Ult uıasy Ulytaýdan jaıaý shyqqan 72 jastaǵy jıhankez Sársenbaı Ospanuly 4000 shaqyrymdy artqa tastap, elordaǵa taban tiredi, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portalynyń tilshisi.
Ulytaumen atanǵan eńbek ardageri, sheber restavrator Sársenbaı Ospanuy «Ulytaýǵa bardyń ba?» degen ekspedıııasymen óz saparyn 31 naýryzda bastap, buǵan deıin 10 oblysty jaıaý aralap shyqqan. Kúnine 40 shaqyrym joldy basyp ótip, 17 oblysty qazan aıyna deıin jaıaý júrip ótýdi maqsat tutqan 72 jastaǵy saıahatshy 8 myń shaqyrym joldy baǵyndyrýdy kózdep otyr.
Sársenbaı OSPANULY, Ulytaý ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı mýzeı-qoryǵynyń qyzmetkeri, jıhankez:
- Men bul saparymdy 31 naýryzda Ulytaýdan bastadym. Birinshi maqsatym - Ulytaý óńiriniń tarıhyn, qazaq tarıhynda erekshe oryn alatynyn elge nasıhattaý. Ekinshi maqsatym - qolóner sheberleriniń tizimin túgendep, tolyqtandyryp, IýNESKO-ǵa ótkizý. Úshinshi maqsatym - qazaqtyń umytylyp ketken ulttyq meıramy «Qymyz» meıramyn elge nasıhattap, túsindirý. Dúnıejúzinde jylqyny alǵash qolǵa úıretken - qazaq. Sol qolǵa úıretkennen bıe saýyp, qymyz iship, osydan 5 myń jyl buryn «Qymyz meıramy» paıda bolyp, Qazan tóńkerisine deıin toılanyp kelgen. Odan keıin bul mereke toılanbady. Osy kúnge deıin eshkim bile qoımaıdy. Mıllıonnyń biri biletin shyǵar. Sony nasıhattap, kalendar betine Prezıdent myrzamyz bekitip berse eken degen nıetpen kele jatyrmyz. Osy kúnge deıin Ulytaýdan bastap Astanaǵa deıin 4000 shaqyrym jol júrdik. Allanyń bergen qýatynyń arqasynda, halqymnyń qoldaýynyń arqasynda men kúnnen-kúnge shırap kelemin. Sondyqtan jastarǵa aıtarym - eń áýeli tarıhyńdy bil. Eńbek et. Halqymyzdyń ulttyq óner sheberlerinen úlgi al. Sony ary qaraı jalǵastyr. Ulttyq meıramymyzdy árqashan da qadirlep, qurmettep umytylyp ketken meıramdarymyzdy eske alyp, ata-babamyzdyń rýhyn oıataıyq. Sonyń arqasynda biz el bolamyz. Sonyń arqasynda bizdiń ultymyz saqtalyp qalady. Tarıhyn bilmese, mádenıetin bilmese, meıram, dástúrin bilmese ol ult bola almaıdy. Sondyqtan basqa ulttyń aldynda bizdiń dárejemiz áldeqaıda úlken. Ásirese tarıhymyzǵa kelgende… Bizdiń ata-babamyz jylqyny alǵash qolǵa úıretken. Dúnıejúzindegi eń alǵashqy metallýrgııa 3500 myń jyl buryn Ulytaý óńirinde bastalǵan. Aspan álemin zertteý de bizden shyqqan. Bizdi syrt elder kóshpendiler dep túsinbeıdi. Máskeý salynbaı turyp bizdiń eramyzdyń bastamasy retinde birneshe júzdegen qalalar bolǵan. Ol qalalar bolmasa mádenıet qaıdan bolǵan? 3500 myń jyl buryn temir qorytý, metall qorytý ońaı ma? Ol - óner. Ol - kásip. Oǵan teńdesi keletin eshqandaı ǵalym joq dep aıtýǵa bolady. Bizdiń ata-babalarymyz ǵalym dep aıtsaq artyq bolmaıdy. Solardan úlgi alaıyq. Solardyń jolyn jańǵyrtyp, bolashaq urpaǵymyzǵa bereıik. Sonda biz memleket bolamyz, sonda bizdiń ultymyz saqtalady. Ulttyq dástúrimizdi umytpaıyq. Qadirleıik, qasterleıik. Basqa ulttarǵa túsindirip, bizdiń mádenıetimiz, tarıhymyz zor ekenin aıtyp, maqtanysh etip júreıik.
