Memlekettik qyzmet bastapqy kezeńde qıyn bolyp kórinýi múmkin. Osyndaı sátte júıege júıeli enýdi jeńildetip, entýzıazmdy joǵaltpaýǵa kómektesetin keńestermen bóliseıin.
1. Maqsattardy naqty anyqtańyz
Basqarý júıesiniń álippesin ashpas buryn, memlekettik qyzmetke ne úshin barǵyńyz keletinin oılańyz. Bul turaqtylyqqa umtylý, qoǵamǵa kómektesý nemese kásibı ósý bolýy múmkin. Óz maqsatyńyzdy túsiný qıyn sátterde alǵa jyljýǵa kómektesedi.
2. Qurylym men proesterdi zertteńiz
Memlekettik qyzmet — bul qurylymdy jáne proesterdi túsinýdi talap etetin júıe. Óz mindetterińizdi qalaı oryndaý kerektigin jáne sheshimder qalaı qabyldanatynyn birtindep bilip alyńyz. Bul sizdi qatelikterden qorǵaıdy jáne senimdilik beredi.
3. Tájirıbeli keńesshilermen keńesińiz
Qıyndyqtardan ótken áriptesterińizdi tyńdańyz jáne olardan úırenińiz. Olar tek keńes berip qana qoımaı, qıyn sátterde qoldaý kórsetedi.
4. Kishigirim jetistikterge nazar aýdaryńyz
Memlekettik qyzmette úlken nátıjeler ýaqyt óte kele keledi. Árbir kishigirim jeńisti baǵalańyz, sebebi tipti kishkentaı tabystar da júıeniń jaqsarýyna áser etedi.
5. Motıvaııany saqtap, densaýlyqty kútińiz
Kúrdelilikter men bıýrokratııa kúızelis týdyrýy múmkin, árıne eger balans saqtalmasa. Densaýlyǵyńyzǵa kóńil bólip, jumystan tys ýaqytty ózińizdi damytýǵa kúsh jumsańyz, sonda shabyt pen energııany saqtap qalasyz.
Memlekettik qyzmetke barý — mańyzdy qadam. Eger motıvaııany saqtap, maqsattaryńyzdy umytpasańyz, tek kásibı turǵyda emes, qoǵam ómirine de qundy úles qosa alasyz!
Nurlybek Jeńisbekuly
Atyraý oblysy ákimi apparatynyń basshysy
