Adam saýdasy máselesi búkil álemde ózekti jáne esirtki men ony satýdan keıingi qylmystyq kiris kólemi boıynsha úshinshi orynda tur.
Qazirgi quldyq faktileri bizdiń elde de tirkelgen. Qazaqstanda jyl saıyn ishki ister organdary osyndaı 150-ge jýyq qylmysty anyqtaıdy. Elimizde adam saýdasyna qarsy kúres týraly zań boıynsha jumys eki jyldan beri júrgizilip keledi. Qujatqa engizilgen normalar men túzetýlerdi talqylaýǵa 50-den astam sarapshy qatysty. 100-den astam otyrys ótip, olardyń árqaısysynda zań jobasynyń árbir tarmaǵy muqııat qaraldy. Ázirleýshilerdiń aıtýynsha, jańa qujat adam saýdasy qurbandarynyń barlyq qoldanystaǵy quqyqtaryn jáne olarmen jumys isteý algorıtmin qarastyrady.
«Ortalyq Azııa óńir retinde kóshi-qon proesterine óte táýeldi. Kóshi-qon dınamıkasy óte belsendi, munda biz aımaqtaǵy, onyń ishinde Qazaqstandaǵy kem degende 5-6 mıllıon mıgrant týraly aıtyp otyrmyz. Árıne, mundaı kezde adam saýdasy qubylysy da keń taraǵan. Biz munda jynystyq qanaýmen qatar eńbek qanaýyn qosa alǵandaǵy úrdisti kórip otyrmyz. Mamandar zańnyń qabyldanýy jeke tulǵaǵa qarsy qylmyspen kúreste jasalǵan úlken qadam ekenin aıtady. Bul adam saýdasymen tıimdi kúresýge múmkindik berip qana qoımaıdy, eń bastysy, kóshede jaıbaraqat júrip, adal eńbek etip, eshnárseden qoryqpaı júrgen árbir adamǵa jeke qaýipsizdikti sezinýge yqpal etedi»,- halyqaralyq kóshi-qon uıymy mıssııasynyń jetekshisi Zeınal Gadjıev.
Qazaqstanda jynystyq qanaý, eńbekke jegý, kúshtep qaıyr suraý jáne bala asyrap alý maqsatynda satý, jańa týǵan nárestelerdi satý sııaqty adam saýdasyna qatysty qylmystyq is tirkelgen. Osyǵan oraı, jańa zań jobasy azamattardy zańsyz qanaýǵa tartý ádisterin qamtıtyn «adam saýdasy» anyqtamasyn keńeıtedi. Bul qorqytý nemese kúsh qoldaný, adam urlaý, alaıaqtyq, aldaý, bılikti asyra paıdalaný jáne para alý. Qalbyldanǵan zań aıasynda quqyq qorǵaý organdary atalǵan isterdiń barlyǵy boıynsha qylmystyq is qozǵaýǵa múmkindik týdy.
