Muhtar Maǵaýınniń kezekti jańa maqalasy jazýshynyń jeke magauin.com veb-saıtynda jarııalandy. Abaı óleńderiniń tekstologııasyna arnalǵan bul maqalada aqyn jınaqtaryndaǵy kemshilikter men aldaǵy jańa jınaqqa nusqa bolar usynystar aıtylǵan. Búgingi "Abaı joly" aıdaryna osy maqalany qaıtara jarııalap, kópshilik nazaryna usynǵandy jón kórdik.
Abaı shyǵarmalarynyń kanondyq nusqasy budan seksen bes jyl buryn qalyptasty. 1909 jylǵy alǵashqy kitabynan tamyr tartqan, budan soń, 20-30-jyldarda júre tolyǵyp, túzelgen, aqyry, 1939 jyly, latynsha basylǵan eki tomdyq «Tolyq jınaqta» belgili bir órege jetken barlyq basylymnyń túıindi qorytyndysy – uly aqynnyń júz jyldyǵyna oraı, 1945 jyly jaryqqa shyqqan akademııalyq, úlken bir tomdyq bolatyn. Búgingi kúnde túıindi, eń bir senimdi túpnusqa esepti dep aıtar edik.
Əıtse de... Ǵylym ataýly, onyń ishinde ədebıettaný, ıaǵnı bul rette abaıtaný únemi jańǵyryp, jetilip otyrmaq. Osy turǵyda, uly aqyn shyǵarmalarynyń tekstologııasy da jańasha kózqaras oraıynda, eń bastysy – jeke bir týyndylardyń ishki tabıǵaty, syrtqy túrinen bastaý alatyn baıyp, tujyrymdarǵa jol ashsa kerek. Abaı shyǵarmalaryn túgendeý, tolyqtyrý jəne nusqalaý – arǵy, bergi zamandaǵy jəne qashanda eń ǵulama abaıtanýshy bolyp qala beretin Muhtar Əýezovtiń eresen eńbeginiń arqasynda júzege asty. Muhań sol tar zamannyń ózinde bútkil qazaq halqyna Abaıdy Abaı qalpynda tanytyp ketken edi. Mətinderiniń naqtylyǵynan bastap, úılesimdi ýəzinge deıin ǵylymı eksheý, qapysyz tekseristerden ótkerdi. Atap aıtý kerek, Abaıdyń túbine jetý tym qıyn. Eleýli turǵylardy aıtpaǵanda, usaq-túıekke deıin jiti qadaǵalaýǵa tym kóp ýaqyt keter edi. Sondyqtan da Muhańnan keıingi zamanda Abaı tekstologııasynyń jekelegen sətterine qatysty ərqıly, keıde kereǵar pikirler aıtylyp júrdi. Tipti, ortaqol bir ədebıetshi Abaı tekstolgııasyndaǵy olqylyqtar týraly tutas bir eńbek jazdy. Shaǵyn kitap. Baıyptaı qarasaq, bastan-aıaq joramalǵa qurylǵanyn kóremiz. Myna biz bir de bir sózin almas edik. Óıtkeni, 1909 jylǵy alǵashqy jınaq, Múrseıittiń kóshirmeleri negizinde qalyptasqan keıingi basylymdar óz aldyna, uly Abaıdyń kóldeneńnen qaraǵanda qısynsyz, kópe-kórneý jańsaq tərizdi kez kelgen sózin jańartý, ózgertý úshin úlken jaýapkershilik kerek. Bilgirlik emes, tanymnyń eń joǵarǵy deńgeıi. Osy oraıda, júz jyldyq abaıtaný ǵylymynyń eń sońǵy túıindi qorytyndysy – Abaı shyǵarmalarynyń 2020 jyly jaryqqa jetken úsh tomdyq akademııalyq jınaǵy dep tanylýǵa tıis. Bizdiń endigi azdy-kópti tolǵamdarymyz osy sońǵy basylym tóńireginde órbimek.
1
Aıttyq, shyn mənisinde abaıtanýdyń túp negizi barlyq zamanda bas abaıshyl bolyp qala berýge tıis uly Muhtar Əýezovtiń rııasyz, kúrdeli, əri jankeshti ǵalamat eńbeginiń nətıjesinde júzege asqan edi. Jəne Abaıdyń aldy, artyn túgeldeı arshyǵan, bolashaqqa úlgi tastaǵan uly Muhań qashanda aınymas úlgi bolyp qala berýge tıis. Bul rette M.Əýezov zamanynyń almaǵaıyp qıyndyǵy, shekteýli tar sheńber jónin, fashıstik ıdeologııamen qatar, antalaǵan kóp nadannyń qyrsyq, keselin alǵa tartpaı-aq qoıalyq. Óziniń ǵylymı zertteýleri, tarıhı tetralogııasy arqyly Abaıdy əýeli qazaqqa, sodan soń bútkil sovettik ımperııa sheginde ǵana emes, belgili mólsherde əlem jurtshylyǵyna da tanytqan uly jazýshy, uly ǵalym birtalaı «usaq-túıekke» nazar aýdarýǵa, əlde murshasy kelmegen, əlde qazbalaı dəıekteýdi qajet tappaǵan sııaqty. Məselen, Abaı óleńderindegi tynys belgileri. Jəne ýəzin jóni de aqyrǵy mejesine jetpegenin kóremiz.
Əlbette, tynys belgileri sóılem qurylysyn qalyptaýmen qatar, teris qoılyǵan jaǵdaıda, túzikti buzýy, tipti, maǵnalyq jańsaqqa ushyratýy kədik. Qashanda núkte (.) men útir (,), qos núkte (:) men útirli núkte (;) ǵana emes, suraý (?) men lep (!) belgileri, syzyqsha (–) men kóp núkte (...) mətin mazmunymen qatar, onyń mən-maǵnasyn da aıqyndaı túspek.
Osy, tym jupyny kórinetin, shyn mənisinde aıryqsha mańyzdy jazý nusqalary Abaıdyń 20-30-jyldar turypty, 1945 jylǵy tolyq jınaǵynan bastap, budan keıingi qos tomdyqtar, aqyry biz təjirıbelik nusqa retinde arqaý qylmaq úsh tomdyqqa deıin jappaı ushyrasatyn úlken kinərat. Iaǵnı, ədepki tynys belgileriniń tıesili ornyn tappaýy, tipti, jańsaq tańbalanýy.
