Kúshtiń teń emes ekendigin Isataı Taımanuly da jaqsy túsindi. Biraq, bul jaǵdaı ony jasyta alǵan joq. Mahambet aqynmen birge el aralap úgit-nasıhat júrgizip, halyqty han men otarlaýshy ákimshiliktiń ádiletsiz saıasatyna belsendi qarsylyq kórsetýge shaqyrdy. Sol arqyly bılik oryndaryn halyq buqarasyna baılanysty ustanǵan áleýmettik saıasatynan bas tartqyzýdan úmittendi. Osy baǵytta tipten múldem basqa kózqarastaǵy múddeleri úılespeıtin Qaıypǵalı Esimuly sultanmen de ymyraǵa bardy.
Isakem sońyna ergen halqynyń úmitin aqtaý úshin jaryq dúnıeniń qyzyǵynan baz keshti. Sultandar Qaıypǵalı Esimuly jáne Shyńǵalı Ormanuly sııaqty kúrdeli sátterde túlki bulańǵa salyp, el múddesine satqyndyq jasaý onyń tabıǵatyna jat minez ekendigin tanytty. Ol zamany men qalyń qazaq ortasynyń qaıyspas qara naryndaı júgin kótergen dara tulǵaly perzent edi. Sondyqtan da aqtyq shaıqasqa túse otyryp, orta joldan qaıtpady. Eger batyrdyń zamandasy Baımaǵambet Aıshýaquly sultan sııaqtylar qazaq elin «jýasytý» (ýsmırenıe) isinde «erekshe jiger jáne Reseıge berilgendik» tanytsa, Isaekem, Mahambet jáne olardyń Qabylanbaı, Úbi sııaqty serikteri sol tarıhı kezeńde qazaq dalasyn qushaǵyna alǵan Kenesary Qasymuly men Jolaman Tilenshiuly bastaǵan azattyq qozǵalystarǵa óz únderin qosyp, halqynyń jigerin janydy. Batyrdyń sol bir kúrdeli tarıhı kezeńde kórsetken ónegesi keıin de rýh kóterer qýatyn joǵaltqan emes.
Isataı Taımanuly bastaǵan Orda buqarasynyń kóterilisi (1836-1838 j.j) aldyna qoıǵan maqsatynyń aıqyndylyǵymen jáne rýhanı tazalyǵymen erekshelenedi. Tabıǵatynan kósem, halyqshyl tulǵa Isaekem serikterimen birge Jáńgir hanǵa joldaǵan hatynda «Dushpandarymyz qastyq sózder taratsa da, bizder odan adalmyz», – dep jazdy. Isataı starshyn men onyń ıdeıalas serikteri ult tarıhyna el múddesine degen adaldyqtyń jınaqy kórinisi retinde endi.
Batyrdyń berik kúreskerlik ustanymy onyń otbasyna jaıly tıgen joq. Ózi maıdan dalasynda mert bolsa, uldary Jaqııa men Dinbaıandy 1837 jyly jeltoqsanda Baımaǵambet sultannyń jibergen áskeri tutqynǵa alyp, kelesi jyly Orynbor korpýsynyń áskerı soty ekeýin 3 jylǵa Latvııaǵa krepostnıktik jumysqa jiberedi. Olardyń keıingi taǵdyry belgisiz. Sultannyń tutqyny bolǵan áıeli Nesibáli men qyzy Dilzadanyń da keıingi ómiri beımálim.
Isaekemniń portretin birge júrgen úzeńgiles inisi Mahambetten artyq eshkim jasaı alǵan joq. Ol:
Han ulymen qas bolyp,
Qara ulymen dos bolyp,
………………………………..
Tórt-bes jyldaı alysyp,
Myna turǵan Isaekem
Hannyń bir taýyn qaıtarǵan.
At týarma shubardaı,
Er týarma bulardaı? – deıdi.