Bahtııar QOJAHMETOV, ólketanýshy, Ulytaý oblystyq máslıhatynyń depýtaty:
- 72 jastaǵy aqsaqal 10 oblysty aralap, 4 myń shaqyrym jerdi jaıaý júrip keldi. Alda taǵy da 4 myń km shaqyrym bar. Ol kisi Aqtaýdy aıaqtaımyn dedi. Bul saparynyń úsh maqsaty bar. Birinshiden, Qazaqstannyń tarıhı jáne geografııalyq ortalyǵy - Ulytaýdy nasıhattaý. Ókinishke qaraı, Ulytaýdyń qazaq tarıhyndaǵy ornyn kóp adam bile bermeıdi eken. Oǵan jol boıynda bizdiń kózimiz jetti. Ekinshiden, ol kisi ózi qolónershi bolǵandyqtan Qazaqstandaǵy búkil qolónershilerdiń tizimin jınap, tirkeýdi maqsat etip otyr. Búgingi kúni 418 qolónershiniń tizimi bar. IýNESKO-men kelisimshart bar. Eger ol kisi 1000 qol jınasa, IýNESKO saıt ashyp beredi. Bul saıt bizdiń elimizdiń qolónershilerine sheteldik áriptestermen tyǵyz baılanys ornatyp, konferenııa, semınarlarǵa qatysýǵa, sondaı-aq ózderiniń qolóner buıymdaryn sol saıt arqyly satýǵa múmkindik beredi. Úshinshiden, ókinishke qaraı bizdiń elde umytylyp ketken ózimizdiń tól ulttyq merekemiz, basty merekemiz - Qymyzmuryndyqty, «Qymyz» merekesin qaıtarý. Sony jolda nasıhattap kele jatyr. Saparynyń aıaǵynda «Qymyz kúni» bekitilip, mereke retindi atalsyn» dep Prezıdentke hat jazamyn deıdi. Qazir Qazaqstannyń basty merekesi ne? - dep jurttan surasańyz, bári «Naýryz» deıdi. Biraq, Naýryz merekesi jalǵyz bizdiń ǵana emes ol kóp eldiń merekesi. Ol mereke Irannan shyqqan. Al bizdiń ózimizdiń kóneden kele jatqan tól merekemiz – «Qymyz» merekesi. Bizdiń babalarymyz osydan 6 myń jyl buryn osy Qazaqstan jerinde jylqyny alǵash qolǵa úıretken. Ony dúnıejúzi dáleldedi. Sodan beri «Qymyz» merekesi bolǵan. Ókinishke qaraı Keńes dáýirinde umytyldy. Sol úsh maqsatty nasıhattap kele jatyrmyz. Sondyqtan aqsaqal jáı erigip kele jatqan joq. Myna qazirgi Qazaqstan halqyna, keleshek urpaǵymyzǵa, memleketimizdiń bolashaǵyna úlken paıda keltiretin uly maqsattaryn jurtqa jetkizip, aıtyp, nasıhattap kele jatyr.