Abaıdyń ərqıly basylymdaryndaǵy kez kelgen óleńiniń turpatyna qarańyz. Məselen, əıgili «Aıttym səlem, qalamqas»:
Aıttym səlem, qalamqas (útir)
Saǵan qurban mal men bas (núkte)
Saǵynǵannan seni oılap (útir)
Keler kózge ystyq jas (núkte)
Bir shýmaq – eki sóılemge jiktelgen. Shyn mənisinde jalǵyz-aq sóılem bolýǵa tıis. Əýez ben maǵna jaǵynan ǵana emes, shýmaqtyń tutastyǵy úshin.
Aıttym səlem, qalamqas,
Saǵan qurban mal men bas (útir)
Saǵynǵannan seni oılap,
Keler kózge ystyq jas.
Burynǵy-sońǵy barlyq basylymda osy alǵashqy shýmaq qana emes, bútkil óleń, eń sońyna deıin, ər shýmaqta qaq ortasynan bólinip otyrǵan.
Qylyǵyńa joq aǵat (útir)
Qarap toıman júz qabat (núkte)
Ystyq tartyp barasyń (útir)
Bir saǵattan bir saǵat (núkte)
Naqty kórsetkenimizdeı, ekinshi tarmaq sońyndaǵy núkte (.) ədepki útirmen (,) almasýǵa tıis edi. Osy bir óleń, bir úzikter ǵana emes, bútkil Abaı, kez kelgen jańa shýmaǵynda únemi ekige jarylyp otyrady. Məselen:
Jazǵytury qalmaıdy qystyń syzy,
Masatydaı qulpyrar jerdiń júzi (núkte)
Jan-janýar, adamzat antalasa,
Ata-anadaı eljiter kúnniń kózi.
Aıtqanymyzdaı, birtutas qurmalas sóılem eshbir qısynsyz eki jaı sóılemge jiktelgen. Abaıdyń uzyna boıynda. Rabaısyz irkilis óz aldyna, sol eki sóılem eki jaqqa tartyp turmaq. Keıde aldyńǵy sóılem aıaqsyz, kelesi sóılem bastaýsyz qalatyny da bar. Məselen, mezgilsiz ótken uly Əbdirahmanǵa qatysty zarly tolǵaýdyń birinde:
Orynsyz aıtpaǵan,
Túzý joldan qaıtpaǵan (núkte)
Arnaý óleńniń keıipkeri – Əbishtiń ózi ekeni kórinip tur. Endi osy, tııanaqtalǵan sóılemnen keıingi eki tarmaq:
Jaqsylyq qylar orynda
Aıanyp boıyn tartpaǵan.
Kim? – dep surasaq qısyndy. Bul kim? Əbdirahmen emes. Alǵashqy eki tarmaqtan soń núkte (.) qoıylǵan sebepti, oı júıesi úzilip qalǵan. Anyǵy:
Orynsyzdy aıtpaǵan,
Túzý joldan qaıtpaǵan (útir)
Jaqsylyq qylar orynda
Aıanyp boıyn tartpaǵan.
Iaǵnı, Əbish týraly birtutas tolǵam, eki emes, bir sóılem arqyly berilgen.
Sondaı-aq:
Məz bolady bolysyń,
Arqaǵa ulyq qaqqanǵa (núkte)
Endigi jalǵastyq:
Sheltireıtip orysyń,
Shendi shekpen japqanǵa.
Taǵy da qaıyra suraýǵa məjbúrmiz: shendi shekpendi kim, kimge jaýyp tur? Bolysymyz məz boldy da bitti. Óıtkeni, birtutas sóılem qaq ortasynan tııanaqtaýshy núktemen tujyrylǵan. Maǵnalyq jəne mazmundyq tutasyna qarasańyz, tap bylaı eken:
Məz bolady bolysyń,
Arqaǵa ulyq qaqqanǵa (útir)
Sheltireıtip orysyń
Shendi shekpen japqanǵa.
Bar joǵyńyz túgendeldi.
Sondaı-aq:
Asqa, toıǵa baratuǵyn,
Jany asyǵyp, jas jigit (núkte)
Qolǵa ketti, jaýǵa bir kún,
Tiri adamnyń isi – úmit.
Ekinshi tarmaq – qaq ortadaǵy núkteni útirmen almastyryńyz. Tek osy, mysalǵa keltirilgen eki-úsh óleń ǵana emes, Abaıdy bastan-aıaq, tórt tarmaq ataýlyny qaıyra túgendep shyǵasyz.
Endi, tórt tarmaqtan góri kúrdelirek shýmaqtar.
Taıǵa mindik,
Toıǵa shaptyq,
Jaqsy kıim kıinip (núkte)
Úki taqtyq,
Kúlki baqtyq,
Joq nemege súıinip (núkte)
Kúıkentaı kútti,
Qus etti,
Ne bitti?
Ortańǵy eki joldaǵy orynsyz núktelerdi alyp tastańyz. Toǵyz tarmaqty, ədemi bir sóılem bolyp shyǵady.
Uqsas, úıles taǵy bir úlgi:
Em taba almaı,
Ot jalyndaı
Toldy qaıǵy keýdege (núkte)
Syrlasa almaı,
Sóz asha almaı
Pendege.
Ortańǵy núkteniń qısyny joq. Óıtkeni bul úzik te qurmalas keıipti bir sóılem.
Sondaı-aq, alty tarmaqty «Baı sekildi» jəne artyq núktelerden qutylýy kerek. Bular ǵana emes, taǵy qanshama óleń qazirgi shekteýli qalybyn uzartýǵa tıis.
Mundaı orynsyz, qısynsyz jəne maǵnasyz, jańsaq núkteler, əsirese əıgili «Segiz aıaqqa» aıryqsha zardap keltirgen. Tolǵaýdyń ər shýmaǵy – segiz tarmaqtan quralǵan jəne kúmənsiz, bul segiz tarmaq – bólshek emes, bútin, tutas bir sóılem.
Alystan sermep,
Júrekten terbep,
Shymyrlap boıǵa jaıylǵan;
Qııýdan shaýyp,
Qısynyn taýyp,
Taǵyny jetip qaıyrǵan;
Tolǵaýy toqsan qyzyl til,
Sóıleımin deseń óziń bil.
