǵypty. Mundaǵy jyldary elge kelgen qandastar arasynda Aqtoty esimdi ájeniń sol Oıqorym qyrǵynynda bolǵanyn óz aýzynan estidik. Ol kezde Aqtoty áje eki jastaǵy bala eken.
ELDEN QAShQAN
Tarıhshy ǵalymdardyń zerttep tapqan bir derekterinde sol zulmat jyldary Qytaı jerine aýǵan halyq sany odan da kóp ekeni aıtylady. Osy tusta albandarmen qosa, qyrǵyzdar jáne Orta júzdiń biraz rýlary shekara asqan. Onyń jalpy sany 200 myńǵa jetip jyǵylady eken. Kódek Maralbaıuly osy 1916 jylǵa arnap dastan jazǵan. Aqyndy keıin 1937 jyly, ıaǵnı alash qaıratkerleri opat bolǵan mezgilde, Sovet úkimetiniń jansyzdary Qytaıǵa baryp, ý berip óltirgen.
Bul jaıynda sońǵy jyldary Qytaı qazaqtary arasynda alýan túrli áńgime aıtylyp júr. Kódek naǵyz jaýynger aqyn bolǵan. Aıdahar elge barǵan soń, Chıń úkimeti jaıynda talaı synı baǵyttaǵy dastandar jazǵan. Qazaqtyń mańdaıyna bitken Júsipbekqoja Shaıhyslamuly, Áset Naımanbaıuly sekildi áıgili aqyndarymyzdyń Qytaı jerine qashyp ótýi de osy jyldarǵa tuspa-tus keledi.
Osydan tórt jyldyń aldynda, ıaǵnı 2006 jyly «Qarqara kóterilisiniń» 90 jyldyǵyna oraı ótkizilgen ǵylymı-tájirıbelik konferenııada akademık Keńes Nurpeıis: «1916 men 1986 jylǵy kóterilisterdiń arasynda sabaqtastyq bar», – dep pikir aıtypty. Ras-aý, qazaq dalasyndaǵy ulttyq kóterilisterdiń qaı-qaısysyn alyp qarasańyz da, qazaq ulty óziniń bas bostandyǵy úshin qoldaryna qarý alǵany belgili. Kóterilistiń osy rettegi, ıaǵnı 90 jyldyǵy qarsańynda belgili qoǵam qaıratkeri jáne jazýshy Seıdálim Táneke: «Qazaqtyń «Aqtaban shubyryndydan» keıin rýǵa, júzge bólinbeı, el azattyǵy úshin asqan aýyzbirlikpen bir kisideı attanǵan joryǵy – 1916 jylǵy kóterilis boldy», – dep, Qarqara kóterilisine úlken baǵa bergen eken.
«Qarqara kóterilisiniń» jalpylyq sıpat alǵany jóninde, ıaǵnı qazaq dalasyndaǵy sol jyldardaǵy ult-azattyq kóterilisterdiń bastaýy bolǵandyǵy jaıynda tarıhı materıaldar bar, biraq jetkilikti emes. Tarıhta «Qyzylbórik isi» degen atpen qalǵan kóterilis sol jyly tamyzdyń 3-inde Shelek bolysynda bastalǵan. Munyń jalyny búkil qazaq jerin sharpyp, eki kúnnen keıin ult-azattyq kóterilistiń biri – Torǵaı kóterilisine ulasqan. Odan araǵa birneshe kún salyp, Shyǵys Qazaqstan aýmaǵy men Shý, Syrdarııa óńirlerine taraǵan. Arada 6 kún ótkennen keıin Ózbekstandaǵy qazaqtar da qosylyp, kóterilis kúlli qazaq dalasyn jalyndaı sharpyǵan. Tarıhshylardyń osy kóterilisterdi qazaqtardyń aýyzbirshilikti, berekeli kóterilisi deýi de sodan shyǵar…
«EREÝILTÓBE» JOǴALǴAN
Qasiretti jyldary osy aımaqtan ot pen oqqa túsken talaı oǵlan uldar, apaıtós batyrlar shyqty. Olardyń aldyńǵy sapynda Álmerek Uzaq batyr turdy. Uzaqtyń arǵy atasy – Álmerek. Ol – búkil qazaqqa belgili áýlıe ári batyr bolǵan kisi. Raıymbek batyrǵa bata bergen bir taıpa eldiń batagóı aqylshysy. Qazir onyń kesenesi Almaty qalasynyń túbindegi Pokrovka selosynda. Selo búgingi kúni abyzdyń esimimen atalyp júr.
