Árbir qoǵamnyń órkenıettiligin, adamgershiligin kórsetetin mańyzdy aspektilerdiń biri – múmkindigi shekteýli azamattarǵa degen kózqaras pen olardyń qoǵamda tolyqqandy ómir súrýine múmkindik berý. Erekshe qajettilikteri bar adamdardy qoldaý jáne olardyń qoǵamǵa teń quqyly músheler retinde aralasýyn qamtamasyz etý tek memlekettiń emes, ár azamattyń mindeti. Inklıýzııa uǵymy osy baǵytta óte mańyzdy ról atqarady. Bul uǵymnyń máni – barlyǵyna teń múmkindik berip, eshkimdi qoǵamnan shettetpeıtin orta qalyptastyrý.
Qazaqstanda erekshe qajettilikteri bar adamdardyń sany 700 myńnan astam. Bul adamdardyń kópshiligi kúndelikti ómirde túrli kedergilerge tap bolady. Olardyń bilim alýǵa, jumys isteýge, mádenı jáne áleýmettik ómirge belsene aralasýǵa, demalýǵa quqylary bar ekeni zańmen bekitilgen. Osy quqyqtardyń iske asýyn qamtamasyz etý – qoǵamnyń adamgershilik mindeti.
Erekshe qajettilikteri bar adamdardy qoldaý kóptegen baǵyttardy qamtıdy. Birinshiden, bilim berý salasynda ınklıýzııaǵa erekshe kóńil bólinedi. Búgingi tańda Qazaqstanda arnaıy resýrstyq ortalyqtar men ınklıýzıvti bilim berý baǵdarlamalary mektepterde júzege asyrylýda. Bul balalardyń sapaly bilim alýyna múmkindik beredi. Muǵalimder ınklıýzıvti oqytý ádisterin meńgerip, erekshe qajettilikteri bar balalarǵa arnalǵan oqytý ádistemeleri keńinen qoldanylýda. Sonymen qatar, onlaın bilim berý platformalary erekshe qajettilikteri bar balalar úshin úıden bilim alý múmkindigin arttyrýda.
Ekinshiden, jumys salasynda da erekshe qajettilikteri bar azamattarǵa qoldaý kórsetý mańyzdy. Qazaqstanda múmkindigi shekteýli azamattardy jumysqa ornalastyrý úshin arnaıy baǵdarlamalar iske asyrylýda. Jumys oryndary úshin kvota engizilip, kásipkerlerdi erekshe qajettilikteri bar azamattardy jumysqa alýǵa yntalandyrý baǵytynda sharalar qabyldanýda. Sonymen qatar, múmkindigi shekteýli adamdardyń kásipkerlikpen aınalysýyna jaǵdaı jasalyp, olarǵa granttar men jeńildikti nesıeler beriledi.
Úshinshiden, qoǵamdyq ómirde erekshe qajettilikteri bar adamdar úshin qoljetimdi orta qalyptastyrý máselesi de mańyzdy. Pandýstar, taktıldi jolaqtar, Braıl álippesimen jazylǵan belgiler jáne dybystyq aqparattyq júıeler ornatylýy tıis. Bul adamdardyń qoǵamdyq oryndarda júrip-turýyn jeńildetedi. Qazaqstanda bul baǵytta oń ózgerister baıqalady, biraq áli de kóptegen ǵımarattar men kólik ınfraqurylymynda kedergiler bar.
Degenmen, barlyq tehnıkalyq jáne zańnamalyq ózgeristerden de mańyzdysy – qoǵamnyń erekshe qajettilikteri bar adamdarǵa degen kózqarasy. Olar týraly oılaý men qatynas jasaý mádenıeti durys qalyptasýy kerek. Qamqorlyq kórsetý – bul adamdardy aıaý nemese shekteý emes, olardyń áleýetin tolyqtaı ashýǵa múmkindik berý. Erekshe qajettilikteri bar adamdardy qurmetteý, olarǵa qoǵamnyń tolyqqandy múshesi retinde qaraý jáne olarmen teń qarym-qatynas jasaý mańyzdy.
Árbir azamat múmkindigi shekteýli adamdarǵa qurmetpen qarap, olardy qoǵamnyń bóligi retinde qabyldaýǵa mindetti. Kómek qajet bolǵan jaǵdaıda sypaıy túrde qoldaý kórsetý kerek. Árqaısymyzdyń bul baǵyttaǵy is-áreketimiz ınklıýzıvti qoǵamnyń qalyptasýyna yqpal etedi.
Inklıýzıvti qoǵam qurý – árbir azamattyń, árbir urpaqtyń mindeti. Erekshe qajettilikteri bar adamdarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý arqyly biz ózimizdiń adamgershiligimizdi, meıirimdiligimizdi kórsetemiz. Bul – bizdiń memleketimizdiń damýyna, órkenıetti qoǵam qurýǵa qosqan úlesimiz.