Bəri jón, ərbir tarmaq, tynys belgilerimen qosa, tupa-tup óz nusqasynda. Tek qana, útirli núktelerdiń (;) ornyna ədepki útir qoısaq qısyndyraq. Biraq qate joq. Dəp osy kúıinde 2020 jylǵy jınaqta tur. Alaıda... bul – akademııalyq basylymǵa tıesili tańba emes. Shynyn aıtsaq, bir zamanda Muhtar Maǵaýın qalyptaǵan úlgi. Útir, núktesine deıin. Alǵash ret Abaıdyń 1986 jylǵy, sol kisi basqarǵan eki tomdyǵynda. Bútkil «Segiz aıaq» bastan-aıaq, dəp osy úlgimen. Budan soń, «Jazýshy» baspasy 1995 jyly shyǵarǵan merekelik eki tomdyqta kórinis beripti. Osy bastapqy bir shýmaq qana. Endi 2020 jylǵy akademııalyq úsh tomdyqta. Jón eken deıik. Biraq manaǵy alǵashqy segiz tarmaq. 1986 jylǵy atalmys toptamadan qaz qalpynda ala salǵan. Onsha jón bolmaı tur. Óıtkeni, bizdiń nusqa tolyǵymen qabyldanbapty. Tek əýelgi, bastapqy shýmaq qana 1986 jylǵy úlgide. Budan əri... attap júrmegen. Endi baıaǵy kepesh. Jańa, akademııalyq úsh tomdyqta ər shýmaq, tutas bir sóılemdi qatarynan úsh ret bólshektegen, kembaǵal qalpynda. Nege alǵashqy shýmaqty ǵana jańa úlgide qabyldap, budan soń qalǵan jıyrma tórt shýmaqty burynǵysha qotara salǵan dep bas aýyrtpaıyq. Akademııalyq qaıratkerler tapa-tal túste jan qınap, útir men núkteni shuqylap otyrýdan jalyǵyp ketken de, úırenshikti soqpaqqa qaıtadan túsken. Anyǵy – bularǵa 1986 jylǵy basylym múlde belgisiz qalypty. Endi minekıińiz:
Ótkirdiń júzi,
Kesteniń bizi
Órnegin sendeı sala almas (núkte)
Bilgenge marjan,
Bilmeske arzan,
Nadandar bəhra ala almas (núkte)
Qınalma beker til men jaq,
Kóńilsiz qulaq – oıǵa olaq.
Qaıtalap aıtaıyq, aıryqsha kórkem jəne tereń maǵnaly óleń shýmaǵy – segiz tarmaqty bir sóılem. Mənsiz, maǵnasyz, shalaǵaı úsh bólshekke jiktedik. Jəne bútkil «Segiz aıaqty» aqyryna deıin.
Endi 1986 jylǵy nusqamyzdy qaıyra baıyptasaq:
Alystan sermep,
Júrekten terbep,
Shymyrlap boıǵa jaıylǵan,
Qııýdan shaýyp,
Qısynyn taýyp,
Taǵyny jetip qaıyrǵan,
Tolǵaýy toqsan qyzyl til,
Sóıleımin deseń óziń bil.
Ótkirdiń júzi,
Kesteniń bizi
Órnegin sendeı sala almas,
Bilgenge marjan,
Bilmeske arzan,
Nadandar bəhra ala almas,
Qınalma beker, til men jaq,
Kóńilsiz qulaq – oıǵa olaq.
Mine, osy qurylym, osy úlgimen basynan sońyna deıin – jıyrma bes shýmaq tutasymen. Endigide uly Abaıdyń barlyq óleń murasyn biz shet-jaǵalap kórsetken úlgi boıynsha, tynys belgilerin jańasha qalyptap, túzep shyǵý – eshqandaı qıyndyqqa túspese kerek. (Bir ýaıym júz qaıǵyny qozǵaıdy degendeı, renishpen eske tústi: budan qyryq jyl buryn, qaıyra shyǵyp jatqan Shəkerim shyǵarmalarynyń ýəzin, ólshemine qatysty kólemdi maqala jazyp edik, bərin birdeı qamtý múmkin emes, naqty bir mətinderdi mysalǵa keltirip; keıingi basylymdarda kóbi túzetilipti, bul sóz – manaǵy ataýly úzikter týrasynda ǵana, al dəp osy úlgidegi taǵy qanshama óleń sol buzylǵan qalpy, kúni búginge deıin nesheme qaıyra jarııalandy; al negizi berik Abaıdyń jaǵdaıy basqasha, meniń osy oraıdaǵy, aıtqan jəne aıtylmasa da aıqyn tanylyp turǵan barlyq lepesim erte me, kesh pe, múlde eskerýsiz qalmas dep úmittenem.)
2
Endi Abaı óleńderiniń syrtqy qurylymy – ýəzin týrasynda azǵana sóz.
Eski qoljazbalarda qandaı da óleń-jyrdyń syrtqy qurylymy eskerile bermeıdi. Məselen, «Segiz aıaq» mindetti túrde segiz tarmaq retinde tańbalanýy shart sanalmaǵan. Bir jolyn ekinshi jolǵa tirkeleı beredi: «Alystan sermep, júrekten terbep, shymyrlap boıǵa jaıylǵan...» degen sııaqty. Osy rette men jaqsy biletin, túbegeıli zerttep tanyǵan Shəkerim qoljazbalary bastan-aıaq derlik qara sóz úlgisimen tańbalanǵan edi. Aqyn aqtalǵan kezde, ońaı olja taýyp, japyrlaı umtylǵan «shəkerimtanýshylar» sol beti kóshirip, kóp rette sol qalpynda derlik baspaǵa usynyp júrdi. Al Abaıdyń jóni basqasha sheshim tapqany əýeldenaq saýatty qolǵa túskendikten. «Segiz aıaq» – segiz tarmaq retinde, basqa óleńder de qadarynsha, tıesili jol, derbes shýmaqtarymen ajyratylyp. Əıtkenmen, bul rette de nazardan qaqas qalǵan jaǵdaılar ushyrasady.
Uly Abaı əý bastan, jas kezinde ózgeshe úlgili shyǵys ədebıetin ıgere tanyǵan edi.