Mahambet aqyn ustanymynda Isataı jaı kóterilis basshysy ǵana emes, kemel de kemeńger, qoǵam úshin, ony jańa sapaǵa kóterý úshin týǵan kúresker, qaıratker tulǵa. Aqynnyń aıtýynda eshqandaı da asyra baǵalaý joq.
Isaekemniń kúreste ótken ómirine baılanysty aqynnyń aıtpaǵy, ókinishke qaraı, munymen aıaqtalmaıdy. Onyń jasaǵan tujyrymy tipten de aýyr, muńly da qaıǵyly. Ol tujyrym myna joldarda:
…Taımannyń uly Isataı
Aǵaıynnyń basy edi,
Altyn erdiń qasy edi,
Isataıdy óltirip
Qyrsyq ta shalǵan bizdiń el.
Tarıhı shyndyq sondaı, Isaekem sııaqty jalpyulttyq tulǵanyń ólimi azattyq úshin kúrestiń keıingi kezeńderinde de óz jalǵasyn taýyp jatty. Kenesary Qasymuly, Bekbolat Áshekeev, Álıhan Bókeıhanov bastaǵan Alash qozǵalysynyń qaıratkerleri, Qaırat Rysqulbekov…
Degenmen, biz búgin Isataı Taımanuly men Mahambet Ótemisulynyń bıik rýhy aldynda basymyzdy ıe otyryp, ótkenge salaýat aıtyp, olar armandaǵan zamannyń endi kelgenin, qanshalyqty aýyr kezeńderdi basynan keshirgenimen, qazaq eli óziniń negizgi, basty qundylyqtaryn saqtaı bilgendigin senimmen aıta alamyz. Isataı men Mahambettiń izdegenin izdep, olardyń isin ulyqtap jatsaq, bul áreket, umtylys durys jolda turǵandyǵymyzdyń kórinisi emes pe!
Mahambet aqynnyń tulǵasy men shyǵarmashylyǵyna tán mynadaı bir erekshelikke kóńil aýdarǵan jón. Ilki zamandardan jazýshy nemese aqyn óz shyǵarmashylyǵy arqyly ómirge, ózin qorshaǵan qoǵamdyq shyndyqqa qatynasyn bildirip, zamandastarynyń sanasynda jáne keıingi urpaq jadynda óz ornyn anyqtaýdan úmittenedi. Al shyǵarmashylyq ıeleriniń týyndylaryn oqyǵan qaýym olardan ózderiniń talǵam-tilegine jaqyn oılar men tujyrymdar taýyp, solar arqyly ishki rýhanı suranysyn qanaǵattandyrady. Osy negizge jazýshy men onyń oqyrmany arasynda ózara baılanys ornap, jeke qalam ıesine ǵana tán shyǵarmashylyq akti endigi ýaqytta qoǵamdyq mánge, maǵynaǵa ıe bolady. Iaǵnı jazýshylyq bastaý kózinde jeke tulǵaǵa ǵana tıesili proess bolǵanymen, tabıǵatynan qoǵamdyq júgi bar qubylys. Mundaı qasıet HIH ǵasyrda qazaq shyndyǵy jaǵdaıynda ómir súrgen Mahambet Ótemisuly sııaqty shyǵarmashylyq ıesine de tıesili. Degenmen, bul arada Mahambet aqyn shyǵarmashylyǵyna tán mynadaı bir erekshelik bar, oǵan kóńil aýdarmaı óte shyǵý qııanat bolar edi. Mahambet jazba mádenıeti erte kezeńderden damý alǵan eýropalyq qoǵamdardaǵy aqyn-jazýshylardaı ataq, daqpyrt úshin shyǵarmashylyqpen aınalysqan joq. Aqyn ómir súrgen qoǵamda shyǵarmashylyq ıesi úshin belgilengen túrli marapat, syılyqtar bolǵan emes, talantty syılaǵan halyqtyń qurmetinen basqa. Tipten aqyn shyǵarmalaryn keń aýqymda tarata alatyn baspa quraldary da joq-tyn. Aqyn janynan shyǵyp, kópshilikke arnalǵan oı ony tyńdaǵan kisiniń jadynda saqtalyp, aýyzeki aıtylǵan túrinde tarap, jańa tyńdaýshylaryn tabady. Al kisi aýzynan shyǵyp, aıtylǵan túrinde qabyldanyp, jadta saqtalǵan shyǵarmanyń keremettigi sonda, sóz qadirin biletin oı elegi men súzgisinen ótken onyń ón boıynda artyq eshteńe qalmaıdy. Iaǵnı uly talant aqylynan shyqqan tujyrym kópshiliktiń synynan ótip baryp, óziniń sońǵy formasyn tabady. Sonan soń jattalyp, urpaqtan urpaqqa ótedi. Mahambet aqynnyń árbir týyndysy, mine, osy joldan, ıaǵnı ýaqyt tezinen ótken.
