«Venom. Sońǵy bı» jáne «Mýfasa. Arystan patsha» anımaııalyq fılmine dýblıaj jasaǵan akterler osy salanyń qyr-syry jaıynda aıtady.
Jaqynda ǵana úlken ekranǵa jol tartqan «Moana 2» anımaııalyq fılmi qazaqstandyq kassalar kestesinde birinshi orynda tur. Onyń qazaqsha nusqasynyń kassalyq úlesi 31 mıllıonnan asqan. Bul degenimiz, qazaqsha dybystalǵan týyndylarǵa suranystyń kóbeıgenin baıqatady.
Osyǵan baılanysty shet eldik týyndylardy qazaqsha sóıletken dýblıaj akterlerimen bolǵan suhbatty usynamyz.
- Ózderińiz jaıly aıtyp berseńizder. Dýblıajǵa qashan, qalaı keldińizder?
Talǵat Nurahmetov: Dýblıajben aınalysyp júrgenime 3 jyl boldy. Mamandyǵym boıynsha opera baǵytyndaǵy ánshimin. Dýblıajǵa daýysymdy án aıtatyn qabiletim arqyly ashtym. 2020 jyly qazaq tilindegi dýblıajǵa qyzyǵýshylyq paıda bolyp, áleýmettik jelidegi túrli trendterdi túsirip bastaǵan edik. Áýel basta ońaı bolǵan joq. Óıtkeni bizde ustaz bolmady. Ózimiz ınternetten qarap, daýys yrǵaǵyn qaıtalap, mátinderdi oqyp izdendik.
Ersultan Rymtaı: Dýblıajǵa bala kezimnen qyzyqtym. Kórgen fılmderimniń daýystaryn qaıtalap júretinmin. Negizi mamandyǵym – teatr jáne kıno aktery. Áleýmettik jelilerde ózime unaǵan vıdeolardy dybystap júrip, jigittermen onlaın tanysyp, Almatyda jınaldyq. Stýdııalarǵa baryp, kastıngterden óttik. Qazirgi tańda jeke-jeke artıst retinde jumys jasap jatyrmyz.
Erasyl Muhamadıev: Mekteptegi is-sharalarda júrgizýshi bolyp, qazaq ádebıetinen jarystarǵa baryp óleńder oqyp júrgetinmin. Mamandyǵym boıynsha fızıka pániniń muǵalimimin. Ýnıversıtet qabyrǵasynda júrgende dýblıajǵa qyzyǵýshylyǵym arta bastady. Áleýmettik jelilerde qazaqsha dybystalǵan úzindiler trend bola bastaǵanda men de jasap, ózimdi baıqap kórdim. Alǵashynda úzindilerdi dybystap, jelilerge saldym. Bári birden bolyp ketken joq. Ýaqyt óte kele birtindep oqyrmandar tirkele bastady. Resmı dybystap júrgenimizge 3 jyl boldy. Qazirgi tańda bul qyzyǵýshylyǵymyz jumysqa, tabys kózine aınaldy. Jigittermen top bolyp gollıvýdtyq bolsyn, qazaqstandyq bolsyn dybystaý salasyna qatysty ár túrli jumystardy atqaryp kelemiz.
- Dısneı kompanııasynyń ónimderin dybystaýǵa qalaı múmkindik aldyńyzdar?
Erasyl Muhamadıev: Biz dýblıaj akteri retinde kastıngke baryp, dybystap kórdik. Dısneı kompanııasyndaǵy adamdar tekserip, daýysymyz unaǵannan keıin, bizdi bekitip, dybystaýǵa shaqyrdy. Sodan keıin qujattarǵa qol qoıyp, kompanııanyń talaptaryna kelistik. Kelisim boıynsha qaı keıipkerdi dybystaǵanymyzdy aıtýǵa bolmaıdy. Nege aıtqyzbaıtyny ózime de qyzyq. Kerisinshe eger aıtylatyn bolsa, kórermender kóbirek qyzyǵatyn sııaqty.
- Dýblıaj jasaǵan týyndylaryńyzdy úlken ekrannan kórgendegi áserlerińizben bólisseńizder. Ózderińizge kóńilderińiz tola ma?
Talǵat Nurahmetov: Kınoteatrlardan ózimiz dybystaǵan ónimderdi kórý armandarymyzdyń biri bolatyn. Eń basynda áleýmettik jelilerge salǵan úzindilerimizdi adamdardyń tyńdaǵanyna, kórgenine rıza bolatynbyz. Sondaı kishkentaı dúnıeden bastalǵan nárse bizdiń daýysymyzdy úlken ekranǵa jetkizdi. Ózińe kóńil tolmaýshylyq árqashan bolady dep oılaımyn. Kóńiliń tolatyn bolsa, óneriń ary qaraı jalǵaspaı qalady.
Erasyl Muhamadıev: Qazirgi daýsyńmen 1-2 jyl burynǵy jasaǵan dýblıajdy salystyryp qarasań, aıyrmashylyq baıqalady. Óıtkeni ýaqyt óte kele toqtamaı jumys isteýdiń arqasynda tájirıbe jınalyp, daǵdylarymyz arta bastady. Aldyńǵy dybystaǵan materıalymyzǵa qaraǵanda qazirgi sapalyraq.
Ersultan Rymtaı: Ýaqyt óte kele adamnyń óz-ózine qoıatyn talaby joǵarylaı beredi. Sondyqtan burynǵy jasaǵandaryńa kóńiliń tolmaıdy. Barlyǵynda solaı bolý kerek, solaı bolady da dep oılaımyn. Árıne estigen kezde, kórgen kezde myna jerin budan da jaqsylap jasaý kerek edi degen oı árqashan bolady.
- Aýdarma tili qıyndyq keltirgen joq pa?