Fzýlı, Shəmsı, Səıhalı,
Naýaı, Saǵdı, Ferdaýsı,
Hoja Hafız – bu həmməsı –
aqyndyq mektebiniń bastaýy boldy. Osy rette bizge jetken sanaýly týyndylary: «Iúzi – raýshan, kózi gaýhar» shəkirttik elikteý desek, «Əlifbı» óleńi – bilimdar ǵana emes, shyǵys poezııasynyń qyr-syryn erkin ıgergen kemel týyndy. Al aqyndyq jolǵa bas qoıǵannan soń jazylǵan alǵashqy mahabbat jyrlary – shyǵystyń klassıkalyq poezııasynyń mazmundyq jəne pishindik aýqymynan alys emes. Syrtqy sypatyna kelsek, qosarly bəıit úlgisi Abaıdyń bútkil ǵumyryna sozylǵan. «Qan sonardan» ótip, «Qysqa» jalǵasady. Bul erekshe jaǵdaıdy Abaıdyń orys aýdarmashylary birden baıqaǵan. Tipti, tórt tarmaqty shýmaq emes, egiz jol arqyly tərjimalap jatady. Biraq bizdiń turǵydan kóp baıqala bermeıtin jaǵdaıy bar. Osy rette biz Abaıdyń úırenshikti úlgimen basylyp júrgen keıbir óleńderin basqasha qalyptar edik. Məselen, «Səýleń bolsa keýdeńde». Burnaǵy jəne sońǵy (2020) basylymdar boıynsha:
Səýleń bolsa, keýdeńde,
Myna sózge kóńiliń ból (núkte)
Eger səýleń bolmasa,
Meıliń tiril, meıliń ól.
Tanymassyń, kórmessiń,
Qaptaǵan soń kózdi shel (núkte)
Imamsyzdyq namazda
Qyzylbastyń salǵan jol...
Jeti-segiz joldyq shalys uıqas sııaqty. Shyn mənisinde múlde basqasha:
Səýleń bolsa keýdeńde, myna sózge kóńiliń ból,
Eger səýleń bolmasa, meıliń tiril, meıliń ól.
Tanymassyń, kórmessiń, qaptaǵan soń kózdi shel,
Imansyzdyq namazda qyzylbastyń salǵan jol...
Egiz uıqasty (a-a, a-a) bəıit úlgisi. Jəne bastan-aıaq attamaly emes, óleńniń aqyryna deıin sozylǵan kelisim.
Attamaly bəıit úlgisi:
Əýelde bir sýyq muz – aqyl zerek,
Jylytqan tula boıdy ystyq júrek.
Toqtaýlylyq, talapty shydamdylyq –
Bul qaırattan shyǵady, bilseń kerek.
Aqyl, qaırat júrekti birdeı usta,
Sonda tolyq bolasyń, elden bólek...
Bul – bizdiń qalyp: a-a, ə-a, b-a...
Burnaǵy jəne keıingi basylymdar jóni:
Əýelde bir sýyq muz – aqyl zerek,
Jylytqan tula boıdy ystyq júrek.
Toqtaýlylyq, talapty, shydamdylyq,
Bul – qaırattan shyǵady, bilseń kerek...
Abaıdyń dəstúrli bəıit úlgisin jańasha jetildirgen retteri de bar.
Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin,
Joq-bardy, ertegini termek úshin,
Kókiregi sezimdi, tili oramdy
Jazdym úlgi jastarǵa bermek úshin, –
Bul sózdi tasyr uqpas, talapty uǵar,
Kóńiliniń kózi ashyq, sergegi úshin.
Egiz emes, úsh egizden quralǵan alty tarmaq. Əıtkenmen uıqasy ejelgi úlgi boıynsha: a-a, ə-a, b-a... Jınaqty alty jol – bir shýmaq.
Abaıdyń mazmundyq, túrlik turǵydaǵy ózgeshe bir shyǵarmasy – «Sen meni ne etesiń».
Burnaǵy basylymdarda – jıyny on eki shýmaq. 2020 – akademııalyq jınaqta kəmil ańdap, ortaq uıqasty, qatarlas eki shýmaqty jańadan biriktirip, kúrdeli alty shýmaqqa túsiripti. Jón-aq. Alaıda, ýəzinde eskerilmeı qalǵan bir kiltıpan bar edi. Burnaǵy bir shýmaq – jeti tarmaq, endigi qosarlanýda on tórt tarmaq bolyp tur. Shyn mənisinde, alty da – on eki tarmaq bolýǵa tıis. Úzdik týyndynyń əýezi men ekpini sol qalpynda saqtalýy úshin.
Endi ajyrata qarastyraıyq.
Akademııalyq basylym, tynys belgileri bizdiń nusqada:
Sen meni ne etesiń?
Meni tastap,
Óner bastap,
Jaıyńa,
Jəne aldap,
Arbap,
Óz betińmen sen ketesiń.
Nege əýre etesiń?
Qosylyspaı,
Basylyspaı,
Baıyńa,
Jəne jattan
Baı tap,
Ómir boıy qor ótesiń...
Óte kúrdeli qurylym. Túıdekti, uzaq shýmaqtyń alǵashqy bóligi men keıingi bóligi ózara sharpysyp jatqan ilgishek taǵy bar. Əıtse de, akademııalyq basylymda burnaǵy joramen bir jol artyq shyqqan. Bul – besinshi, altynshy, jəne sońynan sanaǵanda ekinshi, úshinshi tarmaqtar. Anyǵy – bir ǵana joldan: «Jəne aldap, arbap»... «Jəne jattan baı tap». Alysyraqtan bolsa da, ózara uıqasyp tur. Úshinshi tarmaqta aıqynyraq: «Armanda ómir ótti...», «Ajal ýaqyty jetti». Ekeý emes, bir jol. Bul rette, jańarǵan ekinshi shýmaqtaǵy: «Itteı qormyn, zarmyn» degen ishki uıqasqa aldanbaýymyz kerek. Uzaq óleńniń qaıyrymynda jalǵyz-aq ret ushyrasqan jaǵdaıat.
Endi, klassıkalyq mətindi tutasymen qaıtalap jatpas úshin, bizdiń uǵymda birge turýǵa tıis qos tarmaqtardy qaıyra baıyptasaq, bylaı bolyp shyǵady. Basynan tartqanda: «Jəne aldap, arbap» – «Jəne jattan baı tap»; «Itteı qormyn, zarmyn» – «Búgingi kún barmyn»; «Armanda ómir ótti» – «Ajal ýaqyty jetti»; «Sheginisip qaıtpas» – «Eshkim sógis aıtpas»; «Bir sóz aıtar hal joq», – «Ishińde ystyq qan joq»; «Qylmaǵan soń alla» – «Suramas dep qalma».