Mahambet úshin poezııa ataq, daqpyrtqa bastaıtyn jol emes, onyń janynan, ishki tereń tebirenisinen týǵan jyr qas jaýyn jaıratatyn semser, qural. Endi, osy arada Mahambet jyryndaǵy han, sultandar men halyq arasyndaǵy ózara qarsylyq, eges jóninde. Biz bul taqyrypqa maqalanyń budan burynǵy bólimderinde toqtaldyq. Al bul arada onyń mynadaı bir qyryna nazar aýdarýdy jón dep bilemiz. Sońǵy jyldary bul máseleni tarıhı konteksten julyp alyp qarastyrý baıqalady (ásirese, jazýshy jáne jýrnalıst aǵaıyndar tarapynan). Máselen, M.Qulkenov pen Otarbaev 1992 jyly «Ólke» baspasynan jaryq kórgen eńbekteriniń sońynda baqılyq bolýǵa bet burǵan hannyń aýzyna «Áı, qos tentek, biriń aǵam, biriń inim, biriń batyr, biriń er kimge qarsy qol jınaǵanyńdy bilmeı óttiń-aý. Aqyry, balaqtaǵy ókpege aspandaǵy meni sattyń… «Qara albasty baqyrsyń» deý maǵan emes, úıdegi qatyndaryńa aıtar qarǵystaryń edi ǵoı», – degen sózdi sala otyryp, kóterilis basshylaryn bir sát bolsa da hannyń bıik parasatyn túsine almaǵan paryqsyzdar dárejesine túsirý baıqalady.
Árıne, bul berilgen pikirdi jazýshylyq ádiske jatqyza salýǵa da bolar edi. Olaı bolǵan kúnde kitap atyna qosymsha berilgen «jańasha kózqaras» degen anyqtaý tirkesti qaıda qoıamyz?
Týra osy mazmundaǵy pikirdi T.Boranǵalıulynyń «Egemen Qazaqstanda» jaryq kórgen «Máńgilik Mahambet» atalatyn tartymdy da kólemdi maqalasynan da oqımyz. Onda avtor «Átteń, qazaqtyń Isataı, Mahambet, Qaraýyl sekildi bedeldi adamdary el men jer tutastyǵy úshin biraýyzdy bolý ornyna ózara attandasyp, alysyp-julysyp shyǵa keldi. Baq-dáýletke umtylǵan jerde toıymsyzdyq, ese ketken jerde ashý-yza qaı zamanda qatar júrmegen?», – degen tujyrymǵa keledi.
Kórip otyrǵanymyzdaı, jalpy bul atalǵan eńbekterge ortaq bir saryn bar. Ol búgingi kún bıiginen kezinde el ishi ózara bitispes jaýlyqqa urynǵan eki toptyń ustanǵan pozıııalaryn ózara tabystyrý, jarastyrý. Tipten bul az bolǵandaı osy teketires barysynda Isataı jaǵyn bátýaǵa kelmegen «tentek», al Mahambettiń jeke basyn «qaıda barsa da kezengen jaýǵa kez kelip, sońynda «erkindikti naıza ushymen jeńip alý múmkin emestigin» kesh uǵyp, qalǵan ómirin qusalyqta ótkizgen qaıǵyly tulǵa retinde kórsetý baıqalady. Al osy pozıııa qanshalyqty negizdi?