Erasyl Muhamadıev: Eń birinshi aýdarmashylar aýdarady. Odan keıin redaktorlarǵa beriledi. Sosyn ony keıipkerdiń erniniń qımylyna qaraı ıkemdeıdi. Akter dybystaǵanda qadaǵalaıtyn rejısser bar. Sol kisi qarap, mátin uzaq bolyp tursa tapsyrma beredi. Maǵynasyn saqtap, qysqartamyz. Buǵan mysal retinde «Arystan patsha» mýltfılminiń birinshi bólimin aıtýǵa bolady. Biraq bul jobaǵa jas bolǵandyqtan biz qatyspadyq, aǵalarymyz dybystady. Bul mýltfılmde oryssha «Shram», aǵylshynsha «Scar» degen keıipker bar. Biraq ony qazaqshaǵa «Tyrtyq» dep aýdarmaǵan eken. Óıtkeni túpnusqasyndaǵy erin qımylymen sáıkes kelmedi. Onyń ústine «tyrtyq» degen sóz keıipkerdiń tabıǵatyn ashyp kórsete almady. Erin qımylyna «yzǵar» sózi sáıkes keletin bolǵandyqtan, osy sózben almastyrdy.
- Dýblıaj tili qandaı til bolǵany durys, ádebı, álde aýzyeki til?
Erasyl Muhamadıev: Meniń oıymsha burynǵymen salystyrǵanda qazir kórermender aýyzeki tildi, ómirdegideı sózderdi estigendi qalaıdy. Keıbir adamdar «nege ádebı dybystaǵan?» dep jatady. Negizi biz olaı jasamaımyz. Tilimizge qaraı naqyshtap, ózimizdegi ózekti máselege qaraı ıkemdep, kórip otyrǵan adamǵa qyzyq bolatyndaı etip jasaımyz. Bylaısha aıtqanda qazaq tiliniń «vaıby» sezilip turatyndaı bolýy kerek.
Ersultan Rymtaı: Biz ómirde oryssha sózder qosyp sóılegennen keıin, taza qazaqsha dybystalǵan dúnıeler ádebı bolyp estiletin shyǵar. Biraq barynsha qoldanystaǵy sózdermen dybystaımyz. Máselen, «Venom.Sońǵy bı» fılminde «qoısaı», «qoıshısh» degen sııaqty dıalekt sózderdi qoldandyq. Eń bastysy oryssha sózder qosylmaıdy. Múmkin sol úshin adamdarǵa aýyzeki til retinde estilmeıtin shyǵar.
- Dýblıaj qanshalyqty mańyzdy? Qazaqstandaǵy burynǵy dýblıaj mektebin qalaı baǵalaısyzdar?
Ersultan Rymtaı: Kishkentaı kezimizde kórip ósken keıipkerlerdi oılasaq, olardyń oryssha sóılegenderi eske túsedi. Óıtkeni biz olardy oryssha tyńdadyq. Sol sııaqty qazirgi balalar qazaqsha dybystalǵan dúnıelermen ósetin bolsa, qazaq tilin bilip, qazaqsha oılana alatyndaı bolady. Sol úshin qazaqsha oılanatyn jastardy qalyptastyrý úshin dýblıaj mańyzdy. Burynǵy dýblıaj degende «Meniń atym – Qoja» fılmi elesteıdi. Ol kisilerdiń dybystaǵandary jadymyzda umytylmaıdy. Qazirgimen salystyrsaq, akterlyq sheberlik jaǵynan ol kezdegi dýblıaj akterlaryna jetpeıdi. Al tehnıkalyq jaǵynan qarasaq, qazirgi dýblıaj sapalyraq.
Talǵat Nurahmetov: Dýblıaj – óte mańyzdy. Óıtkeni adam ne estise, sony aıtady. Áleýmettik jelilerde shet tilindegi trendter paıda bolsa, balalar sony qaıtalap jatady. Al qazaqsha dybystalǵan, qazaq tilindegi ónimderdi kóbeıtýge kishkentaı bolsyn áreket jasalsa, bolashaqta mindetti túrde nátıje shyǵady.
Erasyl Muhamadıev: Dýblıaj óte mańyzdy. Ásirese qazaq tilindegi. Buryn, kishkentaı kezimde, sapaly dýblıajdar tek orys tilinde bolatyn. Bala oryssha kórse, soǵan qyzyǵyp tili de oryssha shyǵady. Qazaq tilindegi jobalar kóbeıgen saıyn «qazaqsha dýblıaj onsha emes» degen sııaqty teris qalyptasqan pikirler bolmaıdy. Qazir kóbi sınhrondy dýblıaj ben voısover dýblıajdy shatastyryp salystyryp jatady. Voısover dýblıajda túpnusqa daýystyń ústinen dybys jazylady. Munda bir adam 3-4 keıipkerdi dybystaı beredi. Al sınhron dýblıajda túpnusqa daýys alynyp tastalyp, ár keıipkerdi bir akter dybystaıdy. Sondyqtan ol sapaly shyǵady. Osyndaı sapaly dýblıajdar kóbeıgen saıyn adamdarda jaqsy pikir qalyptasady.
Ersultan Rymtaı: Teledıdardan kórsetiletin ónimder voısover dýblıaj. Al kınoteatrdaǵylar resmı sınhron dýblıajdar. Sınhrondy dýblıaj jasaǵanda demin, emoııasyn qosyp, akterlyq sheberlikpen dybystaýyń kerek. Kóbi osyndaı aıyrmashylyqtaryn bilmeı jatady. Sol úshin sheteldik sınhron dýblıajben elimizdegi voısover dýblıajdy salystyrady.
- Suqbattaryńyz úshin raqmet!
Mereı Myrzaǵalıqyzy
«Adyrna» ulttyq portaly
