Qazaqta «ıt – opa, qatyn – japa» degen sóz bar. Osy sózderden-aq qazaqtyń dúnıetanymynda ıttiń alar orny erekshe ekenin ańǵarý qıyn emes. Iaǵnı ıt ıesine qaıyrymdy bolǵandyqtan, opasyzdyq jasamaıtyndyqtan, qazaq ıtti opa sanaǵan. Sondyqtan da ony jeti qazynanyń qataryna qosyp, erekshe áspettegen. Alaıda búginde jeti qazynamyzdyń qadirin jete túsine almaı jatqanymyz ókinishti. Sonyń ishinde qazaqy tóbet pen qumaı tazymyzdyń sırep ketkeni janǵa batady. Jetistikterin pash etip jatqanymyz shamaly. Máselen, qazaqtyń «Qonaq» esimdi tóbeti jýyrda ǵana ıt tóbelestirýden álem chempıony atanyp kelgenin estidińiz be? Jarysa jazyp, kórsetip jatqan buqaralyq aqparat quraldaryn kórmedik.
«Túgel» baspasóz klýbynda ótken brıfıngte osyndaı jaqsy jańalyqtan habardar boldyq. Bóribasar tuqymdy ıtter arasyndaǵy álem chempıonatynyń fınaly Máskeý qalasynda ótipti. Chempıonat birneshe kezeńge bólingen. Birinshi kezeńi Ýkraınadan bastalǵan. Odan soń Máskeýdiń Klın degen jerinde jalǵasyn taýyp, úshinshi kezeń Reseıdiń Voronej qalasynda ótken. Chempıonatqa 12 eldiń ıtteri qatysqan. Onyń ishinde Ýkraına, Bolgarııa, Ózbekstan, Reseı, Tájikstan sekildi elderdiń chempıon ıtteri kelgen. Bizden barǵandar bul jarysqa úsh ıt qosyp, oljaly qaıtypty. Chempıon bolǵan «Qonaq» atty ıttiń ıesi Aslanbek Muqashevtiń aıtýynsha, tóbeles tartysty ótken. Qonaq bul chempıonatqa úshinshi ret qatysyp tur eken. Eki ret joly bolmaı, úshinshi retki osy qatysýynda aldynan shyqqan azýlynyń bárin qan qaqsatqan. Sóıtip, ıesiniń qanjyǵasy 1 mıllıon teńgemen maılanypty.
Aslanbek Muqashevtiń aıtýynsha, ıtke de sportshylar sekildi bap kerek. Tili joq maqulyqty baptaý da ońaıǵa soqpaıdy. Júgirtý, denesin shynyqtyrý sekildi jattyǵýlar da úzilmeýi qajet.
Bir qyzyǵy, bizde «Tazy–Tóbet–Bóribasar» dep atalatyn respýblıkalyq federaııa da qurylǵan kórinedi. Itterdiń tóbelesi, tekti ıtterdi taný, saqtaý, býdandastyrý sekildi sharalardyń bári osy federaııanyń jumysy.
Bireýler ıtterdiń tóbelesi túkke qajeti joq dep esepteıdi eken. «Tazy–Tóbet–Bóribasar» respýblıkalyq federaııasynyń prezıdenti Oralbek Qaısanov bunymen kelispeıdi. «Itterdiń jekpe-jegi testik synaq», – deıdi ol. Iaǵnı tóbetterdiń tektiligin tóbeles arqyly ǵana ajyratyp, sol arqyly taza qandy tóbetterdi kóbeıtýge bolady eken.
«Tóbeles – tóbetterdiń qanynda bar qasıet», – deıdi Aslanbek Muqashev. Sondyqtan da tóbelesten tóbesi kóringen tóbettiń tegi tegin emes degen qorytyndy shyǵarýǵa bolady. Tóbetterdi tóbeleste synap, baǵalaıtyn tártibi bar. «Tazy–Tóbet–Bóribasar» respýblıkalyq federaııasynyń burynǵy prezıdenti Abylaı Amansúgirovtiń aıtýynsha, tóbet tóbeleske shyqqanda qarsylas ıtin birden bas salmasa, onda tektiligi bir satyǵa tómendeıdi. Sosyn taza qandy tóbet tóbeles barysynda esh ún shyǵarmaýy tıis. Yryldap, qyńsylaýy ne tisin aqsıtyp aıbat shegý tóbetke syn bolmaq. «Osynyń bárin baǵalap kelgende, tóbettiń tektiligi aıqyndala túsedi. Sodan keıin oǵan myqty qanshyq taýyp býdandastyryp, taza tóbet alýymyz kerek», – deıdi Abylaı Amansúgirov. Búginde, ókinishke qaraı, memleket qazaq ıtterine jete kóńil bólmeı otyr. «Tazy–Tóbet–Bóribasar» respýblıkalyq federaııasy da ıtke janashyr adamdardyń qarjysymen kúneltip keledi. «Eger memlekettiń qazaq ıtterine degen qamqorlyǵy zor bolsa, endigi álem chempıony bolyp kelgen Qonaqtan kúshik alyp qalýdyń amalyna kiriser edi», – dep keııdi Abylaı Amansúgirov. Onyń aıtýynsha, Túrikmenstan ózderiniń alabaılaryna memlekettik deńgeıde jaǵdaı jasap qoıǵan. Onyń ústine alabaılarmen aqsha da taýyp otyrǵan kórinedi. «Túrikmenstannan ońaıshylyqpen alabaı alyp shyǵa almaısyń, sottalyp ketýiń múmkin. Ol úshin ıtti memleketten satyp alasyń. Sonda ǵana memleket shekaradan alyp shyǵýǵa ruqsat beredi», – deıdi ol.