Endi əıgili «Aıttym səlem, qalam qas».
Jalpy jurtqa belgili əýezdi qaıtalap bersek artyq emes. Nege ekenin artynan ańdaısyz. Sonymen:
Aıttym səlem, qalam qas,
Saǵan qurban mal men bas (núkte)
Saǵynǵannan seni oılap
Keler kózge ystyq jas.
Senen artyq jan týmas,
Týsa týar, artylmas (núkte)
Bir ózińnen basqaǵa
Yntyqtyǵym aıtylmas.
Hosh. Bəri ornynda turǵan sııaqty. Shyndyǵynda səl-pəl basqasha. Joǵaryda eskertken artyq núkteler óz aldyna. Ataqty əýezdiń ər shýmaǵy tórt tarmaqtan edi ǵoı. Bajaılap qarasaq, qyzǵylyqty jaǵdaıat. Mine, qarańyz: qalam qas – mal men bas, – ystyq jas – jan týmas – artylmas – aıtylmas. Budan əri boılasańyz, óleń bastan-aıaq egiz tórt jol, ózara kirikken segiz tarmaqtan quralady eken, uıqas ta soǵan oraı: aınymas – qaırylmas – aırylmas – qaramas – jaramas – jalańash... Ən-óleńniń aqyryna deıin. Iaǵnı, Abaıdyń aldaǵy basylymdarynda ər shýmaq segiz tarmaqtan eseptelýi kerek. Bul da kórkem, ózgeshe bir úlgi. Jigit sózine oraı qyz sózi de bastan-aıaq, ózara úıles eki shýmaq birikken segiz tarmaqtan turady.
Uıqas, nemese tarmaq jóni emes, sózdiń mətin ishinde jańsaq ornalasýyna mysal. Syrttaı qaraǵanda, múlde eleýsiz kinərat emes. Mine:
Em taba almaı,
Ot jalyndaı,
Toldy qaıǵy keýdege (útir),
Syrlasa almaı,
Sóz asha almaı,
Pendege.
Ədepki, orynsyz núkteni aıtpaǵanda, eshteńe búlinbese de, bul qalpynda óleńniń yrǵaq, əýezi buzylyp tur. Besinshi tarmaq nege basqa qatarda tańbalanýy kerek? Shyn mənisinde tórtinshi tarmaqpen egiz emes pe. Endeshe:
...Syrlasa almaı,
Sóz asha almaı
Pendege.
Budan əri osy úlgimen kete berýge tıis:
Uıqy, tamaq
Qaldy tym-aq
Keregi joq is bolyp (útir)
Jaı jatpaǵym
Tynysh tappaǵym
Kúsh bolyp.
Abaıdyń ózgeshe turpatty óleńiniń biri – ballada keıipti «Asqa, toıǵa baratuǵyn». Barlyq basylymda jeke shýmaqtardyń ara jigimen, alaıda jalǵas, birtutas berilgen. Shyn mənisinde bul óleń ózara derbes alty bólikten quralǵan. Alǵashqy eki shýmaq – ekspozıııa, bolmystyń mən-jaıy:
Asqa, toıǵa baratuǵyn (útirsiz)
Jan asyǵyp jas jigit (núkte emes, útir)
Qolǵa ketti, jaýǵa bir kún,
Tiri adamnyń isi – úmit.
Qozǵady jaý batyr erdi,
Jaýǵa soıqan salǵaly (útir)
Qalyńdyǵy qala berdi,
Jatyr edi alǵaly.
Kelesi, úshinshi shýmaq – avtorlyq baǵa:
Asyqsań da shyraǵym,
Saǵan degen qudanyń
Jazylǵan joq jarlyǵy,
Esitken joq qulaǵyń.
Bolashaq tragedııanyń əýelgi eles, eskertpesi. Əlbette, aldyńǵy shýmaqtardan bólinip, qaıyrma sııaqty, azat joldarmen berilýge tıis.
Jalǵas eki shýmaq – qalyńdyqtyń ushpa kóńili, keleshek toıǵa əzirligi. Aldyńǵydaı, óleńniń endigi qaıyrmasy esepti, aıyrma – qater belgisi syz beredi:
Sen asyqqan eken dep,
Alla əmirin ózgertpes (útir)
Aıtqanyń bolar ma eken dep,
Men qorqamyn, kóz jetpes.
Endi maıdandaǵy jigittiń jaǵdaıy. «Jara basty keýdeni!» – qazaǵa ushyrady. Qaıǵyly jaǵdaıdy estigen qalyńdyq ta, tərizi, nala men qusadan dúnıe salady. Əýelden jazmysh eken.
Eń sońǵy shýmaq – taǵy da avtorlyq baǵa, balladanyń túıini:
Shyny ǵashyq jar bolsa,
Nege óldim dep nalymas (útir)
Onda ekeýi kez kelse,
Birin biri tanymas.
Múlde kútpegen sheshim. Eki ǵashyq o dúnıede ózara bóten, birin biri tanymaıdy, ıaǵnı, mahabbat – bu dúnıelik qana qubylys eken.
Bizdiń maqsat – óleńdi taldaý emes, keıingi basylymdarǵa keńes. Oqıǵa órisi, avtorlyq anyqtamalarǵa qaraı, qazirgideı ara jiksiz, jalǵas berý – ózgeshe balladanyń mazmuny ǵana emes, əserine de keri yqpal etpek.
3
Endi, ýəzinge qatysty, osy ýaqytqa deıin ornyn tappaǵan birneshe kiltıpan.
«Ospanǵa», ekinshi joqtaý. Mətin óz ornynda, óleń tarmaqtary da tıisinshe jiktelgen. Alǵashqy shýmaq – barlyq basylym, onyń ishinde 2020 jylǵy akademııalyq nusqa:
Keshegi Ospan,
Bir bólek jan,
Úıi – bazar, túzi – toı (núkte emes, útir)
Aqsha nərse
Ala berse,
At ta minse, kóndi ǵoı.
Sońǵy tarmaqtar basqasha túzilýge tıis:
Aqsha nərge
Ala berse,
At ta minse
Kóndi ǵoı.