Amanjol ÁLTAI, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty:
- 70-ten assa da er-azamat óziniń kúshinen, qýatynan qaıtpaıtynyn dáleldep jatyrsyz. Ekinshiden, osy 70-ten asqan shaǵyńyzda ózińizdiń qatarlastaryńyzben ǵana emes sońynyzdan keıingi býyn baýyrlarǵa, búgingi jastarǵa úlken kúsh berip, rýh berip jatyrsyz. Belińizdi bekem býyp, Saryarqanyń, Jetisýdiń dalasyn, búkil qazaqtyń baıtaq dalasyn jaıaý júrip ótý degen - Allanyń sizge bergen úlken kúshi. Qasıetti Ulytaýdyń eteginen qadam basyp, búkil qazaq dalasyn jaıaý júrip shyǵý degen ol ekiniń biriniń mańdaıyna jazbaǵan nyǵmet. Bul Alla Taǵalanyń sizge bergen nyǵmeti, úlken qýaty. Búkil elińizge, er-azamattardyń barlyǵyna motıvaııa berip jatyrsyz. El men jerdiń tósinde eldiń eńsesin kóteretin ózderińizdeı aqsaqaldarymyz aman bolsyn. Myqty bolyńyz! Jasyńyz júzge jetkenshe aıaǵyńyz súrinbesin.
Baıan ShAIGOZOVA, «Ulytaý» ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı mýzeı-qoryǵynyń Bas qor saqtaýshysy:
- Búgin mine Qazaqstandy jaıaý júrip ótken aqsaqalymyz 72-ke kelgen jasyna qaramastan jastarǵa úlgi bolarlyq úlken motıvaııa beretin dúnıe jasap otyr. Sebebi, bul kisi qazirgi ómirdiń ózi «qozǵalyspen» baılanysty ekenin dáleldedi.1 km emes, 2 km emes 8000 km jer jaıaý júrip, Qazaqstannyń 17 oblysynyń túgelin jaıaý aralaý - birinshiden, óziniń otansúıgishtigi, patrıottyǵy. Ekinshiden, Ulytaýyn jaqsy súıetindigi. Osyny dáleldep, jaıaý dalanyń tabıǵatyn, aýasyn ıiskep, rahattanyp ár júrgen saıyn «Men osydan kúsh alamyn, sharshamaımyn. Alǵashqy kúnderi shamaly sharshap edim, qazir shyńdalyp kele jatyrmyn. Óıtkeni, ózimniń darhan qazaq dalasyn aralap júrmin» deıdi. Bul degenimiz ne? Birinshiden , sport - densaýlyq kepili. Ekinshiden, sonaý qola dáýirinen bastalǵan Ulytaý tarıhyn búkil jerge nasıhattap, Ulytaýdyń «Uly Dalanyń Uly taýy» ekenin kórsetý. Bul kisi óziniń boıyndaǵy qarapaıymdylyq qasıetimen erekshe. Óziniń atyn shyǵaryp, keremet nagrada alý úshin júrgen adam emes. Ulytaýda tarıhı eskertkishterge restavraııa jumystaryn júrgizip, arheologııalyq qazba jumystaryna qatysý arqyly tarıhyn tereńirek túsinip, zerttegennen keıin sol Ulytaýdyń ulylyǵyn nasıhattaımyn dep osy búkil Qazaqstanǵa Ulytaýdy tanyltý úshin júr. Úshinshiden, ózi sheber, ózi zerger, ózi restavrator bolǵandyqtan búkil Qazaqstannyń qolóner sheberleriniń tizimin jınap, IýNESKO-ǵa tapsyryp, «bir-birimen baılanysatyndaı, qolónerlerin kórsetetindeı» jaǵdaıǵa alyp kelsem degen úlken maqsatpen júr. Sodan keıin «Qymyz» festıvalin nasıhattap, «Qymyz» merekesin respýblıka deńgeıinde mereke qylyp, Prezıdentke ataýly meıram retinde usyný. Qazirgi kúni Ereımentaý aýdany, Qorǵaljyn aýdany, Atsabar aýdany, keshegi Pavlodar oblysyndaǵy Sharbaqtyda, t.b. kóptegen jerlerde 1-2 aıdyń kóleminde osy kisiniń eńbeginiń nátıjesinde «Qymyz» festıvalderi ótip kele jatyr. Bul túbi búkil Respýblıka boıynsha ótkiziletin bolady. Osyndaı úlken úlgi-nasıhat jumystarymen júr. Árıne Sársenbaı Ospanuly bárimizge kúsh-qýat, rýhanı azyq, motıvaııa beredi. Bul kisiniń erligi jastarǵa úlken ónege, úlgi bolyp jatyr.