Bul arada atalǵan avtorlardyń mynadaı tarıhı astarǵa (kontekst) kóńil aýdara bermeıtindigi baıqalady. Birinshiden, Isataı starshyn men Jáńgir han arasyndaǵy eges belgili dárejede jalpy qazaq qoǵamynda, onyń ishinde kishi júzde qazaqty orys bıligine súıenip basqarýdan úmittengen han-sultandar men eldi basqarý isinde burynǵy qalyptasqan dástúrdi basshylyqqa alý jaǵyndaǵy rý basylary arasyndaǵy egestiń logıkalyq jalǵasy edi. (Syrym batyr men Esim han arasyndaǵy j.b.s.s.).
Ekinshiden, HIH ǵasyr álem tarıhynda áleýmettik-taptyq qaıshylyqtardyń shıelenise túsýimen sıpattalady. Bul tek marksıstik ǵylym ǵana emes, basqa da kózqarastyq ustanymdaǵy aǵymdar tarapynan moıyndalǵan tarıhı qubylys. Naqty Bókeı Ordasyndaǵy tarıhı jaǵdaıǵa kelsek, munda áleýmettik shıelenisterge negiz bolǵan jergilikti mal sharýashylyǵymen aınalysatyn buqaranyń jer tapshylyǵyna urynýy boldy.
Mine, osy qalyptasqan tarıhı jaǵdaıǵa baılanysty Mahambet aqyn shyǵarmashylyǵy áleýmettik-buqaralyq baǵyt aldy. Oǵan deıin qazaq ádebıetinde «qara qazan, sary bala» qamyn shyǵarmashylyǵynyń negizgi ózegine aınaldyrǵan mundaı suńǵyla aqyn bolǵan emes. Al onyń «ejelden taban ańdysqan» has jaýy qara qazaq qamyn qaperine almaǵan Jáńgir han sııaqty handar men Baımaǵambet sııaqty sultandar, solardyń sońynan ergen jańa býyn «qarny jýan bıler».
Paradoks! Kezinde memlekettik ıdeologııa fýnkııasyn atqarǵan marksıstik kózqarastyq ustanymnan bas tartqan myna zamanda aqyn shyǵarmashylyǵyna baılanysty osy aqıqatty moıyndamasqa laj joq. Mahambet aqyn jersiz qalǵan buqaranyń, qorlanǵandardyń, biraq quldyqqa moıynsunbaǵandardyń, qasıet tutqan ata-qonystarynan yǵystyrylǵandardyń, biraq sol qonys úshin jan berip, jan alysýǵa ázir, ashynǵan kóptiń úni, jan daýsy. Aqyn bir jyrynda «Bizderdaǵy, Báıeke oza kóship, keń jaılap, erkin jatqan el edik», – deıdi. Mine, sol keıin qalǵan shynaıy ómirdi qaıtarý úshin «ereýil atqa er salǵanyn» bildiredi.
Tarıhı derek kózderi Isataı men Mahambettiń Jáńgir han men Baımaǵambet sultanǵa qarsy qol jınaǵanda eldi aralap úgit-nasıhat jumysyn júrgizip, ózderiniń kúres maqsatyn túsindirip, halyqtan qoldaý alýdan úmittengen. Bul jalpy barlyq qoǵamdarǵa tán kúres tártibi. Ózara egeske túsken kúshter halyqtyń, kópshiliktiń qoldaýyn alǵanda ǵana belgili bir nátıjege jete alatyndyǵyn jaqsy túsingen. Osy jolmen Isataı batyr bastaǵan saıası top ta júrdi. Baımuhamed sultan Orynbor áskerı gýbernatoryna jazǵan hatynda mynadaı faktini keltiredi: «Maǵan tapsyrylǵan bóliktegi qazaqtar meniń basqarýymnan qutylyp jáne erkindigin alýy úshin shekara boıynan kóship ketýdi oılastyryp, 1837 jyldan beri túrli keńester ótkize bastaǵan, al Taımanov Shekti rýynyń Tileýqabaq, Nazar jáne Qarakesek bólimderin ózi aralap, úndeýler taratty».