Budan əri:
«Ala berden»,
«Kele kórden»
Bir kún basyn burdy ma?
Keldi qaptap,
Aldy sap-sap,
Ketti maqtap, turdy ma.
Jańaǵy úlgi boıynsha:
Keldi qaptap,
Aldy sap-sap,
Ketti maqtap,
Turdy ma.
Arnaý bastan-aıaq aldynala bekitilgen minsiz uıqasty: a-a-ə, b-b-ə... Jıyny ər shýmaqta alty joldan emes, jeti joldan. Bastan-aıaq.
Atap aıtar bir jaǵdaı, sońǵy, 2020 jylǵy basylymda shýmaqtardyń ara jigi qosylyp, shubyrtpaly, birtutas óleń bolyp shyqqan. Múlde qate kórinis. Aldaǵy zamanda burnaǵysha, tıesili shýmaqtar jóni, tek jańasha jikteýmen berilýi shart.
Jalǵas, 1993 jyly jazylǵan «Boıy bulǵań» da osy retpen qalyptanýǵa kerek. Ərıne, artyq, orynsyz núktelerden arylyp.
Qazirgi nusqa naqpa-naq, «Ospanǵa» boıynsha berilgen:
Boıy bulǵań,
Sózi jylmań
Kimdi kórsem, men sonan
Betti bastym,
Qatty sastym,
Tura qashtym jalma-jan.
Ońy – jańaǵy úlgimen:
Betti bastym,
Qatty sastym,
Tura qashtym
Jalma-jan.
Əmse, óleńniń uzyna boıynda:
Túzde myrzań,
Úıde syrdań,
Sózi qyljań
Erkesip.
Eń aqyrynda:
Əz tutýǵa
Syılasýǵa
Qalmady jan bir tatyr,
Sypyra batyr,
Pəle shaqyr,
Boldyń aqyr
Tap-taqyr
Jəne:
Sý juǵar ma,
Sóz uǵar ma,
Sirə jylmań jelbýaz,
Aıtty – kóndim
Aldy – berdim,
Endi ókindim,
Ózime az.
«Qatyny men Masaqbaı». Bylyǵyp ketken. Əý bastaǵy qurylymy buzylypty. Tipti, júz jyldyq tolyq jınaq eskerilmegen. Taqyrypqa səıkes eki bólikten turatyn óleń edi. «Baıy», «Qatyny» dep jikteletin. Al keıingi basylymdar, onyń ishinde 2020, akademııalyq nusqada ajyratýsyz, qosylyp berilgen.
Sonymen, taratyp aıtsaq, túpnusqada əýeli «Qatyny»:
Syrmaq qyp astyna
Baıynyń toqymyn,
Otynyń basyna
Tóriniń qoqymyn
Búksitip,
Byqsytyp,
Qoqsytyp keltirdi.
Bəri jón. Tek qana sońǵy tarmaq ajyratylýǵa tıis:
...Qoqsytyp,
Keltirdi.
Jalǵas ekinshi shýmaqtyń sońynda:
Búksıip,
Seksıip,
Túksıip
Óltirdi –
bolýǵa tıis. Aldyńǵy «Keltirdimen» berik uıqasyp tur.
Endigi anyqtama taqyrypsha – ol da sońǵy basylymdardyń bərinen túsip qalǵan «Masaqbaı». Munda da alǵashqy oramnyń sońynda:
Keldi, oıbaı
Saldy aıǵaı,
Túk qoımaı boqtady.
Naqpa-naq. Əıtkenmen bul rette de sońǵy tarmaq ekige bólinýge tıis:
...Túk qoımaı
Boqtady.
Masaqbaıǵa qatysty kelesi shýmaqtyń aqyry:
Barqyldap,
Tarqyldap,
Salpyldap
Toqtady –
bolýǵa tıis. Solaı qalyptasaq, əzil men kekesinge quralǵan, tipti, mənsiz kórinýge múmkin, qatardaǵy óleńniń biri óziniń shynaıy kórkemdik bıigin tabady eken.
Endi ótkenge azǵana sheginsek, «Em taba almaı...» dep bastalatyn óleńdi attap kete almaımyz. Ilkide ushyrasqan, tym kúrdeli emes, biraq əýez ben yrǵaqqa qaıshy kinərat. Sońǵy, 2020 jylǵy basylym boıynsha:
Em taba almaı,
Ot jalyndaı,
Toldy qaıǵy keýdege (núkte)
Syrlasa almaı,
Sóz asha almaı
Pendege.
Bir shýmaqqa syıǵan bir sóılem, úırenshikti ǵadet boıynsha ekige bólinipti. Budan soń, tórtinshi, besinshi tarmaqtar nege ajyratylǵan – ózara uıqasty egiz joldar emes pe. Sonda tabıǵı qalyby:
Em taba almaı,
Ot jalyndaı,
Toldy qaıǵy keýdege,
Syrlasa almaı,
Sóz asha almaı
Pendege.
Óleńniń aqyryna deıin osy turpat.
Taǵy bir kiltıpan bar. Sońǵynyń aldyndaǵy shýmaq:
Jas terektiń
Japyraǵy
Jamyraıdy, soqsa jel (núkte)
Tústi moıyn,
Toldy qoıyn,
Aqty sel.
Manııaǵa aınalǵan ortańǵy núkteni, sońǵynyń aldyndaǵy egiz uıqasty qos tarmaqty aıtpasaq, əldene jetispeı turǵany, ədepki əýez buzylǵany anyq ańdalady. Óleńniń uzyna boıyna sozylǵan qalypty yrǵaq pen uıqasqa nazar aýdarsaq, op-ońaı aıǵaqtar edik. Bal ashyp, nemese əldebir túpnusqany izdestirip əýre bolmaı-aq naqpa-naq aıqyndalmaq.
Minekıińiz:
Japyraǵy
Jamyraıdy
Jas terektiń soqsa jel,
Tústi moıyn,
Toldy qoıyn,
Aqty sel.