Turar SÁTTARQYZY, “Qara shańyraq” ulttyq tárbıe berý mektebiniń jetekshisi:
- Sársenbaı atamyzdy bir ózi júrip ult rýhanııatyn, mádenıetin ulyqtap mádenıet, týrızm mınıstrliginiń, eldiń áleýmettik ahýalyn zerdelep, áleýmettik mınıstrliginiń jumysyn atqaryp júr desemiz bolady. Ókinishtisi, bizde Sársenbaı atamyz syndy «Jeke batyrlardy» tulǵa sanamaıdy. Ulytaýdy ulyqtap, ult tarıhyn dáriptep júrgen Sársenbaı atamyz, Soltústikti qazaqylandyramyn dep júrgen Býrahan Daqanov baýyrymyz, qyrylyp jatqan malǵa shóp jınaǵan Qurmet baýyrymyz tárizdi el erteńine alańdaıtyn azamattar naǵyz ónege bola biletin tulǵalar. Osyndaı naǵyz patrıot azamattar ult rýhyn oıatatyn naǵyz tulǵalar. «Ónege bolar tulǵa joq»,- dep baıbalam sala bergenshe tulǵany ultyn sheksiz súıetin, elin, jerin, tarıhyn, qundylyǵyn dáripteý úshin janyn aıamaıtyn qarapaıym jandardyń arasynan izdeý kerek. Tanı bilý kerek. Sonda ǵana naǵyz ulttyq jańǵyrý jasap, Jańa Qazaqstan qura alamyz.
Serik OSPAN, QR eńbek sińirgen ártisi, Ulttyq mýzeı qyzmetkeri:
- Bul elimizdiń ulttyq namysyn oıatqan úlken rýhanı úrdis boldy. Baıaǵyda eldiń atyn batyrlar, aqyndar, palýandar shyǵarǵan. Sársenbaı Ospanuly sol úrdisti jalǵastyryp, óziniń el kórip, kósh kórgeniń, osyndaı úlken shara jasaý arqyly kórsetip jatyr. SPTÝ-da on shaqty jyl master bolyp, sharýashylyq jónindegi SPTÝ-dyń basshysy bolǵan. Segiz qyrly, bir syrly. Qolynan kelmeıtin nárse joq. Ózi tokar, ózi slesar, ózi usta, ózi zerger adam.
Baıqońyr IJANOV, L.N. Gýmılev atyndaǵy EUÝ professory:
- Sársekeń esh ýaqytta ataq-danq úshin ózin bir elge jarııalap, marapat alý úshin ómir súrgen emes, eńbek etken emes. Qanshama eńbek jasady. 70-ke jetti. Bireýinde eshqandaı nagradaǵa umtylǵan emes. Qazirde de sol bir ataq-dańq úshin emes. Myna Ulytaýdyń ulylyǵyn, qazaqtyń qundylyǵyn, keremet tarıhy men mádenıetin dáriptep, ózine maqsat qylý burynnan kele jatqan armany edi.
72 jastaǵy jıhankez ári qaraı Kókshetaýǵa qaraı baǵyt alyp barady. Odan ári soltústikke tartyp, Petropavl, Qostanaıdy kóredi. Ary qaraı batysqa baǵyt alyp, Aqtóbe, Oral, Atyraý, Beıneýge baryp, Aqtaýda marafon máresine jetedi. «Degenmen bul sapardyń sońy emes. Mekkege jaıaý barsam ba degen de armanym bar. Biraq eń aldymen, óz elimniń taýyn-tasyn, sýyn tanymaı, óz kózimmen kórmeı, qalaı ǵana ózge elge baramyn, ol jerde eger menen týǵan jerim jaıly surasa, kórmedim deımin be? Adam eń aldymen óziniń elin, jerin, tarıhyn, qundylyǵyn, tarıhı-mádenı murasyn taný kerek, sodan keıin ǵana ózge elge barýǵa bolady», - deıdi Sársenbaı Ospanuly.
Zarına ÁShIRBEK,
«Adyrna» ulttyq portaly