Bul tarıhı faktini A.F. Rıazanov atalǵan eńbeginde keltiredi. Eńbeginiń taǵy bir jerinde bul faktini tolyqtyra túsip, Isataı Taımanulynyń Orda elin Mahambet aqynmen birge aralaǵandyǵyn aıtady.
Osy mazmundaǵy tarıhı faktilerdi M.P. Vıatkın kitabynan da kezdestiremiz. Bul avtor kóteriliske baılanysty Mahambetpen birge el aralap óleń-jyrymen qarsylyqqa shaqyrǵan edi dep Shernııaz aqyndy da ataıdy. Jaı atap qana qoımaıdy, Mahambet Ótemisulynyń shákirti, Isataı batyr bastaǵan kóteriliske qatysyp, «jalyndy úgit jáne nasıhat», – júrgizdi deıdi.
Kóterilisshilerdiń nasıhatyna qarsy bılik oryndary da úgit jumysyn júrgizedi. A.F. Rıazanovtyń kórsetýine qaraǵanda bılik oryndarynyń bul sharasy nátıjeli bola qoımaǵanǵa uqsaıdy.
Kóterilisshilerdiń el arasynda úgit-nasıhat isin júrgizgendigi Mahambet jyrlarynan da anyq baıqalady. Aqynnyń «Jalǵan dúnıe», «At- jigittiń maıdany», «Arǵymaqtan týǵan qazanat», «Arǵymaq, seni saqtadym», «Ereýil atqa er salmaı», «Shamdansam, shalqamnan túser asaýmyn» jáne basqa óleń-jyrlary halyqty qoǵamdyq ádiletsizdikke qarsy turýǵa úndeıtin shyǵarmalar ekendigin ańǵarý, árıne, qıyn emes.
Arǵymaq, seni saqtadym,
Qulaǵyń seniń serek dep.
Azamat, seni saqtadym,
Bir kúnime kerek dep…
Aqynnyń jyrlary arqyly jasalǵan Isataıdyń kisilik jáne saıası kelbetin de, belgili dárejede, osy turǵydan qabyldaýǵa bolady. Mahambet aqyn kóterilistiń maqsat-muratyn onyń kóseminiń bolmys-bitimi men azamattyq ustanymyn kórsetý arqyly kópshilikke jetkizýge bolatyndyǵyn tereń ári dál paıymdaǵandyǵy baıqalady. Bul turǵydan alǵanda da, Mahambet aqyn-jańashyl, navator. Ádebıette, shyǵarmashylyqta jańa jol salýshy. Óz retinde qazaq óleńi jeke tarıhı tulǵanyń portretin somdaýda Mahambet shyǵarmashylyǵy arqyly jańa sapaǵa kóterilgendigin paıymdaýǵa bolady.