4
Abaıdyń bastaýy – «shyǵys aqyndarynsha» tolǵaǵan «Iúzi – raýshan, kózi – gaýhar». Akademııalyq ta, qatardaǵy tolyq jınaqtar da, tipti, kez kelgen kólemdi jınaǵy osy óleńmen ashylýǵa tıis. «Kim eken dep kelip em túıe qýǵannan» emes. Bul – aýyzeki jetken, bala Abaı əldeqalaı aıtyp tastapty-mys, jadaǵaı bir shýmaq. Tamaǵy toq, jaǵdaıy ozyq, nebəri on - on bir jastaǵy baı balasynyń beıədep sholjyńy. Tipti, qanshama zamannan soń əldekimniń esinde saqtalyp, sol qalpy tańbaǵa túsýiniń ózi kúməndi. Əlbette, kórkemdigi jəne tómen. Jınaqtan jınaqqa súıreleı berýdiń qısyny joq. Biz qatysqan 1977 jylǵy akademııalyq eki tomdyqta da, biz basqarǵan 1986 jylǵy eki tomdyqta da attap ketkenbiz. Aldaǵy ýaqytta da qatarǵa qosylýǵa tıis emes.
Endi 2020 – akademııalyq úsh tomdyqty túıindep turǵan ózgeshe bir «jańalyq» týraly. Abaıǵa tıesili óleń dep sanalǵan. Burnada 1977 jylǵy, ol da akademııalyq eki tomdyqqa engen edi. Aqyry, birjola bekigendeı, úsh tomdyqtan oryn taýypty. Ótken ər zamanda ara-tura «Abaıdyń jańa bir óleńderi» tabylyp jatatyn. Shyn mənisinde, Abaı sarynyndaǵy, elikteýish, nemese negizi qısynsyz dúnıeler. Eshqashan eshqaısy ataýly toptamalarǵa engen emes. Bul joly ózgeshe jaǵdaı: aýyzsha, nemese kóldeneń tańbalar arqyly emes, tóńkeristen buryn basylǵan əldebir kitapqa shyqqan nusqa depti. Aıta ketý kerek, Abaıdyń birneshe maǵlum óleńi boı kórsetetin, 1909 jyly Ýfada shyqqan bul jınaqty uly Muhań jaqsy bilgen. Alaıda, «jańa» bir shyǵarmalar nazarǵa ilinbepti, óıtkeni bul shalaǵaı nusqalar – aýyzeki aıtylymdaǵy arzan dúnıeler dep tanylǵan. Eń bastysy – Abaıdyń əlhamy aıqyn tanylyp turýǵa tıis edi. Al qaraılas tobynan ozǵan mynaý óleń tym qorash. Mine qarańyz:
Jol kórmek, joba bilmek, jıhan kezbek,
Boı jeńbek, er jigitke ǵaqyl tappaq.
Taǵdyryn kórýshiniń Haqtan bilip,
Kósheli óner ıesin júrse jaqtap.
Nıetiń túzý bolsa seniń appaq,
Eki eli aýyzyńa qoısań qaqpaq.
Sybyr, ósek degendi syrttaı júrip,
Ǵylym, óner, mal tappaq, jurtqa jaqpaq.
Birinshi shýmaq – shalaǵaı, ekinshi shýmaq – jadaǵaı. Uıqas qana emes, sóz qoldanysy men oı tolǵamy da kembaǵal jatyr. Mundaı Abaı bolmaıdy.
Abaıdyń barlyq kitaby, barlyq óleńinde aqsap jatqan, tipti, soraqy derlik tynys belgilerine qaıtyp oralsaq, aldaǵy jınaqtarda bul asa məndi məseleni múlde eskerýsiz qaldyrýǵa bolmas. Óıtkeni... orynsyz qoldanylǵan útir men núkteniń tıesili mətindi múlde basqa maǵnaǵa buryp əketetin jaǵdaılary da ushyraspaq.
Sóz sońynda osyndaı bir-eki kiltıpan.
Əıgili «Qys»:
Borandaı burq-sarq etip doldanǵanda,
Alty qanat aq orda úı shaıqaldy.
Sonda, bul qaharly qys «borandaı» bolǵany ma? Boran sııaqty qys. Shyndyǵy – borandatqan qys, búgingi qalypty mətinde ədepki útir túsip qalǵan:
Borandaı, burq-sarq etip doldanǵanda...
Nemese, anyǵy:
Borandap, burq-sarq etip doldanǵanda...
Osy sońǵysy bolar. Dolbar emes, anyǵy.
Osydan góri məndirek bir jaǵdaıat. Munda da tynys belgileri sheshýshi qyzmet atqaryp tur. Múlde qoıylmaǵan, nemese teris tańbalanǵan soń, bəri kúńgirt, bəri jańsaq.
Minekıińiz, Abaıdyń 1961 jylǵy, tutas bir tomdyq basylymy boıynsha, «Əbdirahman óliminen soń ózine aıtqan jubatýynyń» bel ortasyndaǵy bir úzigi:
Kərkıden pildeı qýatty,
Taǵy arystan júrekti,
Aplaton, Sokrat aqyldy,
Qaharman Ǵalı bilekti.
Bəri óz ornynda turǵan sııaqty. Aplatonymyz – Platon, Sokrattyń jaıy anyq. Al «kərkıden pil» degen ne pəle – sirə, alyp kúshti. Qaharman Ǵalı – qazaq arasynda keń taraǵan dinı jyrlarda dəripteletin teńdessiz batyr Hazireti Ǵalı. Tek «taǵy arystan» ǵana az-maz kúməndi – asyrandy arystan bolmaıdy, meıli, sóz oraıymen aıtyla salǵan deıik. Shyn mənisinde bəri basqasha:
Kərkıden, pildeı qýatty,
Taǵy, arystan júrekti,
Aplaton, Sokrat aqyldy,
Qaharman, Ǵalı bilekti.
Erekshe eshqandaı qupııasy joq. Bastapqy «kərkıden» – búgingi tilimizde «múıiztumsyq» – oryssha «nosorogtyń» tikeleı aýdarmasy. Abaı bul kərkıden týraly Ǵaqylııa sózderinde silteme jasap otyratyn jəne prozada úlgi tutqan «Baburnamadan» bilgen. Babur ataqty kitabynyń Úndistan taraýynda osy ózgeshe ólkeniń halqy, tabıǵaty jəne janjanýarlar əlemi týraly baıandaı kele, ózgeshe bir maqulyq kərkıdenge sypattama bergen: doly, birbetkeı jəne alyp kúshti degen. Mine, qazaqqa syrttaı jaqsy maǵlum pilmen qabattasa atalýynyń mənisi.