Erteń Qonaqtan keıin álemniń nazary qazaqtyń tóbetine aýady degen sóz. Qazirdiń ózinde shetelden tóbetti surap kelýshiler az emes. Shekaradan da ońaı alyp kete alady. Eger memleket Túrikmenstannyń tájirıbesin engizse, memleket bıýdjetine de qomaqty aqsha túser me edi? Sonda qazaqtyń tazysy Qazaqstanda ǵana emes, álemge de máshhúr bolar edi. Áıtpese búginde nemistiń ovcharkasynan tóbettiń nesi kem, artyq bolmasa… Abylaı Amansúgirov Reseıde taza qandy ıtterdiń bir kúshigi 1500-2000 dollar turatynyn aıtady. Al bizdiń tóbetter bar bolǵany 200-300 dollarǵa ǵana saýdalanady. Bul da tóbettiń durys nasıhattalmaýynan.
«Tazy–Tóbet–Bóribasar» respýblıkalyq federaııasynyń maqsaty da sol – taza qandy tazy men tóbet alý. Taǵy bir maqsaty – tóbet pen tazyny halyqaralyq standartqa kirgizý. Búginde bul eki ıtti de halyqaralyq standarttyń tiziminen kórmeımiz. Onda bizge tanys túrikmenniń alabaı ıti ǵana bar. Kóbine bizdiń tóbet sol alabaıdyń kóleńkesinde qalyp qoıa beredi eken. «Endigi maqsat osy qazaq tóbeti men tazysyn halyqaralyq standartqa kirgizip, búkil álemge pash etý. Sebebi halyqaralyq kórmelerge aparsaq ta, olardy alabaıdyń standartymen qabyldaıdy. Al bizdiń tóbettiń alabaıdan biraz aıyrmashylyǵy bar. Sondyqtan da bizdiń tóbetterdiń upaıy kóbine tómendep qalady. Sol úshin búginde biz alabaı men tóbettiń aıyrmasyn ajyratý úshin kúsh salyp jatyrmyz. Itterimizdi halyqaralyq standartqa kirgizý úshin 12 standarttan ótý kerek. Bizge sonyń endi tórt standartynan ǵana ótý qalyp tur. Ol úshin tóbettiń shyqqan tegin ǵylymı túrde aıqyndaý kerek, qaı dáýirden beri kele jatqanyn anyqtaý qajet, sondaı-aq tóbetterdiń kavkazdyq bóribasarlardan qandaı aıyrmashylyǵy baryn zertteýimiz kerek. Tóbettiń basqa ıtterdiń shatysynan shyqpaǵanyn, onyń o bastan tóbet bolyp jaratylyp, tóbet bolyp qalǵandyǵyn dáleldemekpiz», – deıdi Oralbek Qaısanov.
P.S.
Nesin aıtasyz, qansha aıtyp jazylǵanymen, búginde ulttyq sportymyzǵa jetkilikti deńgeıde kóńil bólinbeıdi. Buǵan Qazaqstan Respýblıkasy ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵynyń da aıtar ýáji bar. «Bıyl «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory Qazaqstandaǵy sporttyń 12 túrine 4 mıllıard teńge qarajat bóldi. Sonyń ishinde basketboldyń ózine 800 mıllıon teńgedeı qarajat qarastyrylsa, bizdiń ulttyq sportymyzǵa 100 mıllıon teńge ǵana bólindi. Al ulttyq sporttyń quramynda 25 sport túri bar. Iaǵnı 25 ulttyq sport túrin nasıhattaý úshin 100 mıllıon teńgeni jetkizýimiz kerek. Al ol qaı jaǵymyzǵa jetedi? Qaıta «Kókpardy» ǵana teledıdardan nasıhattap jatyrmyz, al qalǵandary buqaraǵa beımálim. Ózge eldiń sportyn nasıhattaǵansha, nege ózimizdiń ulttyq sporttyń nasıhatyn kóbeıtpeımiz? Basketbol, taekvondo, sambo, dzıýdo sekildi sporttardy kógildir ekrannan túsirmeımiz, al saıatshylyq, at jarys sekildi sporttarymyzǵa kelgende sarańdyq tanytamyz. Ulttyq sportymyzǵa degen kózqaras áli de teris», – deıdi ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵynyń baspasóz hatshysy Albert Múrsálimov.
Saltan SÁKEN, Astana, «Alash aınasy».