Mahambet áleýmetshil aqyn. Biraq aqynnyń áleýmetshildigi (nemese tapshyldyǵy) bizge tanys soıalıstik realızmniń jasandy tapshyldyǵy emes, ómirdiń ay shyndyǵy týǵyzǵan tabıǵı áleýmetshildik, buqarashyldyq. Mahambet qazaq jeriniń batys óńirinde (anyǵyraq aıtqanda, Orda elinde) belgili bir tarıhı (HIH ǵ. alǵashqy jartysy) qalyptasqan tarıhı jaǵdaıdy shyǵarmashylyǵynda sonshalyqty dál de áserli berip ketken kórkem oıdaǵy fenomendik qubylys. Osy rette uly Maǵjan aqynnyń «Tabaldyryq» atalatyn baǵdarlamalyq manıfesinde aıtqan myna pikiri eriksiz eske túsedi: «Shynynda, qazaqtyń ózinshe tereń adabııaty bolǵany haq hám bar. Qazaq ómiriniń túrli ózgerisi, óri-qyry, qaıǵysy-qýanyshy, oıy-qııaly adabııatynda túsip otyrǵan. Ázirshe, tipti tekserilmegen dáýirdi qoıa turyp, sońǵy dáýirdi alsaq, keshegi Murat, Mahambet, Bazar, Shortanbaı, Aqan seri syqyldy aqyndardyń eldiń muńyn, zaryn, oı, qııalyn jyrlaı bilgen shyn jyraýlar ekeni anyq».
Al Mahambet aqynnyń tapshyldyǵyna kelsek, taǵy da sol Maǵjan aıtqandaı «óz tabynan moıny ozyq jalpy taptyń, jalpy adamzattyń janynda qaıǵyly… ishekti» shertken tapshyldyq. Iaǵnı buqaralyq ustanym qazaq ádebıetinde burynnan, bolshevıkter bıligine deıin-aq bolǵan, tamyr jaıǵan ustanym. Al ony shyǵarmashylyqtaǵy bútin bir ustanym, konepııa dárejesine kóterip ornyqtyrǵan, árıne, Mahambet aqyn.
Mahambet shyǵarmalarynan baıqalatyn taǵy da bir mynandaı sarynǵa kóńil aýdarýǵa týra keledi. Kóterilis Reseı otarshyldyǵyna tán qatygezdikpen basylyp, onyń kósemi mert bolyp, oǵan qatysqan el adamdary qýdalaýǵa túsip, ádiletsizdik saltanat qurǵan shaqta qusalyqqa urynǵan shermende aqyn endi tereń kúızelistegi kóńil kúıin óleńderi arqyly bildirip, «aqyrynda esh boldy-aý el úshin etken eńbegim!» degen tujyrymdy bir emes, birneshe márte qaıtalaıdy. Kóterilis basshysy Isataımen birge «azdy kópke teńgerip» maıdan dalasynda mert bolǵan Qabylanbaı, Qaldybaı, Rysaly, Kebek jáne osy qatardaǵy «jaýdan ólgen jolbarystaryn» úzeńgiles serikteriniń attaryn atap, osynshama atqarylǵan eńbek, tókken qan men ter tekke ketti-aý degen ózek órter oıdy bildiredi. «Qorlyqta júrgen halqyma bostandyq alyp berem» degen muratyna jete almaǵanyna ókinedi.
Osy ókinishti tarıhtyń kelesi bir ıiriminde Maǵjan aqyn men Júsipbekteı zor talanttyń shyǵarmashylyǵynan da kóremiz. Týra bir ǵasyrdan soń. Aralarynda ǵasyrǵa jýyq merzim jatqan bul aqyndardyń shyǵarmashylyǵyndaǵy mundaı ortaq ózek qaıdan shyqqan? Mundaı basyńqy kóńil kúıiniń qandaı ortaq sebebi bar? Ol sol tarıhı kezeńde eldiń shynaıy táýelsizdigin, jeriniń tutastyǵy men bereke-birligin qorǵaı alatyn ulttyq memlekettilik qurylymnyń bolmaýyna baılanysty edi. Túrli tarıhı kezeńderde ómir súrgen uly aqyndar shyǵarmashylyǵyndaǵy sharasyzdyqtyń túp-tamyry osy jaǵdaıdan bastaý aldy. Ult múddesin qorǵaı alatyn memlekettiliktiń joqtyǵyn olar tamasha túsindi, óz taǵdyry arqyly sezindi. Á.Bókeıhanov memlekettigi joq halyq – jetim halyq degende, eldiń erleriniń osyndaı taǵdyry men muńly kóńil kúıin negizge alǵan bolý kerek.