Taǵy men arystanǵa kelsek, arystan jaıy jalpyǵa maǵlum, al taǵy deıtin ań týraly qazirdiń ózinde kópshilik jurt bile bermeýi múmkin. Bul taǵy – Eýrazııa dalasy, onyń ishinde qazaq jerinde HIH ǵasyrdyń basyna deıin ósip-óngen jabaıy jylqynyń bir túri bolatyn: óte júırik, bula jəne qaıratty janýar. Mahambette: «Taǵydaı tún túre qaraǵan...» Abaıdyń ózinde, «Segiz aıaqta»: «Taǵyny jetip qaıyrǵan... Tolǵaýy toqsan qyzyl til...» Kúni búginde Mońǵol ústirtinde əli bar. Aǵaıyn jurt «tahy» deıdi. Ótken ǵasyrda Eýropa tarabynan alǵash ret otarshyl saıahatshy Prjevalskıı kórip, sypattaǵan. Budan sońǵy zamanda, neshe myń jyldyq tarıhı ǵumyry bar taǵy – Prjevalskıı jylqysy atalyp júr, osy Prjevalskıı jaratyp, jer betine túsirgendeı. Aıta keteıik, bizdiń «Alasapyran» tarıhı romanymyzdyń birinshi kitaby, qazaq ańshylyǵy, qazaq turmysyna qatysty taramdarda bul taǵy janýar birshama sypattalǵan.
Endi «Qaharman Ǵalı» týraly. Hazireti Ǵalıdyń jalpy musylman qaýymynda ǵana emes, qazaq qıssa-hıkaıalarynda teńdessiz batyr, ǵajaıyp kúsh ıesi retinde sypattalatyny bar. Biraq bizdiń oraıdaǵy «qaharmannyń» jóni basqasha. Tipti, Hazireti Ǵalıdan asqan alyp kúsh ıesi: keıinde múlde eskerýsiz qalyp, umytylýǵa jaqyndaǵan, búgingi kúnge əýelgi tańdama jyry emes, əlsiz bir nusqasy ǵana jetken erlik jyrynyń basty keıipkeri. Bul Qaharmandy bolashaqta qaýip sanaǵan kəpir jyndar besikte jatqanda Qap taýyna alyp ketedi de, jaqyn týmasy retinde ósirip, jetkizedi, ózderiniń ərqıly soǵystaryna jumsaıdy, aqyry Qaharman kezdeısoqta jyn emes, adam nəsili ekenin bilip qalyp, endi jyn ataýlyǵa qarsy soǵys ashyp, Qap taýyn pəleketten tazartady. Budan soń adamzat arasyna qaıtyp oralyp, musylman elderimen tanysady, aqyry Mekede Hazireti Ǵalımen ushyrasyp, kúresedi, sonda musylman-ıslamnyń bas batyryn tóbesinen asyra kóterip alyp, biraq kúıretip óltirýge qımaı, qaıtadan tap qoıǵanda, Hazireti Ǵalı qara jerge tizesine deıin kirip ketipti. Baýyryna ish tartqan Muhambet paıǵambar araǵa túsip, ekeýiń de musylmansyń, birlikte, tatý, dos-jar bolyńdar dep, juǵystyrǵan eken. Meniń toǵyz-on jasymda Qashymashym deıtin darqan ustadan estigen qalpym. Búginde qaıda, qanshalyq saqtaldy – habarym joq. Mine, Abaı tolǵaýynda Hazireti Ǵalımen qabattas, biraq aldynda atalǵan Qaharmannyń jaıy.
Abaı joqtaýynyń biz keltirgen úzigi ər kezde ərqıly basylyp júrdi. Biraq Aplaton men Sokrattan basqasy naqty baıyptalmaǵan. Taǵy arystan, kərkıden pil, qaharman Ǵalı... Eń sońǵy, 2020 jylǵy akademııalyq úsh tomdyqtyń Birinshi kitabynda sol qalpy derlik:
Kərkədən, pildeı qýatty,
Taǵy arystan júrekti,
Aplaton, Sokrat aqyldy,
Qaharman Ǵalı bilekti.
Burnaǵydan bar aıyrma – pilge təteles qýatty janýardyń aty səl basqasharaq jazylýy: «kərkədən». Jəne sóz sońynda túsinikteme berilgen: kərkədən – «parsysha kərgədən, – kerik, jıraf» depti. Aıttyq, Babur boıynsha, soǵan oraı Abaı jazýynda «kərkıden» jəne uzyntura jıraf emes, asaý, tentek, aıryqsha kúshti, shombal janýar – múıiztumsyq.
Osymen toqtaıyq, əzirshe. «Bas jaǵyna», ıaǵnı Abaıdyń qalypty óleń nusqalary, ondaǵy «alaı emes, bylaı bolýǵa tıis» kinərattar jaǵyn sóz qylýdyń ózin artyq kórdik. Qashanda Abaı óleńderiniń keıingi basylymdarynda ushyrasatyn «jańsaq» jaǵdaıattar týraly baıqastap sóıleý kerek. Bizdiń baıybymyzsha, búginde bəri de óz ornynda tur. Anaý emes, mynaý – tek qana dolbar bolyp shyqpaq. Sonymen qatar, Abaıdyń bar sóziniń mən-maǵnasyn uǵyndyq, túbine jettik dep aıta alamyz ba? Joq. Oǵan bizdiń oı-órisimiz de, biligimiz de oraılasa bermeıdi. Jumbaq emes, aqıqat shyndyq. Kerek deseńiz, biz Abaıdyń qanshalyq alyp tulǵa ekenin kúni búginge sheıin tolyq uǵynyp bolǵamyz joq.
Meniń alǵash ret on segiz jasar stýdent kezimde Abaı tekstologııasyn ózimshe baıyptap, qalam tartqan, ədebıet gazetindegi, Muhtar Əýezovtyń ózi qoldap otyrǵyzǵan bir tasyr aǵaıynnyń aıqaıy astynda, sol redakııada qalyp, múlde joǵalǵan balańqy maqalamnan soń, qanshama zaman, 1986 jylǵy jınaǵynda ishinara júzege asqan, endi taǵy sonshama, ómirdiń aqyrǵy kezeńinde sətimen tańbaǵa túsken dəıekti, qajetti maqalamyz osymen təmam bolsa kerek.