Qazaq dalasynda osy jyldary 300-den astam ult-azattyq kóterilis bolypty. Solardyń báriniń de basshylary bar. Uzaq batyr da – sol kóterilisterdiń basshylarymen birdeı baǵalap, salystyrýǵa bolatyn tulǵa. Óıtkeni ol – qaraqan basyn óz halqynyń bostandyǵy úshin qurbandyqqa tikken bahadúr. Uly Muhtar Áýezov áıgili «Qıly zaman» povesinde: «Kishileý dóńgelek deneli, býryl saqaldy er Uzaq qajymas qaırat ıesi, erjúrek batyr ıesi bolatyn», – deıdi.
«…Uzaq alasa boıly, aqsary óńdi, qoı kózdi, mańdaıy keń, tóbe súıegi qyrlanyp kelgen minezdi adam bolǵan», – deıdi nemere inisi Álihan Tobajanov óz esteliginde. Ókinishke qaraı, bul kúnderi batyrdyń atyn dáripteý, ony jas urpaqqa ónege etý isinde el úkimeti tarapynan esh nárse jasalyp jatqan joq. Máselen, Uzaqtyń tarıhı tulǵasyn zertteý áli qolǵa alynbapty. Sondaı-aq batyrdyń búginge deıingi belgili bolǵan batyrlyq beınesi men izgi isteri mektep oqýlyqtaryna enbegen. Bul – batyrdyń arýaǵyna jasalǵan qııanat.
Aıtpaqshy, ilgerilep aıta keteıik, Uzaq batyrdy zerttep júrgen bir jas tarıhshy (belgili sebeptermen atyn atamaýdy jón sanadyq) bul taqyryp akademııalyq zertteý ortalyqtary tarapynan qoldaý tappaıtynyn aıtty. Onyń sebebin suraǵanymyzda, ol: «Uly júzden «ult kóshbasshysynyń» tulǵasyna kóleńke túsiretin tulǵalarǵa qatysty ǵylymı-qorǵaý eńbekteri Ǵylym mınıstrligi tarapynan syzylyp tastalady, – dedi. – Sol sebepti meniń jetekshim kandıdattyq eńbekti keıinirek qorǵaýǵa keńes berdi», – deıdi jas ǵalym.
1916 jyly Uzaq batyrmen birge alban rýynan talaı batyrlar shyqqan. Máselen, Jámeńke Mámbetuly da osy kezde orys otarshylaryna oısyrata soqqy bergen jaý júrek batyr bolypty. Onyń: «Bersek, bala óledi. Bermesek, shal óledi. Bala ólgenshe, shal ólsin, adam bermeımiz!» – degen qanatty sózi halyqtyń únine, sol kezgi uranyna aınalyp ketti. Uran el arasynda osy kúnge deıin aıtylyp júr.
Jámeńkemen qanattas Serikbaı, Áýbákir sııaqty batyrlar jáne Uzaqbaıdyń Monaı-Muqany sekildi qolbasshylar, Dıqanbaı Janpeıisuly, Jaqypberdi Soltanqululy, Aqqoıan Sabanshyuly, Qabylbek Saýranbaıuly syndy jasaq basshylary, batyrlardyń erligi elge mura, urpaqqa uran bolyp áli kúnge deıin jalǵasyp keledi.
Keıingi jyldary Qarqara kóterilisin zerttep júrgen tarıhshy-ǵalymdardyń aıtýyna qaraǵanda, «Qarqara kóterilisiniń» tarıhı máni áli tolyq ashylmaǵan. Sebebi, derek kózderi az kórinedi. Máselen, halyq arasynda aıtylyp júretin Tuzkóldiń mańyndaǵy qyrǵyn jaıynda belgili jýrnalıst-zertteýshi Saǵatbek Medeýbekulynan basqa eshkim tushymdy pikir aıtyp júrgen joq. Sol Tuzkóldiń mańynda 27 adam oqqa ushypty. Ólikter kóktemge deıin kómýsiz jatqan eken.
Osy kúni «Qarqara kóterilisi» jaıyndaǵy jazbalarda aıtylyp júretin «Ereýiltóbeniń» áýelgi aty «Aıttóbe» ekenin de aýyldaǵy qarttardyń aýzynan estip júrmiz.
Juqamyr ShÓKE,
«DAT».
